2-08-9199/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2008 kell 10.00 Tallinnas Tsiviilasja number 2-08-9199 Tsiviilasi JM hagi SM vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: JM(i.k XXX, elukoht XXX) Kostja: SM(i.k. XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Lahutada JMja SM abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.
4. Välja mõista Sergei Mininilt igakuine elatusraha 2500.- (kaks tuhat viissada) krooni tema XXX.a. sündinud poja R M ülalpidamiseks alates 11.03.2008.a., s.o. alates hagi esitamisest, kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. lapse ema JM kasuks.
5. Jätta JM menetluskulu – abielulahutuse hagi kohtusse esitamisel tasutud riigilõiv – hageja enda kanda.
6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord. Pooltel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi õigeksvõtmisel põhineva otsuse tegemine, kuna kostja võttis kohtuistungil õigeks nii hageja nõude abielu lahutamiseks kui ka elatise väljamõistmiseks. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.. Kooskõlas TsMS § 444 lõikega 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielu on registreeritud 17.07.2004.a. Tallinnas. Kuivõrd poolte abielulised suhted on lõppenud ja kumbki pooltest nende taastamist ei soovi, ei ole pooltel abielu jätkamine võimalik ning abielu kuulub Perekonnaseaduse § 29 lg 2 alusel lahutamisele. Elatise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Tuginedes PkS §-le 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuivõrd kostja võttis kohtuistungil õigeks, et ta ei ole lapse ülalpidamiseks hagejale raha andnud käesoleval aastal, on hagi elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega õiguslikult põhjendatud. Elatise suuruse üle pooled ei vaielnud. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 1 on hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus viivitamata täidetav. Juhindudes Riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust menetluskulusid elatise kohtuvaidluses ei ole. Hageja menetluskulu – riigilõiv, mille hageja tasus abielulahutuse hagi esitamisel riigituludesse, tuleb TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätta hageja enda kanda, sest vastavalt nimetatud seadusesättele kannavad hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 2