3-07-1899 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtuasja number TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi Kohtumaja 3-07-1899 Otsuse kuupäev 20.03.2008.a Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Lääne-Viru Maavanema protest Vinni Vallavolikogu 21.02.2006.a. otsuse p.12 p.1.1.1.; 25.05.2006 otsuse nr.46 p.1.1.
(1)Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eeltoodust lähtuvalt ei ole puurkaev, kui rajatis kinnisasja oluline osa. Eelnimetatud seisukohta kinnitab Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-67-02 Asjaõigusseaduses ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduses kasutatakse mõistet “tehnorajatis” selle sisu avamata. Legaaldefinitsiooni ei anna tehnorajatisele ka teised kehtivad õigusaktid. AÕS § 158 lg 1 sätestab tehnorajatise üldmõistena tehnovõrgule ja tehnorajatisele (kitsamas tähenduses), mida saab paigutada kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis. Samasuguselt käsitletakse tehnorajatisi ka AÕS RakS §-s
- Mõisted "tehnorajatis" ja "tehnovõrgud" tulid AÕS § 158 ja AÕS RakS (§ 152-154)
- aprillil
- a jõustunud seadusemuudatusega. Võrreldes seaduse eri redaktsioone ja tehnorajatise mõiste kasutusala seaduses, on kolleegium seisukohal, et tehnorajatise all tuleb üldmõistena silmas pidada eelkõige elektri- ja sideliine, gaasi-, soojus- ja veetrasse ja muid sarnaseid liine, trasse ja juhtmeid (tehnovõrgud), samuti nende teenindamiseks, remontimiseks ja käigushoidmiseks vajalikke abirajatisi nagu alajaamad, mahutid jms (tehnorajatised kitsamas tähenduses). Lisaks on kolleegiumi arvates rajatise tehnorajatiseks lugemisel oluline, et rajatis oleks ehitatud õiguslikul alusel ning oleks tehnorajatisena tegelikult kasutatav. Rajatis ei pea tingimata tehnorajatisena kasutuses olema, kuid seda peab olema võimalik olemasoleval kujul sihtotstarbeliselt kasutada eelkõige teise 4 3-07-1899 kinnistu huvides. Eeltoodust lähtuvalt on tegemist rajatisega, kuna ta on ehitatud õiguslikul alusel ning on tehnorajatisena ka kasutusel. Vinni vald ei ole Korra p. 7 sätestatud nõuet täitnud Korra p.7 sätestab- ehitise omaniku kindlakstegemisel on määravaks riikliku ehitisregistri ja kohaliku omavalitsuse õiendid, teised dokumendid ja tunnistajate ütlused. Protestist nähtub, et Vinni vald jättis küsimata kinnistu omaniku seisukoha, kuigi kinnistusraamatussse on 29.03.2006.a. tehtud kanne OÜ Voore Mõis kasuks veetrassi majandamiseks. Vastustaja on seisukohal, et tema valduses olevatest dokumentidest nähtub, et puurkaevu viimane omanik oli AS Vinni Kommunaal (pankrotis), kelle pankrotivara hulka ka puurkaev kuulus. Vastustajale teadaolevalt omandas pankrotivarad OÜ Askoterm, kuid puurkaevu pankrotihaldur ei võõrandanud. Puurkaev ei ole käsitletav ka pankrotivarana, sest see ei kajastu pankrotihalduri pankrotivara nimekirjas. Seega puudusid vastutajal andmed puurkaevu omaniku kohta. Kuna puurkaev ei kuulunud kinnistu koosseisu ega kuulunud sellest tulenevalt kinnistu omanikule ei olnud vastustajal kohustust küsida kinnistu omaniku seisukohta. Kuna korra p.7 sätestab, et ehitise omaniku kindlaks tegemisel on määravaks ehitusregistri andmed, siis 25.05.2006.a. otsuses nr.46 vastustaja sellele ka tugines. 23.02.2006.a. avaldati Ametlikes Teadaannetes teade peremehetute ehitiste hõivamise teade. Samuti avaldati Vinni valla ajalehes “Koduvalla sõnumid” teade peremehetute varade hõivamise kohta ning kohustati kõiki, kellel on vastuväiteid nimetatud ehitiste peremehetuse kohta esitada kirjalikud vastuväited 2 kuu jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid eelnimetatud teatele ei esitatud. Eeltoodust lähtuvalt tegi vastustaja kõik, et puurkaevu omanik kindlaks teha. Vastustaja juhib tähelepanu, et 17.03.2006.a. kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise ajal ei olnud puurkaev kantud riiklikusse ehitusregistrisse, mistõttu jääb arusaamatuks, mille alusel puurkaevu suhtes kasutusõigus seati. OÜ Voore Mõis juhatuse liige on Indrek Klammer. Samuti oli tema EELK Viru –Jakobi koguduse juhatuse liige. 28.06.2007.a. anti puurkaev rendile samuti OÜ-le Voore Mõis taotluse alusel. Eeltoodust lähtuvalt oli kinnistu omanik tema seadusliku esindaja kaudu teadlik, et puurkaev on tunnistatud peremehetuks varaks ning aktsepteeris seda, sõlmides puurkaevu kohta rendilepingu. Vastustaja on seisukohal, et ei ole rikkunud peremehetu ehitise hõivamise korras sätestatud nõudeid, samuti oli temal seaduslik õigus hõivata vallasasjana puurkaev, kui rajatis, mistõttu puudub alus Vinni Vallavolikogu 21.02.2006.a. otsuse p.12 p.1.1.1.; 25.05.2006 otsuse nr.46 p.1.1.
- ja 28.06.2007.a. otsuse nr.44 tühistamiseks. Eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja jätta Lääne-Viru Maavanema protest Vinni Vallavolikogu 21.02.2006.a. otsuse p.12 p.1.1.1.; 25.05.2006 otsuse nr.46 p.1.1.
- ja 28.06.2007.a. otsuse nr.44 tühistamiseks rahuldamata ning välja mõista protesti esitajalt kohtukulu summas 18 054 krooni vastustaja Vinni Vallavalitsuse kasuks. KOHTU PÕHJENDUSED Esitatud protest on lubatud ning kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus tugineb toimiku 3-07-1899 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RakS) § 13 lg-st 2 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel ja riigil õigus ja kohustus hõivata õiguslikul alusel püstitatud peremehetu ehitis Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Selle sätte alusel on Vabariigi Valitsus
- augusti
- a määrusega nr 211 kinnitanud Peremehetu ehitise hõivamise korra (Kord). Korra 5 3-07-1899 punkti 1 järgi reguleerib Kord õiguslikul alusel püstitatud hoone ja rajatise kui peremehetu ehitise hõivamist. Hõivata saab vaid vallasasjaks olevat ehitist (Korra punkt 2). Pärast ettenähtud tingimustele vastavate protseduuride läbimist saab peremehetuks tunnistatud ehitise hõivaja kanda registrisse ehitise omanikuna (Korra punkt 14). Vinni Vallavolikogu algatas 21.02.2006 otsusega nr 12 punkt 1.1.1 Kirikutalu kinnistul nr 3217431 asuva puurkaevu nr 6253 peremehetuks tunnistamise. Vinni Vallavolikogu tunnistaski 25.05.2006 . a otsusega nr 46 punkt 1.1.1 Viru-Jaagupi alevikus 1990 a rajatud puurkaevu nr 6253 Kirikutalu kinnistul nr 3217431, katastritunnusega 90002:003:0021 peremehetuks selleks, et kanda vald Riiklikku Ehitusregistrisse ehitiste omanikuna. Vinni Vallavolikogu 28.06.2007 otsusega nr 44 anti puurkaev, kui vallavara rendile. Tulenevalt Peremehetu ehitise hõivamise korra punktidest 1, 2 tuleb antud vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, kas puurkaevu nr. 6253 saab käsitleda rajatise ja tsiviilkäibes oleva vallasasjana. Peremehetu ehitise hõivamise kord sätestab, et selle alusel saab hõivata vallasasjaks olevat ehitist. Kõigepealt lahendab halduskohus küsimuse, kas tehnorajatisi, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist (MaaRS § 6 lg 31 esimene lause), saab tunnistada peremehetuks ja hõivata AÕS RakS § 13 lg 2 alusel kehtestatud korras Asjaõigusseaduse rakendamise seadus ja Kord ei defineeri rajatist. Vaidlusaluse objekti peremehetuks tunnistamise ajal oli rajatise määratlus antud 01.01.2003 jõustunud ehitusseaduse § 2 lg 3 : „ Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit“. Sama seaduse § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Maareformi seadus viitas rajatise määratluse osas otseselt Ehitusseadusele. Maareformi seaduse § 6 lg 3 redaktsioon, mis kehtib alates
- jaanuarini 2003, sätestab: „ Hoone või rajatis käesoleva seaduse tähenduses on maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitusseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse sordiaretus-, teadus- või kultuuriväärtust omava istanduse, kaasa arvatud dendropark ja -aed suhtes. Nimetatud istanduste loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus. Rajatise kohta sätestatut kohaldatakse samuti kultuuriväärtust omava endise mõisakompleksi ehitiste ja pargi suhtes, kui need on muinsuskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras tunnistatud kultuurimälestisteks. Maareformi seaduse sama paragrahvi lõige 31 loetleb aga rajatisi, mida Maareformi seaduse mõttes rajatistena ei käsitleta. Maareformi seaduse § 6 lg 31 sätestab: "Teed ning tehnovõrgud ja -rajatised, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, ei ole rajatised käesoleva seaduse tähenduses. Samuti ei käsitata ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Viimati nimetatud ehitised teeb omanik korda või kõrvaldab kohaliku omavalitsuse määratud tähtpäevaks. Tähtaeg ei või olla lühem kui üks aasta. Tähtpäevaks korrastamata või kõrvaldamata ehitised 6 3-07-1899 sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) § 3
- lõike punktis 8 sätestatu alusel. Kui kohalik omavalitsus määrab käesoleva lõike teises lauses nimetatud ehitise omanikule ehitise kordategemiseks tähtpäeva, määratakse ehitisele teenindamiseks vajalik maa, mida ehitise omanikul on õigus erastada pärast ehitise korrastamist." Ülalnimetatud sätete tõlgendamisel tuleb arvesse võtta, et maareformi üheks eesmärgiks on õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine. Vaidlusaluse objekti peremehetuks tunnistamine toimus peale õigusvastaselt võõrandatud maa kinnistamist. Maareformiseadus välistab teatud juhtudel sellise maa tagastamise, mille peal asub teisele isikule kuuluv ehitis. Samas tuleneb Maareformi seadusest, et MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud tehnorajatiste, s.o tehnorajatiste, mis võimaldavad tagastatava maa otstarbekohast kasutamist, all olev maa tagastatakse igal juhul. Peremehetu ehitise hõivamist reguleerivate sätete ja Maareformi seaduse üheks tõlgendusvõimaluseks oleks seisukoht, mille järgi MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud tehnorajatisi küll saab Korra alusel hõivata, kuid ka pärast hõivamist tagastatakse need rajatised koos rajatiste aluse maaga. Sellise tõlgenduse korral oleks nimetatud rajatiste hõivamine aga mõttetu. Sellisel tõlgendusel on ka teine puudus. Nimelt ei võetaks sel juhul arvesse olukorda, mis võib kujuneda pärast rajatise hõivamist. Välistatud pole, et tehnorajatise hõivaja muudab pärast omanikuks saamist rajatise kasutusotstarvet, mistõttu rajatis ei vasta enam MaaRS § 6 lg 31 esimese lause tunnustele. Sellega tekiks olukord, kus tehnorajatise alune maa võib jääda tagastamata. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendis asunud seisukohale, et maareformi toimumise tingimustes ei saa seadusi tõlgendada viisil, mis teeks õigustatud subjektile maa tagastamise ülemäära keerukaks või isegi võimatuks. Seega ei saa seadusi tõlgendada nii, et hõivata saab MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud objekti, s.o tehnorajatist, mis võimaldab tagastatava maa otstarbekohast kasutamist. Seepärast on ka halduskohus seisukohal, et MaaRS § 6 lg 31 esimeses lauses nimetatud tehnorajatisi pole Korra alusel võimalik hõivata. Sellise rajatise püstitamise õiguslikule alusele ei omista MaaRS § 6 lg 31 õiguslikku tähendust. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-71-03 p. 17 konstateerinud, et tehnorajatise, mida saab Korra alusel hõivata, püstitamise õiguslik alus ei piirdu AÕS RakS § 14 lg-s 1 ja lg-s 11 nimetatud ehitusloa või -projektidega. Nimetatud paragrahvi lõige 1 omistab õigusliku tähenduse ka maakasutusõigusele ja kasutusloale. Tehnorajatis on püstitatud õiguslikul alusel, kui on olemas tema ekspluatatsiooni võtmise akt. Vaidlusaluse objekti kohta on olemas puurkaevu nr. 6253 pass ja puurkaevu nr 6253 üleandmis-vastuvõtmise akt 23.08.1990.a. tööettevõtja EKE Ehitus-Montaaživalitsuse EMVlt tellija Vinni NST-le. Asja materjalides ei ole puurkaevu nr 6253 ekspluatatsiooni võtmise akti. Kinnistamisotsuse ja ka peremehetuse tuvastamise algatamise, peremehetuks tunnistamise ning vallavara rendile andmise otsustuste tegemise ajal puudus puurkaevu, kui rajatise 7 3-07-1899 kasutusluba ja vee erikasutusluba. Puudus ka kõige olulisem dokument - tehnorajatiste ekspluatatsiooni võtmise akt ning sellest tulenevalt ka alus lugeda tõendatuks, et rajatis on püstitatud õiguslikul alusel. Protestitava otsusega nr. 46 p 1.1.1 tunnistati peremehetuks Kirikutalu kinnistul nr 3217431 asuv puurkaev nr 6253, mis ei olnud vallasasi, vaid oli muutunud Kirikutalu kinnistu oluliseks osaks kinnistamisotsuse tegemisega 31.märtsil 2003.a (AÕS RakS § 14 lg 1). Halduskohus peab vajalikuks märkida, et Vinni vald võis olla õigustatud peremehetu ehitise hõivamise menetlust Korra alusel läbi viima vaid enne õigusvastaselt võõrandatud maa EELK Viru- Jaakobi koguduse, alates 29.03.2006 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ViruJaakobi Koguduse, omandisse andmist ja kinnistu moodustamist, mitte aga pärast seda - ja sedagi vaid eeldusel, et menetluse objektiks on rajatis(ed) vallasasja(de)na ning tõendatud on nende rajamine õiguslikel alustel ( T.lk 13). Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Vinni Vallavalitsuse 20.novembri 2002.a. korralduses nr 450 millega tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa 24,61 ha ulatuses EELK Viru Jaakobi kogudusele, ei olnud mainitud tagastatavale maale jäävaid veerajatisi st. vaidlusalust puurkaevu nr
- Kaevatava objekti andmed ei kajastu ka katastris, kuhu pole kantud kitsendusi. Vald on vaid märkinud, et ehitis oli Riiklikus hooneregistris registreerimata (t.lk 10) ning ei ole teada andmeid puurkaevu omaniku kohta. Vald ei ole 28.06.2007 otsust nr 44 täitnud, rendiarveid ei ole esitatud ja neid pole ka OÜ Voore Mõis tasunud. Vaidlust pole ka selles, et 7.03.2006.a on Rakvere notar Irma Rahnu teinud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu EELK Viru-Jaakobi koguduse ja OÜ Voore Mõis vahel. Lepingu kohaselt antakse kasutajale tähtajatu isiklik kasutusõigus veetrassile koos puurkaevu, sanitaarkaitse tsooniga 50 m raadiuses ja seadmetega sh.pump, kaevu elektrijuhtimise süsteem, veemõõtja ning kaabeltrassi majandamiseks. Sellekohane kanne kinnistusraamatusse on tehtud 29.03.2006.a ( t.lk 13). Kuni 28.03.2006 puudusid kanded koormatiste ja kitsenduste kohta kinnistusraamatu registriosa Kirikutalu kinnistu nr 3217431 kannetes. Ka puuduvad kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu kantud vastuväited ( t.lk 13). AÕS RakS § 13 lg 2 ja selle alusel vastuvõetud Korra eesmärgiks on korrastada omandisuhted selliselt, et omandireformi käigus tekiks omanikuta asjale omanik. Hõivata saab mitte kellelegi kuuluvat peremehetut vallasasja. Käesolev kord ei laiene õigusliku aluseta püstitatud ehitisele. Kirjeldatu alusel ei ole võimalik puurkaevu peremehetu ehitise hõivamise korra alusel peremehetuks ehitiseks tunnistada. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 8 3-07-1899 Protestitud haldusaktid Vinni Vallavolikogu 21.02.2006 otsus nr 12 punkt 1.1.1 ;Vinni Vallavolikogu 25.05.2006 . a otsus nr 46 punkt 1.1.1 ning Vinni Vallavolikogu 28.06.2007 otsus nr 44 kuuluvad ülalmärgitud põhjustel tühistamisele, kui õigusvastased haldusaktid. Kuna kohus rahuldab protesti, siis jäävad vastustaja menetluskulud summas 18 054 krooni tema enda kanda. Protesti esitaja pole menetluskulu kohta tõendeid esitanud. Seega jääb menetluskulu menetlusosaliste enda kanda. HKMS § 25, § 26 lg 1 p 1, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4,92-93 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 11.09.2008.a Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2008.a otsusega nr 3-07-
- Ülle Polluks Kohtunik 9