Obsah (5)

§ 531§ 478§ 532§ 526§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. september 2008, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M.L. avaldus M.L. eestkostja määramiseks Tsiviilasja number 2-0

§ 531lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse M.L. kättetoimetamisega (

§ 531lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (

§ 478lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (

§ 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU M.L. tekkis 31.03.2007 ajuinfarkti tagajärjel parema poole halvatus. Ta on lamaja haige, kes vajab ööpäevaringset hooldust ja kõrvalabi kõikides igapäevaelu toimingutes (toidu varumine ja valmistamine, isiklik hügieen, voodi korrashoid, riietumine, söömine). M.L. on paigaldatud põide epitsüst ja kasutusel on mähkmed. Haiguse tagajärjel on tekkinud kõnehäire, M.L. ei ole võimeline suhtlema ei verbaalselt ega kirjalikult. Ta ei ole võimeline tulema toime asjaajamisega ametiasutustes, rahaasjade korraldamisega ega majandamisega. M.L. määrati 27.06.2007-30.06.2009 sügav puue ja avaldaja määrati Tartu Linnavalituse korraldusega tema hooldajaks. Avaldaja on täitnud hooldaja kohustusi ning oma vanaisa igakülgselt abistanud. M.L. on sellega rahul olnud. Avaldaja palub määrata ennast oma vanaisa M.L. eestkostjaks (tl 4-5). KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.
2. Tartu linna esindaja Marju Mägi kinnitas kohtuistungil, et kohtus M.L. ning jõudis järeldusele, et M.L. vajab igakülgset eestkostet (tl 46). Perearst Signe Salumetsa tõendi kohaselt on M.L. sügava puudega ega ole võimeline iseseisvalt liikuma ega suhtlema (tl 14). Arstliku ekspertiisi 13.08.2007 otsuse nr 363370 kohaselt on M.L. sügav puue (27.06.2007-30.06.2009), töövõime kaotuse protsent on 100 ning püsiva töövõimetuse põhjuseks on üldhaigestumine (tl 12-13). M.L. suhtes viidi 09.07.2008 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning 20.07.2008 koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr
3. Ekspertide Kadri Toomla ja Tuuliki Hioni arvamuse kohaselt ei ole M.L. vaimuhaige ega nõrgamõistuslik, vaid tal esineb dementsus ja parema kehapoole halvatus, mida iseloomustab mälu, kõnelemis-, mõtlemise-, taipamis- ja otsustamisvõime tugev tagasilangus, igapäevaste eluoskuste ning iseseisva liikumise võime kaotus. M.L. ei ole kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima (tl 37). Kohtunik külastas M.L. tema kodus ja on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (tl 21). Arvestades eeltoodut ja avalduses toodut, leiab kohus, et M.L. on piiratud teovõime.
4. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud teovõimega isiku soovi.
5. M.L. palub määrata oma vanaisa M.L. eestkostjaks ennast ning on andnud selle kohta ka kirjaliku nõusoleku (tl 4, 6, 46). Z.L. teatas kirjalikus avalduses, et on väga haige ning nõus sellega, et tema mehe eestkostjaks määratakse lapselaps M.L. (tl 17). Ka V.L. on andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et tema isa eestkostjaks hakkab tema poeg M.L.; V.L. endal ei ole võimalik eestkostja üleandeid nõuetekohaselt täita, sest ta viibib tihti välisreisidel (tl 18). Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond määras 04.09.2007 korraldusega nr 1148 M.L. hooldajaks M.L. (tl 15). Tartu linna esindaja seletas kohtuistungil, et M.L. on olnud korrektne hooldaja ning pole põhjust, miks ta ei võiks olla ka eestkostja (tl 46). Ekspertide arvates ei võimalda M.L. vaimne seisund anda seisukohta 2 eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes (tl 38). Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks M.L. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et M.L. eestkostjaks tuleb määrata tema lapselaps M.L..
6. Tuginedes

§ 526

lg-le 2 p 5 ja lg-le 3, eestkoste seadmise aluseks olevatele asjaoludele ning ekspertide arvamusele, et eestkoste kestus peab olema eluaegne (tl 38), peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt 03.09.

2. Eksperdid leiavad, et M.L. vajab igakülgset eestkostet. Ekspertiisiaktist nähtub, et kontakt M.L. on raskendatud väljendunud mälu-, arusaamis- ja eneseväljendamishäirete tõttu. Ta ei suuda anda vastuseid kaebuste, oma isiku, koha ja olukorra kohta. Ta ei kõnele omal algatusel, eesütlemisel võib öelda mõningaid sõnu. Suuremale osale pöördumistele vastab järgmiselt: „Podaždi, podaždi.“ Eluloolisi andmeid ei ole tema käest võimalik uurida. Taipamine on väga tugevalt alanenud, kõnest ja küsimustest ta ilme põhjal otsustades enamasti aru ei saa. Tahteaktiivsus on halvatusega seoses alanenud. Kõigi igapäevaste enesehooldamise, toitumise, pesemise, riietumise toimingute jaoks vajab ta kõrvalabi. Ta ei suuda teha eluks vajalikke rahaasjade, asjaajamiste jm otsuseid. M.L. esineb tugev intellekti tagasilangus (tl 37-38). Ka Tartu linna esindaja palub määrata eestkoste kõigi asjade ajamiseks ning võtta M.L. ära valimisõiguse (tl 46). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et eestkoste tuleb seada M.L. kõigi asjade ajamiseks ning

§ 526lg 5 alusel tuleb lugeda, et M.L.

on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. 7.

§ 172

lg 1 ja 2 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Kohtunik 3