Hageja nõuab, et kostja annaks üle OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni, mis on vajalik üle anda Ehitusseaduse § 31 lg 2 alusel. Menetluse kestel teatas hageja vastuseks kostja vastuväidetele järgmist: Hageja kinnitas, et sai hoone valduse 2005.a mai lõpus või juuni alguses. Hageja kinnitas, et on teinud kõik materjalide muudatused tähtaegselt vastavalt lepingu p 4.3esitas kirjaliku siseviimistlustellimuse 10.09.2004.a. Hageja ei nõustunud, et tööd oleksid olnud takistatud uste ja akende tellimuste tõttu, mida organiseeris hageja. Hageja esitas esialgsed AS Haapsalu Uksetehase kalulatsioonid kostjale teadmiseks juba 26.08.2004.a s.o enne lepingu sõlmimist. Pakkumise oli hageja võtnud, et teada saada palju võiks ehituse hind suureneda. Kuna uste ja akende paigaldamine oli kostja kohustus, pidi siis vastavad teelimused esitama tehasele samuti kostja. Hagejal ei olnud ehituse projekti ja akende ja uste täpseid mõõte, mistõttu ei saanud ta ise ka konkreetset tellimust vormistada. AS Haapsalu Ukse tehas on edaspidi suhelnud kostjaga, mida näitab see, et pakkumised on esitatud kostjale. Kostja tellimused on AS Haapsalu Uksetehas täitnud õigeaegselt. Vastuseks kostja väitelke, et hageja ei ole andnud talle töös puuduste kõrvaldamiseks tähtaega märkis hageja, et selline tähtaeg oli antud hageja 10.12.2004.a kirjaga ja tähtajaks oli antud 20.01.2005.a. Tööde kallinemise kalkulatsiooni esitas kostja hagejale alles 25.01.2005.a ja arve alles 03.03.2005.a. Seega esitati hinnavahet puudutavad dokumendid alles pärast ehitise valmimise tähtaega. Hinnavahe eest pidi hageja aga tasuma alles pärast arve saamist. Seetõttu ei olnud kostjal 03.03.2005.a õigus kasutada õiguskaitsevahendit tööde peatamise näol põhjusel, et hageja ei ole tasunud materjalide kallinemise arvet. Seoses ehitise projektist erineva ehitamisega märkis hageja, et tavainimesena ei olnud tellija võimeline eritama seinaplokkide paksus erinevust projektist. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja kohustuseks ei olnud kõik projektis märgitud tööd ja oli seisukohal, et kostja pidi teostama kõik tööd, mis on sätestatud ehitusprojektis. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest tuleb eeldada, et hageja ostis lepingu objekti eesmärgiga sinna elama asuda. Seega ostis hageja objekti koos kõigi ehtistöödega, mis olid projektid ette nähtud. Kostja on oma 3 kinnitusega, et objektil olid teha vaid siseviimistlustööd kinnitanud, et kõik muud projektijärgsed tööd olid tehtud. Samuti on kostja 10.12.2004.a hageja avaldusele kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks tähtaja andmiseks allakirja andes aktsepteerinud ka oma kohustust ehitada drenaaž, sest see oli tegemist vajavate tööde nimekirjas (ekspertiisiakti p 2.3.1. p 13). Samuti võttis kostja lepingu p 3.7 endale kohustuse hankida ehitise kasutusluba. Kasutusluba väljastatakse vaid projekti kohaselt valmis ehitatud ehitisele. Hageja esitas ka alternatiivse põhjenduse juhuks, mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et kostja ei pidanud tegema kõiki projektis ette nähtud töid, on kostja müünud hagejale lepingu tingimustele mittevastava asja. Hageja esitatud kahju hüvitamise nõue ei välista leppetrahvi esitamise nõuet tulenevalt
Kahju hüvitamise nõue on seotud kostja poolse ehitustööde ebakvaliteetse teostamise ja tööde tegemata jätmisega. Leppetrahvi nõue on aga sanktsioon lepingus määratud ehitustööde teostamise tähtaja ületamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et ei vastuta ehitustööde lõpetamisega viivitamise eest, sest viivitus oli tingitud hageja poolsest kohustuste mittetäitmisest: 1) hageja esitas taotluse kasutatavate ehitusmaterjalide muutmiseks kokkulepitust hiljem; 2) Hageja tegi korduvalt muudatusi ka hiljem (siganalisatsioon, santehnika ja siseuste paigaldus); 3) Hageja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele materjalide hinnavahe osas esitatud arvet summas 77 125.83 krooni, mis esitati 03.03.2005.a. Kostja kasutas seetõttu
lg 3 tulenevat õigust mitte täita omapoolset kohustust ja teavitas sellest hagejat. Samuti lükkasid hageja poolt tellitud materjalide valmistamise- ja tarnetähtajad ehitustöid edasi. Menetluse käigus kostja esitas täiendavad vastuväited. Kostja viivitus lepingu eseme üleandmisel oli tingitud hagejapoolsest viivitusest lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Hageja ei pidanud kinni lepingu p 4.2 sätestatud siseviimistlustellimuse tähtajast. Ehitustööd olid takistatud segaduste tõttu uste ja akende tellimisel. Hageja suhtles ise AS Haapsalu Uksetehasega, et tingida hinna üle. Ta edastas saadud pakkumised kostjale ja soovis, et kasutatakse just neid pakkumisi. Oli ebaselge, kes uksed ja aknad paigaldab ning esialgsest tellimusest jäid välja aknalaudad. Kuigi esmased tellimused uste ja akende osas esitati juba septembri alguses, esitas AS Haapsalu Uksetehas tasumisele kuuluvad arved alles oktoobri teises pooles, aknalaudade arve aga 04.11.2004.a uste ja akende tarnimine kestis veel 2-4 kuud. Kostja oli seisukohal, et selline venimine oli tingitud just hageja poole soovist tingida hinna üle. Kostja märkis , et probleemid tekkisid just seetõttu, et kostja oli nõus hagejale vastu tulema ja tegema tellitud töödes muudatusi. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik selle seisukorrast ja kasutatud ehituslahendustest sh. muudatustest võrreldes projektiga. Hageja on lepingu p 1.5.
Hageja andis alles 17.04.2005.a kostjal tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldus tööde teostamisest hagejale juba 01.03.2005.a, mistõttu kostja ei vastuta tööde teostamisega viivitamise eest. Lähtudes
lg 1 alusel lepingu ülesütlemisest peab hageja maksma kostjale lepingujärgse tasu ja kostja ei vastuta tööde eest, mille teostamises kokku lepiti, kuid mis jäid teostamata ülesütlemise tõttu. Kuna kostja on keeldunud 03.03.2005.a õiguskaitsevahendina lepingu täitmisest ja keeldumise alused ei ole ära langenud (hageja ei ole võlgnevust tasunud), ei ole hagejal õigust nõuda lepingu täitmist (puuduste kõrvaldamist) ning puuduste hüvitamist. Kostja ei tunnistanud leppetrahvi nõuet, sest kostja ei vastuta lepingu eseme ehitustöödega viivitamise eest- viivitus oli otseselt tingitud hageja taotletud muudatustest ja hageja poolt maksetega viivitusest. Kostja vaidles vastu ka leppetrahvi nõudele eraldi. Kostja leidis, et hageja nõuab leppetrahvi ja kahju kumulatiivselt, mis on vastuolus
Lisaks märkis kostja, et lisatööde akt allkirjastati alles 25.01.2005.a ja seda just hagejast tulenevatel põhjustel. Seejärel pidi kostjale jääma mõistlik aeg vastavate lisatööde teostamiseks. Kostja arvates oli mõistikuks tähtajaks tähtaeg kuni 01.03.2005.a. Nimetatud päevast alates kasutas kostja aga õiguskaitsevahendit ja keeldud oma kohustuse täitmisest, millest hagejat ka teavitas 01.03 ja 03.03.2005.a kirjadega. Lisaks palub kostja ka leppetrahvi vähendada, sest viivitust ei saanud olla kuni 25.01.2005.a, sest alles siis allkirjastati tööde kallinemise kalkulatsioon, vaegtööde maht oli väike ja hageja ei ole tõendanud, et tööde viibimine põhjustas talle kahju. Kostja märkis, et kasutusloa üleandmise nõuet ei ole objektiivselt võimalik täita, sest kasutusluba saab taotleda vaid ehitise omanik ja see andtakse vaid valminud ehitisele. Kuna hageja ise lõpetas lepingu enne ehitise valmimist, puudub kostjal võimalus mõjustada kasutusloa taotlemise eelduseks olevat ehitise valmimist. Vastuhagi nõue ja põhjendused xxx esitas vastuhagivalduse, milles palus xxx välja mõista põhivõla 222 916.95 krooni, viivised 66 431 krooni ja alates 28.03.2007.a viivis põhivõlalt 0,038% päevas. 5 Vastuhagiavalduse ja lisade kohaselt on hagejal tasumata lepingu p 3.3.4 tasumisele kuulunud 125 000 krooni ja p 3.3.5 alusel 60 020 krooni, mille ta pidi vastavalt lepingule tasuma ehitise valduse üleandmise päeval (p 3.3.5). Hageja ei ole tasunud ka ehitusmaterjalide muutmisest tulenevat materjalide kallinemise eest esitatud arvet, mille kostja esitas 03.03.2005.a. Arve esitati summas 77 125.85 krooni, kuid sellest summast on tehtud tasaarvestusi ja hagejal on tasumata 37 896.95 krooni. Arve tasumise tähtajaks oli 15.03.2005.a. Kuna hageja lepingujärgseid makseid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud, peatas kostja ehitustööd. Hageja ühtegi õiguskaitsevahendit ei kasutanud, mis välistaks tema lepingu p 3.3.4 ja 4.5 järgsete maksete teostamise. Lepingu ülesütlemine ei vabasta hagejat tehtud tööde eest tasumisest. Summad muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. Kostja on lähtudes lepingu p 3.
Kuna töö ei ole valmis, ei saa kostja nõuet esitada ning tal puudub ka viiviste nõudmise õigus. Lisaks leidis hageja, et leping on üles öeldud
lg 2 alusel, mille tagajärjeks on , et kostjal ei ole õigust kokkulepitud tasu nõuda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisel osaliselt ja vastuhagi kuulub samuti rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel 01.09.2004.a sõlmitud notariaalses kinnistu ostumüügi lepingus oli sisuliselt kaks lepingut: xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) müüklepingu p 1 ning töövõtuleping – lepingu p 4. Lepingu p 3 käsitleb mõlema lepingu eest tasu maksmist. Pooltel on vaidlus tulenevalt töövõtulepingu täitmisest, rikkumisest, lõpetamisest ja tagajärgedest. Poolte peamiseks vaidlusküsimuseks on: kes rikkus töövõttulepingut ja kas kummagi poole kasutatud õiguskaitsevahendid oli põhjendatud. 6 I Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuste osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik(tellija) aga maksma selle eest tasu.
ja § 634 sätestavad töövõtulepingu poolte üldised kohustused:
Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Pooled on käeoleval juhul kokku leppinud nii töö sisus, töö üleandmises kui tasu maksmises. Lepingu p 4.1 leppisid pooled kokku, et müüja kohustub hiljemalt 10.12.2004.a lõpetama lepingu eseme koosseisu kuuluvas ehitises ehitustööd. Müüja poolt teostatavate ehitustööde loetelu on toodud sama lepingu lisas
) ja esitanud lepingu täitmise nõude (
). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ka 20.jaanuariks 2005.a kõiki ehitustöid ei lõpetanud. Kostja tegi küll osa parandustöid, millele oli OÜ Ehitusseire aktis viidatud, kui osa töid oli ikka tegemata. Kostja 01.
Käesoleval juhul tuleb aga käsitleda ka
lg 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna lepingu täitmisel ei täitnud mõlemad pooled nõuetekohaselt oma kohustusi, tuleb analüüsida, kummal poolele ja kas üldse oli õiguskaitsevahendi kasutamise õigus. Kostja poolt väidetud hageja rikkumist võimaliku ehituse venimise osas analüüsis kohus eespool ja leidis, et ehituse mitteõigeaegne valmimine ei olnud hageja süü. Kostja omapoolset kohustust tähtaegselt ei täitnud ja hageja kasutas omakorda õiguskaitsevahendit (
Kohus leiab, et hageja oli õigustatud õiguskaitsevahendit kasutama. Kostja märkis ka, et hageja rikkus kohustust tasuda materjalide ja tööde kallinemise eest tasu. Selline hageja kohustus oli sätestatud lepingu p 4.5: siseviimistlusmaterjalide/toodete, mis erinevad lepingu lisas 2 esitatust, kallinemise vahe tasub ostja müüjale vastavalt müüja poolt koostatud kalkulatsioonile kohe pärast ostja poolt kalkulatsiooni aktsepteerimist müüja poolt esitatava arve alusel. Kalkulatsiooni koostamine oli kostja kohustus ja see allkirjastati hageja poolt 25.01.2005.a (I kd t lk 160). Kalulatsiooni kajastab tööde kallinemise seoses uste ja akende (ja nende lisatarvikud) tellimisega AS Haapsalu Uksetehasest ja plaatide ning parketi kallinemise. Kõik nimetatud muudatused oli kostjale teada 2004.a septembris, akende ja uste täpne maksumus novembri alguses. Kohtule on arusaamatu, miks esitati kalulatsioon alles 25.01.2005.a. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et kalkulatsiooni allkirjastamine venis hageja süül. Samuti ei esitanud kostja hagejale koheselt arvet nimetatud summa tasumiseks. Väidetavalt oli probleeme selle kätte toimetamisega hagejale. Seega ei saanud (ning tal ei olnud ka kohustust) hageja materjalide kallinemise arvet tasudagi enne 03.03.2005.a arve kättesaamist. Kostja ei saanud nimetatud arve tasumata jätmisele viidates kasutada õiguskaitsevahendit juba 01.03.2005.a. Kohus leiab, et lähtudes
9 V Kohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud- ei ole täitnud kohustusi tähtaegselt ja vaatamata hageja poolt antud tähtajale ei täinud lepingujärgseid kohustusi selle tähtaja jooksul ning ka 4 kuu jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppu. Selline käitumine on sätestatud
Kohutule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohus leiab, et hagejal oli õigus leping kostjaga üles öelda. Lähtudes
lg 1 oli tegemist erakorralise ülesütlemisega.
VI Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu üleütlemisavalduse tegi hageja 25.05.2005.a avaldusega. Pooled vaidlevad selle üle, kaas kohaldamisele tuleks
Nimetatud küsimus on vajalik lahendada, et otsustada, kas kostjal on õigus saada lepingus kokku lepitud tasu või mitte.
lg 1 kohaselt on juhul, tellija on töövõtulepingu üles öelnud, töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega sõltub töövõtjal tasu saamise õigus sellest, kas töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud või mitte. Kohus tuvastas eespool, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt. Lähtudes
Vastavalt
Nimetatud säte on dispositiivne ja käesoleval juhul, olid pooled kokku leppinud tasu maksmise erineva korra. Hageja oli tasu kostjale osaliselt maksnud, sest pooled olid lepingus nii kokku leppinud (lepingu p 3.3.1-3.3.5.). Tasutud oli 375 000 krooni. Hageja ei vaidlusta nimetatud summa tasumist. Lepingu p 3.3.4 ja 3.3.5. nimetatud summade tasumised olid ajalises seoses kostja poolt lepingu täitmisega ja hagejal oli nimetatud summade osas võimalik kasutada õiguskaitsevahendit ja neid summasid kinni pidada ning
Seega jätab kohus rahuldamata kostja vastuhagi 185 020 krooni ja viiviste nõudes nimetatud summalt. VII Kohus leiab, et kostjal on õigus saada tasu materjalide/tööde kallinemise eest. Materjalide kallinemine ei ole lepingus kokku lepitud tasu
Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hageja soovil kasutanud ehitamisel kallimaid materjale, hageja on vastava kalulatsiooni 25.01.2005.a heaks kiitnud. Materjalid on paigaldatud. Kuna poolte vaheline leping on lõppenud, on tegemist alusetu rikastumisega.
lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja andis hagejale üle kallimad ehitusmaterjalid kehtiva lepingu alusel, kuid leping on hiljem ära lõppenud ja kallimad materjalid on hageja valduses ja paigaldatud hageja varale. Materjale ei ole võimalik eraldada ilma hageja elamut kahjustamata, seega peab hageja hüvitama saadu rahas. Kostja on esitanud saadud materjalide osas nõude summas 37 896.95 krooni. Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. VIII Kostja palus välja mõista ka tasumisega viivitamise eest viivised. Tööde kallinemise arve tui tasuda 15.03.2005.a Hageja seda ei teinud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 16.03.2005. akuni lepingu lõppemiseni 31.05.2005.a.a tuleb tasumata summalt arvestada 10 lepingu 3.4 sätestatud viivist 0.038% tasumata summalt päevas- s.o 14.40 krooni päevas. Kokku viivis selle perioodi eest 1 108 80 krooni. Kostja ei avaldanud soovi kohaldada võlanõudele seadusjärgset viivist. Kokku kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 39 005.75 krooni. X Hageja esitas kahju nõude kokku summas 497 219 krooni, millest 8850 krooni olid hageja kulutused kahju kindlaks tegemiseks ja 488 369 krooni tegemata tööde ja ümbertegemist vajavate tööde maksumus.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seejuures hüvitatakse lepingulise kohustuse rikkumise korral vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kostja pidi lepingut sõlmides ette nägema, et vajalik on teha korrektselt kõik tööd, milles pooled kokku leppisid. Hageja kahjuks on aga nende tööde teostamise kulu, mida pidi teostama kostja, kuid mis ta jättis teostamata või teostas mittenõuetekohaselt. Kohus on sellisel seisukohal lähtudes
XI Hageja nõue 488 369 krooni osas on otsene varaline kahju. Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi (I kd t lk 29- 44) ja AS Kose Ehitus kalkulatsiooni (I kd t lk 47-50). Ehituse ülevaatus on toimunud 2005.a juunis s.o vahetult pärast lepingu ülesütlemist. AS Kose Ehitus on tööde hinnakalkulatsiooni koostanud eelnimetatud ülevaatuse akti, elamu eelprojekti, hageja abikaasa poolt nimetatud tegemist vajavate tööde nimekirja ja objekti ülevaatuse tulemusel. Pooled vaidlesid selle üle, kas kõik aktis esile toodud vaeg- ja tegemata tööd kuulusid tegemisele kostja poolt. Kohus on eelpool leidnud, et drenaaži ehitus ja sissesõidutee sillutamine kividega ei olnud lepingust tulenevalt kostja kohustuseks ja seetõttu nõustub kostjaga, et nimetatud kulutused ei ole hagejal tekkinud kahjuks. Kalkulatsiooni kohaselt oli kulu drenaaži ehituseks 17 814.88 krooni ja kiviparketi ehituseks 24 52.11 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nende tööde osas, millest hageja lepingut üles öeldes loobus, ei saa ta kahjunõuet esitada. Kohus rõhutab veelkord, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus oluliselt lepingut. Seetõttu jäi tal osa sooritusest saamata ja ta pidi (või peab) tellima nende tööde teostamise mujalt ja kandma sellega seoses lisakulutusi. Kohus leiab, et need kulud on hageja kahjuks, mille eest vastutab kostja. Sellisteks töödeks on tuulekastide , katte- ja palelaudade paigaldus 49 25.64 krooni (mittekorrektset tehtud töö, mis vajavad ümber tegemist), rõdupiirded 14 580.50 krooni, garaažiluuk 7902.50 krooni, sadeveesüsteem, veeplekkide paigaldused- 10 908.80 krooni, liitplekkide paigaldus 2503.77 krooni, katusealune tuuletõkkeplaat 18 765.20 krooni, santehnilised tööd 4050 krooni ja soojustuse 11 tihendamine 8929.08 krooni. Kokku tööd 116 896.49 krooni. Lisanduvad veel kulud ehitusprahi äraveoks 12, 114 krooni, tellingute vedu, paigaldus jms 27 609.50 krooni, objekti koristus 3480 krooni ja terrassi demontaaz/montaaz 2360.50 krooni, sest ka neid täid oleks kostja pidanud lepingu korrektse teostamise korral ise teostama. Kokku 45 564 krooni. Kostja vaidles vastu ka kulutustele, mis tuleks teha fassaadi soojustuse ja laudvoodriga katmise osas. Kostja põhjendas oma vastuväidet sellega, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik, et seina paksus ei ole projektiga kooskõlas. Asjaolu, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik ehitise seisukorrast ja oli ehitise ja dokumendid üle vaadanud, tõendab hageja allkiri lepingul ja tunnistaja Aivar Kalvi ütlused. Samuti oli hageja kursis edasise ehituskäiguga. Tunnistaja Viljar Krünberg ei kinnitanud, et sellise viisil seina ja soojustuse paksust muutes oleks hageja saanud halvama asja. Tunnistaja on oma ehitushinnangu koostamisel lähtunud vaid ehituse vastavusest projektile. Kostja ei vaidle vastu, et elamu seinte ja soojustuse paksus ei ole projektile vastav ja kinnitas, et projekti sooviti teha ka vastavad muudatused, kuid need jäid vormistamata lepingu lõpetamisee tõttu. Kostja esitas projekti koostaja muutused projektile, mille kohaselt on seina paksuseks 200mm (20 cm) ja soojustuse paksuseks 100mm (10 cm) (II kd t lk 194-198). Kohus leiab, et kuna juba lepingut sõlmides võis kostja eeldada hageja poolt nimetatud projekti muudatuste aktsepteerimist, ei osanud ta ette näha sellest võimaliku kahjus (juba tehtud töö lammutamist ja uue tegemist) tekkimist. Lähtudes
lg 3 asub kohus seisukohale, et kostja ei vastuta soojustuse ümbertegemisega seotud kulutuste eest 84 914.92 krooni. Samas asub kohus seisukohale, et kostja vastutab laudvoodri ümbertegemisega seotud kulutuste eest. Nimelt on ekspertiisiaktis fikseeritud, et laudvooder on paigaldatud seinale ilma õhuvaheta- projekti kohasel oli vajalik 20mm õhuvahe. Kostja on teostanud töö mittenõuetekohaselt, mistõttu on ta selle ümbertegemisega seotud kulutuste 124 629.64 krooni eest vastutav. Kohus leiab, et kostja poolt lepingu rikkumisega on hagejale tekitatud kahju kokku 287 090.13 krooni. Nimetatud kahju tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus jätab arvestamata hageja alternatiivse vastuväite, et lepinguobjektis esinesid puudused seoses seinte paksuse projektile mittevastusega. Lepingu objektiks oli kinnistu, mille puudusi ei ole tuvastatud. Kinnistul asuva ehitise, mis on lepingu oluline osa, oli hageja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud. Vastavalt
lg 1 pidi hageja teatama kostjale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei tuvastanud
Tunnistajate Aivar Kalvi ja Kalju Kannikese ütluste kohaselt oli siis, kui toimus lepinguläbirääkimised ja ka pikalt pärast seda elamu ukse- ja aknaavad lahti. Nimetatud kohtadest on näha, kui paksust plokist on ehitatud seinad. Samuti oli hageja (ja ilmselt ka tema abikaasa) objektil pidev külaline ja pidi seega nägema, kui paksu soojustusmaterjali seina pannakse. Hageja tutvus ka maja projektiga. Hageja vastuväide, et tavalise inimesena ei suutnud ta eristada mingite millimeetrite erinevust plokkidel ei ole kohtu arvates asjakohane. Ploki ja soojustuse paksuste vahe oli 5 sentimeetrit- nimetatud vahe on silmaga selgelt eristatav. Seega ei ole hageja ostnud asja, millel oleks esinenud puudused, mille esinemisest ta teadlik ei olnud juba lepingu sõlmimise ajal. XII Kohus leiab, et hageja nõue 8850 krooni osas on põhjendatud: hageja tellis 2 arvamust ehitusekspertidelt, et kindlaks teha kostja poolt kohustuse võimalikku rikkumist ja selle ulatust. Hageja tasus OÜ-le Ehitusekspertiisibüroo 4720 krooni ja OÜ-le Ehitusseire 4130 12 krooni tehtud töö eest (I kd t lk 45-46). Nimetatud kulud olid otseselt seotud kostja poolt lepingu rikkumisega ja seetõttu tuleb hageja nõude nimetatud summa osas rahuldada. XIII Hageja esitas leppetrahvi nõude summas 250 515 krooni.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja kohustus tasuda lepingu rikkumisel leppetrahvi tuleneb lepingu p 4.2: eeltoodud kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 0,038% lepingu eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest v.a kui viivituse põhjustas ostja. Lepingu p 3.2 nimetatud kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi tasuda tuli, oli sätestatud lepingu p 3.1.tööde teostamine töövõtja poolt lõpptähtajaga 10.12.2004.a. Kohus eelpool tuvastas, et kostja rikkus lepingu p 3.1, ostja süü nimetatud kohustuse rikkumisel kohus ei tuvastanud ja seetõttu on hageja nõue leppetrahvi saamiseks põhjendatud. Lepingueseme ostuhinnaks oli 2 250 000 krooni, millest 0.038% on 855 krooni. Hageja on palunud leppetrahvi välja mõista 293 päeva eest (s.o kuni hagi esitamiseni). Kohus leiab, et leppetrahv on arvestatud õigesti. Kostja esitas leppetrahvi nõudele mitmeid vastuväiteid. Kohus juba eelpool põhjendas, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi, sest kostja rikkus lepingut. Kostja tõi välja ka asjaolu, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi seetõttu, et kuna tööde kallinemise akt allkirjastati alles 25.01.2005.a siis pidi jääma kostjale mõistlik aeg tööde teostamiseks. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide on asjakohatud- lepingu p 3.2. ja p 3.1. sätestavad üheselt, et ehitusööde mittetähtaegsel lõpetamisel tekib tellijal leppetrahvi osas nõudeõigus. Vastuväide on asjakohatu ka seetõttu, et kostja allkirjastas hageja esitatud pretensiooni, millega anti tööde parandamiseks tähtaeg juba 10.12.2005.a. Igal juhul oli leppetrahvi nõude tekkimise kuupäevaks 11.12. 2004.a, sest mingeid erisätteid leping selles osas ette ei näinud. Kostja leidis ka, et arvestades teostamata tööde väikest mahtu, on leppetrahv ebamõistlikult suur ja palus leppetrahvi vähendada.
lg 1 kohaselt: kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuna leppetrahvi arvestatakse objekti ostuhinnalt, mitte aga töövõtulepingu maksumuselt, on leppetrahv ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et arvestades kohustuse täitmise ulatust on vajalik leppetrahvi vähendada. Kostja tegi ehitises siiski enamiku kokku lepitud töid- eelpool kohus leidis, et tegemata töödega tekitati kahju 287 090.13 krooni. Hageja oli tasunud tööde eest 375 000 krooni. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et kostja oli paigaldanud ehituse ehitusmaterjale 407 565 krooni eest (II kd t lk 74-185). Seda on 37 689 krooni rohkem, kui oli eelarves. Samas on eelarve kohaselt ehitamine kostja kui ehitusettevõtja risk. Seejuures tuleb arvestad ka seda, et hageja ei pea lähtudes
Kohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut tuleb leppetrahvi vähendada. Kohus leiab, et põhjendatud on leppetrahvi vähendamine poole võrra- 125 257.50 krooni suuruses summas. Kostja leidis ka, et hageja nõuab leppetrahvi ja kahju kumulatiivselt, mis on vastuolus
Hageja vaidles vastu, et kahju nõutakse tegemata tööde ja mittenõuetekohaselt tehtud tööde eest, leppetrahvi aga vaid lepingu tähtajast mittekinnipidamise eest ning mõlemad nõuded on iseseisvad. Kohus leiab, et lepingus on tõeloolest kokku lepitud leppetrahv vaid ehitise valmimise tähtajast mittekinnipidamise puhuks. Kahju palub hageja hüvitada mitte tähtaja ületamise eest vaid teostamata ja mittenõuetekohaselt teostatud tööde eest. 13 XIV Hageja esitas ka nõude dokumentide välja andmiseks. Lepingu p 3.7 kohustus kostja hankima eseme koosseisu kuuluvale ehitisele ehitusloa hiljemalt 31.12.2004.a pooled ei vaidle selle üle, et kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja rikkus lepingus toodud kohustust, ei saa hageja kostjalt enam nõuda kasutusloa hankimist, kuna kasutusloa hankimine ei kuulu enam kostja mõjusfääri Vastavalt Ehitusseaduse § 33 lg 8 saab luba taotleda eelkõige ehitise omanik, seega hageja. Hageja nõudis, et kostja annaks üle OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni, mis on vajalik üle anda Ehitusseaduse § 31 lg 2 alusel. Nimetatud akti p 2 on esitatud nimekiri, millised joonised ja aktid tuleb kostjal hagejale üle anda. Kohus leiab, et nimetatud nõue aktis nimetatud dokumentide üleandmise kohta on põhjendatud. Ehitusseaduse § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusobjekti ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad. Ehitusseaduse § 31 lg 2 kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid: 1) ehitusprojekt ja selle muudatused; 2) ehitustööde päevik; 3) kaetud tööde aktid; 4) töökoosolekute protokollid; 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. Hagejal oli kohtule esitada ehitusprojekt. Kostja esitas menetluse käigus osaliselt kaetud tööde aktid, kuid need puudutasid vaid vundamendi ehitust (III kd tlk 14-18), samuti elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruande (II kd t lk 2-12). Esitamata on enamik kaetud tööde akte, ehitustööde päevik ning trasside paigaldusjoonised ja materjalide sertifikaadid. Kohus leiab, et hagejal kui ehitise omanikul on õigus nimetatud dokumendid saada oma valdusesse. Seega kohus rahuldab nõude ja kohustab andma ehitusega seotud dokumendid originaalid hagejale tema nõudmisel üle. Üle tuleb anda OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangu p 2 nimetatud dokumendid. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 36 060 krooni. Aja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vastuhagilt riigilõivu ja kostja esindaja ei esitanud vastavat taotlus ja tõendit ka lõplikus kohtukulude nõudes. Samuti puuduvad kohtul andmed, mille alusel saaks ise riigilõivu tasumist kontrollida. Kohus leiab, et kostja ei ole vastuhagilt riigilõivu tasunud. Kostja esitas taotluse õigusabikulude välja mõistmiseks summas 98 320 krooni ja tõlkekulude välja mõistmiseks summas 64.- krooni (II kd t lk 37- 55). Hageja palus jätte tema kantud õigusabikulud tema enda kanda. Tulenevalt varem kehtinud TsMS § 46 on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud kohtukulud. Sama seaduse § 52 p 1 on tõlkekulu asja läbivaatamiskulu. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hinnaga hagi puhul. Kohus rahuldab hagi osaliselt- 56,3% ulatuses. Kohus rahuldas vastuhagi 13,5% ulatuses. Nimetatud protsentide alusel kuuluks kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv 14 ,20 301.78 krooni. Kostja poolt tehtud õigusabikulude osas oleks põhjendatud rahuldada vaid 1950.28 krooni ja kulud tõlke hankimisele. Kohus tasaarveldab hageja ja kostja menetluskulude nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18 287.50 krooni (20 301.78 – 2014.28). Kohus mõistab lähtudes käesoleval ajal kehtiva TsMS § 139 ja § 147 riigituludesse välja kostja poolt tasumata riigilõivu rahuldamata jäänud põhinõudelt 185 020 krooni (222 916.9537 896.95). Riigilõiv nimetatud summalt on 9750 krooni. Maimu Laumets Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.
Hageja nõuab, et kostja annaks üle OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni, mis on vajalik üle anda Ehitusseaduse § 31 lg 2 alusel. Menetluse kestel teatas hageja vastuseks kostja vastuväidetele järgmist: Hageja kinnitas, et sai hoone valduse 2005.a mai lõpus või juuni alguses. Hageja kinnitas, et on teinud kõik materjalide muudatused tähtaegselt vastavalt lepingu p 4.3esitas kirjaliku siseviimistlustellimuse 10.09.2004.a. Hageja ei nõustunud, et tööd oleksid olnud takistatud uste ja akende tellimuste tõttu, mida organiseeris hageja. Hageja esitas esialgsed AS Haapsalu Uksetehase kalulatsioonid kostjale teadmiseks juba 26.08.2004.a s.o enne lepingu sõlmimist. Pakkumise oli hageja võtnud, et teada saada palju võiks ehituse hind suureneda. Kuna uste ja akende paigaldamine oli kostja kohustus, pidi siis vastavad teelimused esitama tehasele samuti kostja. Hagejal ei olnud ehituse projekti ja akende ja uste täpseid mõõte, mistõttu ei saanud ta ise ka konkreetset tellimust vormistada. AS Haapsalu Ukse tehas on edaspidi suhelnud kostjaga, mida näitab see, et pakkumised on esitatud kostjale. Kostja tellimused on AS Haapsalu Uksetehas täitnud õigeaegselt. Vastuseks kostja väitelke, et hageja ei ole andnud talle töös puuduste kõrvaldamiseks tähtaega märkis hageja, et selline tähtaeg oli antud hageja 10.12.2004.a kirjaga ja tähtajaks oli antud 20.01.2005.a. Tööde kallinemise kalkulatsiooni esitas kostja hagejale alles 25.01.2005.a ja arve alles 03.03.2005.a. Seega esitati hinnavahet puudutavad dokumendid alles pärast ehitise valmimise tähtaega. Hinnavahe eest pidi hageja aga tasuma alles pärast arve saamist. Seetõttu ei olnud kostjal 03.03.2005.a õigus kasutada õiguskaitsevahendit tööde peatamise näol põhjusel, et hageja ei ole tasunud materjalide kallinemise arvet. Seoses ehitise projektist erineva ehitamisega märkis hageja, et tavainimesena ei olnud tellija võimeline eritama seinaplokkide paksus erinevust projektist. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et kostja kohustuseks ei olnud kõik projektis märgitud tööd ja oli seisukohal, et kostja pidi teostama kõik tööd, mis on sätestatud ehitusprojektis. Lähtudes mõistlikkuse põhimõttest tuleb eeldada, et hageja ostis lepingu objekti eesmärgiga sinna elama asuda. Seega ostis hageja objekti koos kõigi ehtistöödega, mis olid projektid ette nähtud. Kostja on oma 3 kinnitusega, et objektil olid teha vaid siseviimistlustööd kinnitanud, et kõik muud projektijärgsed tööd olid tehtud. Samuti on kostja 10.12.2004.a hageja avaldusele kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks tähtaja andmiseks allakirja andes aktsepteerinud ka oma kohustust ehitada drenaaž, sest see oli tegemist vajavate tööde nimekirjas (ekspertiisiakti p 2.3.1. p 13). Samuti võttis kostja lepingu p 3.7 endale kohustuse hankida ehitise kasutusluba. Kasutusluba väljastatakse vaid projekti kohaselt valmis ehitatud ehitisele. Hageja esitas ka alternatiivse põhjenduse juhuks, mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et kostja ei pidanud tegema kõiki projektis ette nähtud töid, on kostja müünud hagejale lepingu tingimustele mittevastava asja. Hageja esitatud kahju hüvitamise nõue ei välista leppetrahvi esitamise nõuet tulenevalt
Kahju hüvitamise nõue on seotud kostja poolse ehitustööde ebakvaliteetse teostamise ja tööde tegemata jätmisega. Leppetrahvi nõue on aga sanktsioon lepingus määratud ehitustööde teostamise tähtaja ületamise eest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et ei vastuta ehitustööde lõpetamisega viivitamise eest, sest viivitus oli tingitud hageja poolsest kohustuste mittetäitmisest: 1) hageja esitas taotluse kasutatavate ehitusmaterjalide muutmiseks kokkulepitust hiljem; 2) Hageja tegi korduvalt muudatusi ka hiljem (siganalisatsioon, santehnika ja siseuste paigaldus); 3) Hageja ei tasunud vaatamata korduvatele meeldetuletustele materjalide hinnavahe osas esitatud arvet summas 77 125.83 krooni, mis esitati 03.03.2005.a. Kostja kasutas seetõttu
lg 3 tulenevat õigust mitte täita omapoolset kohustust ja teavitas sellest hagejat. Samuti lükkasid hageja poolt tellitud materjalide valmistamise- ja tarnetähtajad ehitustöid edasi. Menetluse käigus kostja esitas täiendavad vastuväited. Kostja viivitus lepingu eseme üleandmisel oli tingitud hagejapoolsest viivitusest lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Hageja ei pidanud kinni lepingu p 4.2 sätestatud siseviimistlustellimuse tähtajast. Ehitustööd olid takistatud segaduste tõttu uste ja akende tellimisel. Hageja suhtles ise AS Haapsalu Uksetehasega, et tingida hinna üle. Ta edastas saadud pakkumised kostjale ja soovis, et kasutatakse just neid pakkumisi. Oli ebaselge, kes uksed ja aknad paigaldab ning esialgsest tellimusest jäid välja aknalaudad. Kuigi esmased tellimused uste ja akende osas esitati juba septembri alguses, esitas AS Haapsalu Uksetehas tasumisele kuuluvad arved alles oktoobri teises pooles, aknalaudade arve aga 04.11.2004.a uste ja akende tarnimine kestis veel 2-4 kuud. Kostja oli seisukohal, et selline venimine oli tingitud just hageja poole soovist tingida hinna üle. Kostja märkis , et probleemid tekkisid just seetõttu, et kostja oli nõus hagejale vastu tulema ja tegema tellitud töödes muudatusi. Hageja oli lepingu sõlmimise ajal teadlik selle seisukorrast ja kasutatud ehituslahendustest sh. muudatustest võrreldes projektiga. Hageja on lepingu p 1.5.
Hageja andis alles 17.04.2005.a kostjal tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kostja keeldus tööde teostamisest hagejale juba 01.03.2005.a, mistõttu kostja ei vastuta tööde teostamisega viivitamise eest. Lähtudes
lg 1 alusel lepingu ülesütlemisest peab hageja maksma kostjale lepingujärgse tasu ja kostja ei vastuta tööde eest, mille teostamises kokku lepiti, kuid mis jäid teostamata ülesütlemise tõttu. Kuna kostja on keeldunud 03.03.2005.a õiguskaitsevahendina lepingu täitmisest ja keeldumise alused ei ole ära langenud (hageja ei ole võlgnevust tasunud), ei ole hagejal õigust nõuda lepingu täitmist (puuduste kõrvaldamist) ning puuduste hüvitamist. Kostja ei tunnistanud leppetrahvi nõuet, sest kostja ei vastuta lepingu eseme ehitustöödega viivitamise eest- viivitus oli otseselt tingitud hageja taotletud muudatustest ja hageja poolt maksetega viivitusest. Kostja vaidles vastu ka leppetrahvi nõudele eraldi. Kostja leidis, et hageja nõuab leppetrahvi ja kahju kumulatiivselt, mis on vastuolus
Lisaks märkis kostja, et lisatööde akt allkirjastati alles 25.01.2005.a ja seda just hagejast tulenevatel põhjustel. Seejärel pidi kostjale jääma mõistlik aeg vastavate lisatööde teostamiseks. Kostja arvates oli mõistikuks tähtajaks tähtaeg kuni 01.03.2005.a. Nimetatud päevast alates kasutas kostja aga õiguskaitsevahendit ja keeldud oma kohustuse täitmisest, millest hagejat ka teavitas 01.03 ja 03.03.2005.a kirjadega. Lisaks palub kostja ka leppetrahvi vähendada, sest viivitust ei saanud olla kuni 25.01.2005.a, sest alles siis allkirjastati tööde kallinemise kalkulatsioon, vaegtööde maht oli väike ja hageja ei ole tõendanud, et tööde viibimine põhjustas talle kahju. Kostja märkis, et kasutusloa üleandmise nõuet ei ole objektiivselt võimalik täita, sest kasutusluba saab taotleda vaid ehitise omanik ja see andtakse vaid valminud ehitisele. Kuna hageja ise lõpetas lepingu enne ehitise valmimist, puudub kostjal võimalus mõjustada kasutusloa taotlemise eelduseks olevat ehitise valmimist. Vastuhagi nõue ja põhjendused xxx esitas vastuhagivalduse, milles palus xxx välja mõista põhivõla 222 916.95 krooni, viivised 66 431 krooni ja alates 28.03.2007.a viivis põhivõlalt 0,038% päevas. 5 Vastuhagiavalduse ja lisade kohaselt on hagejal tasumata lepingu p 3.3.4 tasumisele kuulunud 125 000 krooni ja p 3.3.5 alusel 60 020 krooni, mille ta pidi vastavalt lepingule tasuma ehitise valduse üleandmise päeval (p 3.3.5). Hageja ei ole tasunud ka ehitusmaterjalide muutmisest tulenevat materjalide kallinemise eest esitatud arvet, mille kostja esitas 03.03.2005.a. Arve esitati summas 77 125.85 krooni, kuid sellest summast on tehtud tasaarvestusi ja hagejal on tasumata 37 896.95 krooni. Arve tasumise tähtajaks oli 15.03.2005.a. Kuna hageja lepingujärgseid makseid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei tasunud, peatas kostja ehitustööd. Hageja ühtegi õiguskaitsevahendit ei kasutanud, mis välistaks tema lepingu p 3.3.4 ja 4.5 järgsete maksete teostamise. Lepingu ülesütlemine ei vabasta hagejat tehtud tööde eest tasumisest. Summad muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist. Kostja on lähtudes lepingu p 3.
Kuna töö ei ole valmis, ei saa kostja nõuet esitada ning tal puudub ka viiviste nõudmise õigus. Lisaks leidis hageja, et leping on üles öeldud
lg 2 alusel, mille tagajärjeks on , et kostjal ei ole õigust kokkulepitud tasu nõuda. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisel osaliselt ja vastuhagi kuulub samuti rahuldamisele osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel 01.09.2004.a sõlmitud notariaalses kinnistu ostumüügi lepingus oli sisuliselt kaks lepingut: xxx asuva kinnistu (registriosa nr xxx) müüklepingu p 1 ning töövõtuleping – lepingu p 4. Lepingu p 3 käsitleb mõlema lepingu eest tasu maksmist. Pooltel on vaidlus tulenevalt töövõtulepingu täitmisest, rikkumisest, lõpetamisest ja tagajärgedest. Poolte peamiseks vaidlusküsimuseks on: kes rikkus töövõttulepingut ja kas kummagi poole kasutatud õiguskaitsevahendid oli põhjendatud. 6 I Võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuste osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik(tellija) aga maksma selle eest tasu.
ja § 634 sätestavad töövõtulepingu poolte üldised kohustused:
Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale.
lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Pooled on käeoleval juhul kokku leppinud nii töö sisus, töö üleandmises kui tasu maksmises. Lepingu p 4.1 leppisid pooled kokku, et müüja kohustub hiljemalt 10.12.2004.a lõpetama lepingu eseme koosseisu kuuluvas ehitises ehitustööd. Müüja poolt teostatavate ehitustööde loetelu on toodud sama lepingu lisas
) ja esitanud lepingu täitmise nõude (
). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja ka 20.jaanuariks 2005.a kõiki ehitustöid ei lõpetanud. Kostja tegi küll osa parandustöid, millele oli OÜ Ehitusseire aktis viidatud, kui osa töid oli ikka tegemata. Kostja 01.
Käesoleval juhul tuleb aga käsitleda ka
lg 3, mille kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kuna lepingu täitmisel ei täitnud mõlemad pooled nõuetekohaselt oma kohustusi, tuleb analüüsida, kummal poolele ja kas üldse oli õiguskaitsevahendi kasutamise õigus. Kostja poolt väidetud hageja rikkumist võimaliku ehituse venimise osas analüüsis kohus eespool ja leidis, et ehituse mitteõigeaegne valmimine ei olnud hageja süü. Kostja omapoolset kohustust tähtaegselt ei täitnud ja hageja kasutas omakorda õiguskaitsevahendit (
Kohus leiab, et hageja oli õigustatud õiguskaitsevahendit kasutama. Kostja märkis ka, et hageja rikkus kohustust tasuda materjalide ja tööde kallinemise eest tasu. Selline hageja kohustus oli sätestatud lepingu p 4.5: siseviimistlusmaterjalide/toodete, mis erinevad lepingu lisas 2 esitatust, kallinemise vahe tasub ostja müüjale vastavalt müüja poolt koostatud kalkulatsioonile kohe pärast ostja poolt kalkulatsiooni aktsepteerimist müüja poolt esitatava arve alusel. Kalkulatsiooni koostamine oli kostja kohustus ja see allkirjastati hageja poolt 25.01.2005.a (I kd t lk 160). Kalulatsiooni kajastab tööde kallinemise seoses uste ja akende (ja nende lisatarvikud) tellimisega AS Haapsalu Uksetehasest ja plaatide ning parketi kallinemise. Kõik nimetatud muudatused oli kostjale teada 2004.a septembris, akende ja uste täpne maksumus novembri alguses. Kohtule on arusaamatu, miks esitati kalulatsioon alles 25.01.2005.a. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et kalkulatsiooni allkirjastamine venis hageja süül. Samuti ei esitanud kostja hagejale koheselt arvet nimetatud summa tasumiseks. Väidetavalt oli probleeme selle kätte toimetamisega hagejale. Seega ei saanud (ning tal ei olnud ka kohustust) hageja materjalide kallinemise arvet tasudagi enne 03.03.2005.a arve kättesaamist. Kostja ei saanud nimetatud arve tasumata jätmisele viidates kasutada õiguskaitsevahendit juba 01.03.2005.a. Kohus leiab, et lähtudes
9 V Kohus leiab, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud- ei ole täitnud kohustusi tähtaegselt ja vaatamata hageja poolt antud tähtajale ei täinud lepingujärgseid kohustusi selle tähtaja jooksul ning ka 4 kuu jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppu. Selline käitumine on sätestatud
Kohutule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja poolt lepingu rikkumine oleks olnud vabandatav. Kohus leiab, et hagejal oli õigus leping kostjaga üles öelda. Lähtudes
lg 1 oli tegemist erakorralise ülesütlemisega.
VI Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu üleütlemisavalduse tegi hageja 25.05.2005.a avaldusega. Pooled vaidlevad selle üle, kaas kohaldamisele tuleks
Nimetatud küsimus on vajalik lahendada, et otsustada, kas kostjal on õigus saada lepingus kokku lepitud tasu või mitte.
lg 1 kohaselt on juhul, tellija on töövõtulepingu üles öelnud, töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Seega sõltub töövõtjal tasu saamise õigus sellest, kas töövõtja on lepingut oluliselt rikkunud või mitte. Kohus tuvastas eespool, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt. Lähtudes
Vastavalt
Nimetatud säte on dispositiivne ja käesoleval juhul, olid pooled kokku leppinud tasu maksmise erineva korra. Hageja oli tasu kostjale osaliselt maksnud, sest pooled olid lepingus nii kokku leppinud (lepingu p 3.3.1-3.3.5.). Tasutud oli 375 000 krooni. Hageja ei vaidlusta nimetatud summa tasumist. Lepingu p 3.3.4 ja 3.3.5. nimetatud summade tasumised olid ajalises seoses kostja poolt lepingu täitmisega ja hagejal oli nimetatud summade osas võimalik kasutada õiguskaitsevahendit ja neid summasid kinni pidada ning
Seega jätab kohus rahuldamata kostja vastuhagi 185 020 krooni ja viiviste nõudes nimetatud summalt. VII Kohus leiab, et kostjal on õigus saada tasu materjalide/tööde kallinemise eest. Materjalide kallinemine ei ole lepingus kokku lepitud tasu
Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on hageja soovil kasutanud ehitamisel kallimaid materjale, hageja on vastava kalulatsiooni 25.01.2005.a heaks kiitnud. Materjalid on paigaldatud. Kuna poolte vaheline leping on lõppenud, on tegemist alusetu rikastumisega.
lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja andis hagejale üle kallimad ehitusmaterjalid kehtiva lepingu alusel, kuid leping on hiljem ära lõppenud ja kallimad materjalid on hageja valduses ja paigaldatud hageja varale. Materjale ei ole võimalik eraldada ilma hageja elamut kahjustamata, seega peab hageja hüvitama saadu rahas. Kostja on esitanud saadud materjalide osas nõude summas 37 896.95 krooni. Nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. VIII Kostja palus välja mõista ka tasumisega viivitamise eest viivised. Tööde kallinemise arve tui tasuda 15.03.2005.a Hageja seda ei teinud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 16.03.2005. akuni lepingu lõppemiseni 31.05.2005.a.a tuleb tasumata summalt arvestada 10 lepingu 3.4 sätestatud viivist 0.038% tasumata summalt päevas- s.o 14.40 krooni päevas. Kokku viivis selle perioodi eest 1 108 80 krooni. Kostja ei avaldanud soovi kohaldada võlanõudele seadusjärgset viivist. Kokku kuulub vastuhagi rahuldamisele summas 39 005.75 krooni. X Hageja esitas kahju nõude kokku summas 497 219 krooni, millest 8850 krooni olid hageja kulutused kahju kindlaks tegemiseks ja 488 369 krooni tegemata tööde ja ümbertegemist vajavate tööde maksumus.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seejuures hüvitatakse lepingulise kohustuse rikkumise korral vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kostja pidi lepingut sõlmides ette nägema, et vajalik on teha korrektselt kõik tööd, milles pooled kokku leppisid. Hageja kahjuks on aga nende tööde teostamise kulu, mida pidi teostama kostja, kuid mis ta jättis teostamata või teostas mittenõuetekohaselt. Kohus on sellisel seisukohal lähtudes
XI Hageja nõue 488 369 krooni osas on otsene varaline kahju. Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks Ehitusekspertiisibüroo OÜ ekspertiisi (I kd t lk 29- 44) ja AS Kose Ehitus kalkulatsiooni (I kd t lk 47-50). Ehituse ülevaatus on toimunud 2005.a juunis s.o vahetult pärast lepingu ülesütlemist. AS Kose Ehitus on tööde hinnakalkulatsiooni koostanud eelnimetatud ülevaatuse akti, elamu eelprojekti, hageja abikaasa poolt nimetatud tegemist vajavate tööde nimekirja ja objekti ülevaatuse tulemusel. Pooled vaidlesid selle üle, kas kõik aktis esile toodud vaeg- ja tegemata tööd kuulusid tegemisele kostja poolt. Kohus on eelpool leidnud, et drenaaži ehitus ja sissesõidutee sillutamine kividega ei olnud lepingust tulenevalt kostja kohustuseks ja seetõttu nõustub kostjaga, et nimetatud kulutused ei ole hagejal tekkinud kahjuks. Kalkulatsiooni kohaselt oli kulu drenaaži ehituseks 17 814.88 krooni ja kiviparketi ehituseks 24 52.11 krooni. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nende tööde osas, millest hageja lepingut üles öeldes loobus, ei saa ta kahjunõuet esitada. Kohus rõhutab veelkord, et hageja ütles lepingu üles, sest kostja rikkus oluliselt lepingut. Seetõttu jäi tal osa sooritusest saamata ja ta pidi (või peab) tellima nende tööde teostamise mujalt ja kandma sellega seoses lisakulutusi. Kohus leiab, et need kulud on hageja kahjuks, mille eest vastutab kostja. Sellisteks töödeks on tuulekastide , katte- ja palelaudade paigaldus 49 25.64 krooni (mittekorrektset tehtud töö, mis vajavad ümber tegemist), rõdupiirded 14 580.50 krooni, garaažiluuk 7902.50 krooni, sadeveesüsteem, veeplekkide paigaldused- 10 908.80 krooni, liitplekkide paigaldus 2503.77 krooni, katusealune tuuletõkkeplaat 18 765.20 krooni, santehnilised tööd 4050 krooni ja soojustuse 11 tihendamine 8929.08 krooni. Kokku tööd 116 896.49 krooni. Lisanduvad veel kulud ehitusprahi äraveoks 12, 114 krooni, tellingute vedu, paigaldus jms 27 609.50 krooni, objekti koristus 3480 krooni ja terrassi demontaaz/montaaz 2360.50 krooni, sest ka neid täid oleks kostja pidanud lepingu korrektse teostamise korral ise teostama. Kokku 45 564 krooni. Kostja vaidles vastu ka kulutustele, mis tuleks teha fassaadi soojustuse ja laudvoodriga katmise osas. Kostja põhjendas oma vastuväidet sellega, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik, et seina paksus ei ole projektiga kooskõlas. Asjaolu, et hageja oli lepingut sõlmides teadlik ehitise seisukorrast ja oli ehitise ja dokumendid üle vaadanud, tõendab hageja allkiri lepingul ja tunnistaja Aivar Kalvi ütlused. Samuti oli hageja kursis edasise ehituskäiguga. Tunnistaja Viljar Krünberg ei kinnitanud, et sellise viisil seina ja soojustuse paksust muutes oleks hageja saanud halvama asja. Tunnistaja on oma ehitushinnangu koostamisel lähtunud vaid ehituse vastavusest projektile. Kostja ei vaidle vastu, et elamu seinte ja soojustuse paksus ei ole projektile vastav ja kinnitas, et projekti sooviti teha ka vastavad muudatused, kuid need jäid vormistamata lepingu lõpetamisee tõttu. Kostja esitas projekti koostaja muutused projektile, mille kohaselt on seina paksuseks 200mm (20 cm) ja soojustuse paksuseks 100mm (10 cm) (II kd t lk 194-198). Kohus leiab, et kuna juba lepingut sõlmides võis kostja eeldada hageja poolt nimetatud projekti muudatuste aktsepteerimist, ei osanud ta ette näha sellest võimaliku kahjus (juba tehtud töö lammutamist ja uue tegemist) tekkimist. Lähtudes
lg 3 asub kohus seisukohale, et kostja ei vastuta soojustuse ümbertegemisega seotud kulutuste eest 84 914.92 krooni. Samas asub kohus seisukohale, et kostja vastutab laudvoodri ümbertegemisega seotud kulutuste eest. Nimelt on ekspertiisiaktis fikseeritud, et laudvooder on paigaldatud seinale ilma õhuvaheta- projekti kohasel oli vajalik 20mm õhuvahe. Kostja on teostanud töö mittenõuetekohaselt, mistõttu on ta selle ümbertegemisega seotud kulutuste 124 629.64 krooni eest vastutav. Kohus leiab, et kostja poolt lepingu rikkumisega on hagejale tekitatud kahju kokku 287 090.13 krooni. Nimetatud kahju tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus jätab arvestamata hageja alternatiivse vastuväite, et lepinguobjektis esinesid puudused seoses seinte paksuse projektile mittevastusega. Lepingu objektiks oli kinnistu, mille puudusi ei ole tuvastatud. Kinnistul asuva ehitise, mis on lepingu oluline osa, oli hageja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud. Vastavalt
lg 1 pidi hageja teatama kostjale lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus ei tuvastanud
Tunnistajate Aivar Kalvi ja Kalju Kannikese ütluste kohaselt oli siis, kui toimus lepinguläbirääkimised ja ka pikalt pärast seda elamu ukse- ja aknaavad lahti. Nimetatud kohtadest on näha, kui paksust plokist on ehitatud seinad. Samuti oli hageja (ja ilmselt ka tema abikaasa) objektil pidev külaline ja pidi seega nägema, kui paksu soojustusmaterjali seina pannakse. Hageja tutvus ka maja projektiga. Hageja vastuväide, et tavalise inimesena ei suutnud ta eristada mingite millimeetrite erinevust plokkidel ei ole kohtu arvates asjakohane. Ploki ja soojustuse paksuste vahe oli 5 sentimeetrit- nimetatud vahe on silmaga selgelt eristatav. Seega ei ole hageja ostnud asja, millel oleks esinenud puudused, mille esinemisest ta teadlik ei olnud juba lepingu sõlmimise ajal. XII Kohus leiab, et hageja nõue 8850 krooni osas on põhjendatud: hageja tellis 2 arvamust ehitusekspertidelt, et kindlaks teha kostja poolt kohustuse võimalikku rikkumist ja selle ulatust. Hageja tasus OÜ-le Ehitusekspertiisibüroo 4720 krooni ja OÜ-le Ehitusseire 4130 12 krooni tehtud töö eest (I kd t lk 45-46). Nimetatud kulud olid otseselt seotud kostja poolt lepingu rikkumisega ja seetõttu tuleb hageja nõude nimetatud summa osas rahuldada. XIII Hageja esitas leppetrahvi nõude summas 250 515 krooni.
lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja kohustus tasuda lepingu rikkumisel leppetrahvi tuleneb lepingu p 4.2: eeltoodud kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub müüja tasuma ostjale leppetrahvi 0,038% lepingu eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest v.a kui viivituse põhjustas ostja. Lepingu p 3.2 nimetatud kohustus, mille rikkumisel leppetrahvi tasuda tuli, oli sätestatud lepingu p 3.1.tööde teostamine töövõtja poolt lõpptähtajaga 10.12.2004.a. Kohus eelpool tuvastas, et kostja rikkus lepingu p 3.1, ostja süü nimetatud kohustuse rikkumisel kohus ei tuvastanud ja seetõttu on hageja nõue leppetrahvi saamiseks põhjendatud. Lepingueseme ostuhinnaks oli 2 250 000 krooni, millest 0.038% on 855 krooni. Hageja on palunud leppetrahvi välja mõista 293 päeva eest (s.o kuni hagi esitamiseni). Kohus leiab, et leppetrahv on arvestatud õigesti. Kostja esitas leppetrahvi nõudele mitmeid vastuväiteid. Kohus juba eelpool põhjendas, et hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi, sest kostja rikkus lepingut. Kostja tõi välja ka asjaolu, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi seetõttu, et kuna tööde kallinemise akt allkirjastati alles 25.01.2005.a siis pidi jääma kostjale mõistlik aeg tööde teostamiseks. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide on asjakohatud- lepingu p 3.2. ja p 3.1. sätestavad üheselt, et ehitusööde mittetähtaegsel lõpetamisel tekib tellijal leppetrahvi osas nõudeõigus. Vastuväide on asjakohatu ka seetõttu, et kostja allkirjastas hageja esitatud pretensiooni, millega anti tööde parandamiseks tähtaeg juba 10.12.2005.a. Igal juhul oli leppetrahvi nõude tekkimise kuupäevaks 11.12. 2004.a, sest mingeid erisätteid leping selles osas ette ei näinud. Kostja leidis ka, et arvestades teostamata tööde väikest mahtu, on leppetrahv ebamõistlikult suur ja palus leppetrahvi vähendada.
lg 1 kohaselt: kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuna leppetrahvi arvestatakse objekti ostuhinnalt, mitte aga töövõtulepingu maksumuselt, on leppetrahv ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et arvestades kohustuse täitmise ulatust on vajalik leppetrahvi vähendada. Kostja tegi ehitises siiski enamiku kokku lepitud töid- eelpool kohus leidis, et tegemata töödega tekitati kahju 287 090.13 krooni. Hageja oli tasunud tööde eest 375 000 krooni. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et kostja oli paigaldanud ehituse ehitusmaterjale 407 565 krooni eest (II kd t lk 74-185). Seda on 37 689 krooni rohkem, kui oli eelarves. Samas on eelarve kohaselt ehitamine kostja kui ehitusettevõtja risk. Seejuures tuleb arvestad ka seda, et hageja ei pea lähtudes
Kohus leiab, et arvestades kõike eeltoodut tuleb leppetrahvi vähendada. Kohus leiab, et põhjendatud on leppetrahvi vähendamine poole võrra- 125 257.50 krooni suuruses summas. Kostja leidis ka, et hageja nõuab leppetrahvi ja kahju kumulatiivselt, mis on vastuolus
Hageja vaidles vastu, et kahju nõutakse tegemata tööde ja mittenõuetekohaselt tehtud tööde eest, leppetrahvi aga vaid lepingu tähtajast mittekinnipidamise eest ning mõlemad nõuded on iseseisvad. Kohus leiab, et lepingus on tõeloolest kokku lepitud leppetrahv vaid ehitise valmimise tähtajast mittekinnipidamise puhuks. Kahju palub hageja hüvitada mitte tähtaja ületamise eest vaid teostamata ja mittenõuetekohaselt teostatud tööde eest. 13 XIV Hageja esitas ka nõude dokumentide välja andmiseks. Lepingu p 3.7 kohustus kostja hankima eseme koosseisu kuuluvale ehitisele ehitusloa hiljemalt 31.12.2004.a pooled ei vaidle selle üle, et kostja nimetatud kohustust ei täitnud. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja rikkus lepingus toodud kohustust, ei saa hageja kostjalt enam nõuda kasutusloa hankimist, kuna kasutusloa hankimine ei kuulu enam kostja mõjusfääri Vastavalt Ehitusseaduse § 33 lg 8 saab luba taotleda eelkõige ehitise omanik, seega hageja. Hageja nõudis, et kostja annaks üle OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangus nimetatud dokumentatsiooni, mis on vajalik üle anda Ehitusseaduse § 31 lg 2 alusel. Nimetatud akti p 2 on esitatud nimekiri, millised joonised ja aktid tuleb kostjal hagejale üle anda. Kohus leiab, et nimetatud nõue aktis nimetatud dokumentide üleandmise kohta on põhjendatud. Ehitusseaduse § 33 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ehitusloa saamiseks esitada ehitusobjekti ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või kinnitatud koopiad. Ehitusseaduse § 31 lg 2 kohaselt on ehitamise tehnilised dokumendid: 1) ehitusprojekt ja selle muudatused; 2) ehitustööde päevik; 3) kaetud tööde aktid; 4) töökoosolekute protokollid; 5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. Hagejal oli kohtule esitada ehitusprojekt. Kostja esitas menetluse käigus osaliselt kaetud tööde aktid, kuid need puudutasid vaid vundamendi ehitust (III kd tlk 14-18), samuti elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruande (II kd t lk 2-12). Esitamata on enamik kaetud tööde akte, ehitustööde päevik ning trasside paigaldusjoonised ja materjalide sertifikaadid. Kohus leiab, et hagejal kui ehitise omanikul on õigus nimetatud dokumendid saada oma valdusesse. Seega kohus rahuldab nõude ja kohustab andma ehitusega seotud dokumendid originaalid hagejale tema nõudmisel üle. Üle tuleb anda OÜ Ehitusekspertiisibüroo hinnangu p 2 nimetatud dokumendid. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 36 060 krooni. Aja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tasunud vastuhagilt riigilõivu ja kostja esindaja ei esitanud vastavat taotlus ja tõendit ka lõplikus kohtukulude nõudes. Samuti puuduvad kohtul andmed, mille alusel saaks ise riigilõivu tasumist kontrollida. Kohus leiab, et kostja ei ole vastuhagilt riigilõivu tasunud. Kostja esitas taotluse õigusabikulude välja mõistmiseks summas 98 320 krooni ja tõlkekulude välja mõistmiseks summas 64.- krooni (II kd t lk 37- 55). Hageja palus jätte tema kantud õigusabikulud tema enda kanda. Tulenevalt varem kehtinud TsMS § 46 on riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud kohtukulud. Sama seaduse § 52 p 1 on tõlkekulu asja läbivaatamiskulu. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest kuni 5% hagi rahuldatud osast hinnaga hagi puhul. Kohus rahuldab hagi osaliselt- 56,3% ulatuses. Kohus rahuldas vastuhagi 13,5% ulatuses. Nimetatud protsentide alusel kuuluks kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele riigilõiv 14 ,20 301.78 krooni. Kostja poolt tehtud õigusabikulude osas oleks põhjendatud rahuldada vaid 1950.28 krooni ja kulud tõlke hankimisele. Kohus tasaarveldab hageja ja kostja menetluskulude nõuded ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 18 287.50 krooni (20 301.78 – 2014.28). Kohus mõistab lähtudes käesoleval ajal kehtiva TsMS § 139 ja § 147 riigituludesse välja kostja poolt tasumata riigilõivu rahuldamata jäänud põhinõudelt 185 020 krooni (222 916.9537 896.95). Riigilõiv nimetatud summalt on 9750 krooni. Maimu Laumets Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2008. a otsusega Resolutsioon Tühistada Harju Maakohtu 21.12..2007 otsus kostjalt hageja kasuks välja mõistetava kahju hüvitise ja kohtukulude väljamõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. Välja mõista xxx xxx kasuks 110 920 (ükssada kümme tuhat üheksasada kakskümmend) krooni ja 13 senti tekitatud kahju hüvitamiseks, 125 257 (ükssada kakskümmend viis tuhat kakssada viiskümmend seitse) krooni ja 50 senti leppetrahvi ning 1132 (ükssada kolmkümmend kaks) krooni tasutud riigilõivu. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.