Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. TsMS § 200 4.lõige kohustab menetlusosalist kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat Jaan Tedder. Kostja esindaja 18.12.2007 kohtuistungile ei ilmunud, esitas kohtule informatsiooni selle kohta, et kostja teatas talle kliendilepingu lõpetamisest alates 13.12.2007, soovib tulevikus ise istungitel viibida ja tervislikust seisundist tulenevalt ja muudel mõjuvatel põhjustel on Afganistanis.
Seda kinnitab ka kostja poolt esindajale saadetud 17.12.2007 faks. Kostja käitumine ja tegevus on vastuolus TsMS §-s 200 sätestatud kohustustega ja selle eesmärgiks on menetluse venitamine. Asi on kohtumenetluses alates 01.07.2004, kostja ei ole seni soovinud ühelgi istungil viibida; kliendilepingu teda esindanud vandeadvokaadiga lõpetas kostja 5 päeva enne kohtuistungit teades, et ta ise istungile ei tule; uut esindajat ei määranud. Kostja ei ole kohtule mingeid taotlusi esitanud ega teatanud, et vandeadvokaat J. Tedder teda enam ei esinda või, et ta soovib istungist ise osa võtta. Kuna kohtule teadaolevalt alates 13.12.2007 vandeadvokaat J. Tedder kostjat enam ei esinda, jätab kohus advokaadi poolt 18.12.2007 esitatud soovi, mille kohaselt kostja soovib istungil ise osaleda, tähelepanuta. Kostja ei ole kohtule teatanud oma 3 praegust elukohta ega mingeid kontaktandmeid, mistõttu kohtul puuduks võimalus kostjale endale kutset saata. See viitab kostja kindlale soovile asja arutamist venitada. Kostja haigus ei takistanuks kohtuistungile ilmumist, ravi on võimalik saada ka Eestis. Kõike ülalmärgitut arvestades, leiab kohus, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 410 teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja kohtuistungile ei ilmu. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.
lg 1 on hageja kasuks tagaseljaotsuse tegemise tingimuseks, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. See tingimus on hagiavalduses täidetud. Puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. § 272, mis näeb ette, et laenusaaja peab laenu tagastama ja § 477 lg 1 ja lg 6, mille kohaselt tuleb alusetult omandatu (säästetu) tagastada. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Välja mõista tuleb laenulepingust tulenev põhivõlg 1 438 582 krooni, laenulepingu järgne intressivõlg 680 853,08 krooni, viivised 30.06.2004-16.01.2008 eest 372 040,03 krooni, alusetult säästetud 44 284,41 krooni, intress alusetult säästetult 8 482,28 krooni, kokku 2 544 241,80 krooni ja alates 17.jaanuarist 2008 kuni kohtuotsuse täitmiseni viivis 287,75 krooni päevas. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. 08.07.2004 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest kehtinud TsMS § 57 lg 2,3 alusel. Kooskõlas kehtinud TsMS § 64 lg 1 tuleb riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud välja mõista kostjale riigituludesse. Hagi esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 37 lg 1 märgitud lisa 2 järgi on väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suuruseks 61 000 krooni arvestades põhinõudeid 1 482 866,41 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 38 851,50 krooni. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.