← Eesti

3-06-2497/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Silvia Truman, Igor Amann Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2008.a., Tallinn Haldusasja number 3-06-2497

§ 1

lõike 3 punkti 2 kohaselt ei hüvitata kahju isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale. 2. Urmas Rajamägi esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuses leiti,

§ 1

lõige 3 punkt 2 tuleb jätta kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega (PS), algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus ning hüvitada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju summas 67 125 krooni.

  1. Vastustaja Rahandusministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata.
  2. Tallinna Halduskohtu 26.03.2008 otsusega kaebus rahuldati ning mõisteti U. Rajamäe kasuks välja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju summas 66 584 krooni. Riigikohus on AVVKHS § 1 lõikeid 1 ja 3 ning § 2 lõiget 2 süstemaatiliselt tõlgendades, leidnud (vt Riigikohtu üldkogu 01.02.2008.a. otsus nr 3-3-1-15-07), et alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine on AVVKHS kohaselt välistatud üksnes juhul, kui õigeksmõistvas otsuses on märgitud kahju hüvitamist välistav asjaolu. Juhul kui kahju hüvitamist välistavat asjaolu õigeksmõistvas otsuses märgitud ei ole, puudub alus kahju hüvitamisest keeldumiseks ning kahju tuleb hüvitada. Käesoleval juhul ei ole õigeksmõistvas kohtuotsuses võetud seisukohta U. Rajamäele vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamata jätmise kohta ega näidatud päevade arvu, millal isikult oli vabadus võetud. U. Rajamäelt vabaduse võtmise ajavahemik on toodud Viru Maakohtu 14.11.2006.a. määruses, milles on võetud ka seisukoht, et seoses U. Rajamäe kõrvalehoidmisega kohtueelsest menetlusest, ei kuulu vabaduse võtmisega tekitatud kahju talle hüvitamisele. Kuna Ida-Viru Maakohtu 29.08.2005.a. otsus, millega U. Rajamägi õigeks mõisteti, on jõustunud, U. Rajamägi viibis alusetult vahi all ajavahemikul 23.05.-15.09.2004.a ning õigeksmõistvas kohtuotsuses ei olnud märgitud kahju hüvitamist välistavat asjaolu, tuleb kaebuse esitajale AVVKHS § 1 lõike 1 punkti 1 alusel kahju hüvitada. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt tekitati U. Rajamäele alusetult vabaduse võtmisega kahju 66 584 krooni. Kaebuse esitaja Rahandusministeeriumi arvutustele kahjuhüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust lähtuvalt tuleb U. Rajamäe taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldada ning mõista U. Rajamäe kasuks riigieelarvest välja hüvitis 66 584 krooni. 2

(4)3-06-2497 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Rahandusministeeriumi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei saa kahju hüvitamata jätmise korral aluseks võtta Viru Maakohtu 14.11.2006.a. määrust, milles kohus asus seisukohale, et seoses kaebaja kõrvalehoidmisega kohtueelsest menetlusest, ei kuulu vabaduse võtmisega tekitatud kahju talle hüvitamisele. Halduskohus on küll viidanud Riigikohtu üldkogu 01.02.2008.a. otsuse nr 3-3-1-15-07 punktidele 33 ja 34, kuid pole ilmselt tutvunud teiste Riigikohtu otsuses toodud punktidega. Riigikohtu otsuse punktides 35-39 on märgitud: „Olukorrale, kus kohus ei ole õigeksmõistvas otsuses märkinud kumbagi AVVKHS § 2 lg-s 2 nimetatud asjaolu, näeb ette lahenduse AVVKHS § 4 lg 3 teine lause. Juhul, kui avaldusele lisatud otsuses või määruses ei ole näidatud päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud, taotleb Rahandusministeerium vastavalt kohtult või ametiisikult nende päevade arvu kindlaksmääramist.“ Halduskohtu otsuse tegemisel on aluseks võetud Riigikohtu 01.02.2008.a. otsus, millega kohus rahuldas kaebuse üksnes seetõttu, et Tallinna Ringkonnakohus ei teinud asjakohast määrust, vaid selgitas Rahandusministeeriumile oma kirjas, et kahju hüvitamine isikule on välistatud. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus Rahandusministeerium pöördus kaebaja taotluse lahendamisel AVVKHS § 4 lg 3 kohaselt Viru Maakohtu poole asjakohase määruse saamiseks. Viru Maakohus tegi määruse, milles asus seisukohale, et kahju hüvitamine kaebajale on välistatud, kuna ta hoidus kohtueelsest kriminaalmenetlusest kõrvale.
  2. Urmas Rajamäe vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kahju hüvitamise või selle hüvitamata jätmise kohta ei saa kohus hiljem teha uut otsust, kuna eelnimetaud asjaolu peab olema õigeksmõistvas otsuses. Hiljem võib kohus täpsustada vaid hüvitamisele kuuluvate päevade arvu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Riigikohtu üldkogu on 01.02.2008.a. lahendis asjas 3-3-1-15-07 leidnud, et olukorras, kus õigeksmõistvas kohtuotsuses pole märgitud kahju hüvitamist välistavat asjaolu, tuleb alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju välja mõista, sõltumata AVVKHS § 1 lõikes 3 nimetatud aluse olemasolust. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et otsuses, millega kaebaja õigeks mõisteti, ei olnud välja toodud ühtegi AVVKHS § 1 lõikes 3 nimetatud alust. Erinevus, võrreldes viidatud Riigikohtu lahendiga, seisneb aga asjaolus, et käesolevas asjas oli Viru Maakohus teinud määruse, milles leiti, et kaebajale tuleb jätta kahju hüvitamata tema menetlusest kõrvalhoidumise tõttu. Menetlusosalised vaidlevad seega selle üle, kas määrusega on võimalik tagant järele pärast õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumist seada piiranguid alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisele.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et eelnimetatud määruse tegemise volitus tuleneb AVVKHS § 2 lõikest 2: „Kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 alusel ei tule 3
(4)3-06-2497 isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör, või uurija selle otsuses või määruses.“ Toodud sättes on ringkonnakohtu hinnangul määruse all silmas peetud AVVKHS § 2 lg-s 1 nimetatud menetluse lõpetamise määrust.
  1. Eeltoodu aga ei tähenda, et vastavat määrust ei olegi võimalik teha. Ka Riigikohtu üldkogu otsuses on viidatud KrMK §-le 431, mille kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendi teinud kohus või lahendit täitmisele pöörav maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Viru Maakohtu kohtunik ongi 14.11.2006.a. vastava määruse teinud ning määranud jätta kaebajale tekitatud kahju hüvitamata. Määrus on edastatud kaebajale ning talle on antud 10-päevane tähtaeg määruskaebuse esitamiseks. Kaebaja määrust vaidlustanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et KrMK § 431 on piisavaks õiguslikuks aluseks määruse tegemiseks, millega saab jõustunud kohtuotsuse täitmisel, sh alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamisel tekkinud ebaselgusi kõrvaldada. AVVKHS-s vastavasisulise selge sätte puudumine ei muuda KrMK § 431 kasutamist lubamatuks. Ringkonnakohus peab vajalikus rõhutada, et kaebajal oli võimalik maakohtu määrus vaidlustada. Rahandusministeerium tegi oma keelduva otsuse olukorras, kus talle oli esitatud kehtiv kohtumäärus kahju hüvitamist välistava asjaolu olemasolu kohta. Ringkonnakohus leiab, et Rahandusministeeriumil puudus võimalus jätta see tähelepanuta. Samuti ei saa halduskohus üldkohtu, kelle ainupädevusse on kahju hüvitamist välistavate asjaolud tuvastamine antud, seisukohaga mitte arvestada. Pole õige lähtuda AVVKHS sellisest tõlgendusest, mille kohaselt ei ole olukorras, kus õigeksmõistvas kohtuotsuses jäeti hüvitise maksmise küsimus lahendamata, võimalik kasutada ühtegi protsessinormidega lubatud võimalust lünk kõrvaldada. Seejuures ei ole kahju hüvitamist välistava asjaolu tuvastamisel tegemist kohtuniku kaalutlusõigusega, vaid üksnes seaduses ettenähtud tagajärje fikseerimisega.
  2. Kaebaja leiab,

§ 1lg 3 on vastuolus põhiseadusega.

PS § 25 kohaselt on küll igaühel õigus talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, kuid eeltoodu ei anna õigust nõuda kahju hüvitamist olukorras, kus nimetatud kahju on kaebaja ise oma tegevusega tekitanud. Kuigi kaebaja mõisteti talle süüks pandud teos õigeks, ei tähenda see, et ka vahi all võtmine oleks olnud õigusvastane. Isikud on kohustatud nende suhtes toimuva kriminaalmenetluse reeglitele alluma ka siis, kui nad arvavad, et vastav menetlus toimub alusetult. Vastupidine seisukoht õõnestaks riigi julgeolekut. Kaebaja viibiski vahi all, sest ei allunud talle pandud keelule elukohast mitte lahkuda. Kui kaebaja oleks keelust kinni pidanud, poleks teda vahi alla võetud ning kahju oleks jäänud tekkimata. Ringkonnakohus märgib,

§ 1

lg 3 võib olla vastuolus põhiseadusega juhul, kui menetlusest kõrvalehoidumine või eneserõõn on toimunud mingil põhjusel isiku tahte vastaselt, Nimelt ei võimalda AVVKHS § 1 lg 3 sellistel juhtudel kahju hüvitamiseks erandit teha. Käesolevas asjas kohtul andmed sellise erandliku asjaolu esinemisest puuduvad, mistõttu puudub ka vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks. Kaire Pikamäe Silvia Truman Igor Amann 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.