2-08-11076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-11076 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- september 2008.a kl.15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi AS Narva Vesi hagi võlgnevuse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
- september 2008.a / kirjalik menetlus L. H. vastu 812,28 krooni Resolutsioon
- Jätta AS-i Narva Vesi (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi L. H.`lt (isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 812.28 krooni nõudes rahuldamata.
- Jätta kõik menetluskulud hageja AS-i Narva Vesi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- märtsil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx. Kostjal on tekkinud võlgnevus hageja ees hageja poolt osutatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste eest. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt arveid, kostja ei ole esitatud arvete alusel korrektselt ja õigeaegselt tasunud. Seisuga 01.02.2008.a kostjal on tekkinud võlgnevus 812,28 krooni.
- Hageja palus vastavalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja § 208 välja mõista kostjalt võlgnevus 812,28 krooni ja menetluskulud. Hageja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. KOSTJA VASTUVÄITED 1
(3)2-08-11076
- mail 2008.a esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel omandas ta korteri, asukohaga xxx, 2003.a novembrikuus. Ostu-müügilepingu sõlmimisel korteri endine omanik N. A. ei teatanud ostjatele võlgnevustest, ta esitas KÜ Kangelaste 15 poolt väljastatud tõendi korteril võlgnevuste puudumise kohta. Kostja leidis, et kuna hageja esitatud tõendite kohaselt võlgnevus 812,28 krooni on tekkinud korteri endisel omanikul alates 1998.a, ei vastuta kostja teise isiku võlgnevuse eest. MENETLUSE KÄIK
- augustil 2008.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile vastavalt TsMS § 403 lg 1 ja § 404 lg 1 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks 10 päeva alates käesoleva teate kättesaamisest.
- 25.08.2008.a esitatud arvamuses hageja jäi hagis esitatud nõude juurde ja teatas, et kostja ei esitanud tõendeid hageja ees võlgnevuse puudumise kohta. Hageja palus hagi rahuldada kirjalikus menetluses.
- septembril 2008.a esitatud vastuses jäi kostja varasemas vastuses toodud põhjenduste juurde ning palus võlgnevus välja mõista N. A.. Kostja teatas, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajal puudus korteriomaniku ja hageja vahel individuaalne leping, seepärast ei olnud lepingus märget võlgnevuse puudumiste kohta hageja ees. Vastuväiteid tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisele kostjal ei olnud KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §403 lg1 alusel poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. TsMS §404 lg1 alusel varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagi hind ei ületa 50 000 krooni ja poole kohtuisse ilmumine on oluliselt raskendatud suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Oma hagis hageja on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kostjal ei ole vastuväiteid vaidluse kirjalikus menetluses lahendamise. Sellepärast ning haginõude suurust arvestades, leiab kohus, et tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. Nõude põhjendamatus
- Hagi on esitatud võlaõigusseaduse (VÕS) §76 lg1, §101 lg1 p1, §108 lg1 ja §208 sätestatud õiguslikel alustel. Hagiavalduse järgi osutas hageja kostjale veevarustuse- ja kanalisatsiooni teenuseid. Kuigi hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt ei võimalik otseselt välja lugeda, siiski hagi õiguslikust alusest lähtudes eeldab hageja, et poolte vahel oli sõlmitud VÕS §208 sätestatud müügileping, mille alusel on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees summas 812.28 krooni.
- Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS §3 tulenevalt võlasuhe võib tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. 2
(3)2-08-11076
- Et poolte vahel olid lepingulised suhted, ei ole tuvastatud, selle kohta pole hageja ühtegi dokumentaalset tõendit esitanud. Nõudeõiguse tekkimise tõendamiseks hagiavalduse juurde lisatud veevarustuse- ja kanalisatsiooni võlgnevuse ja arvestuste kohaselt oli hageja abonendiks N. A., kellele korteris xxx kuni aprillikuuni 2002.a osutas hageja veevarustuse- ja kanalistasuiooni teenuseid summas 6 151.40 krooni, millest viimane tasus 5 339.12 krooni. Tasumata on vahe 812.28 krooni (6 151.40 - 5 339.12).
- Narva notar A. B. juures 07.11.2003.a sõlmitud korteriomandi hüpoteegiga koormamise lepingu, müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktide 2.1, 5.1, 5.2 kohaselt müüja N. A. võõrandas korteriomandi asukohaga xxxx ostja L. H. (käesolevas vaidluses kostjale). Lepingu punktis 3.1.
- avaldas müüja, et kõik korteriomandiga seotud maksed on tasutud (t. lk. 21-30). Ostja kohustus tasuma müüjale müügiobjekti eest 170 000 krooni maksma, müüja kommunaalmaksete tasumise kohustust pole ostja endale võtnud.
- Eeltooduga tuvastas kohus, et pooled ei olnud lepingulises suhetes, nende vahel ei olnud ühtegi võlaõiguslikku lepingut sõlmitud. Õigusvastast tegu hageja suhtes kostja toime pannud ei ole. Kostja pole hagejale kahju tekitanud, ta ei ole hageja arvelt alusetust rikastunud. Ei esine ka muid VÕS §3 sätestatud õiguslike aluseid kostjal hageja ees kohustuse tekkimiseks. Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ostu-müügilepingu alusel müüja kohustuste üleminek kostjale ei ole toimunud. Seadusest tulenevat alust korteriomandi endise omaniku kohustuste kostjale üleminekuks ei ole, sest korteriühistuseaduse (KÜS) §7 lg3 tulenevalt korteriomandi võõrandamisel on korteriomandi omandaja kohustatud tasuma üksnes korteriühistule korteriomandi võõrandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Hageja ei ole korteriühistu, sellepärast tuleb hagi rahuldamata jätta. Kohus selgitab hagejale, et võlgnevuse väljamõistmiseks on tal õigus esitada hagi endise omaniku või isiku vastu, kes võlgnevuse tekkimise ajal hageja teenuseid kasutas. Sellise ettepaneku tegi hagejale ka kostja oma 03.09.2008.a esitatud vastuses. Menetluskulud
- TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluses kulud hageja kanda. Kohus selgitab kostjale, et TsMS §174 lg1 alusel tal on õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumist.
- Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §404 lg1, §434, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)