← Eesti

2-07-29280/4

Obsah (5)§ 142§ 158§ 116§ 146§ 143

2-07-29280 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Hallas Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2008. a Pärnu Tsiviilasja number 2-07-29280 Tsiv

ja VÕS RS § 9 lg.2,

§ 142, § 143, § 146 lg.1, Ts

MS § 162 lg 1, § 173, 403, § 405, § 434-436, § 438, § 440, § 442, § 630-633 Jätta AS EMT hagi E V vastu 1194.06 krooni nõudes rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses AS EMT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud Hageja AS EMT ning kostja E V sõlmisid 03.10.1998.a. liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust ja kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved, mille tasumata jätmisest tulenevalt võlgneb kostja seisuga 30.11.1998.a hagejale 1194.06 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse 1194.06 kr ning menetluskuludena vastavalt menetluskulude nimekirjale hageja kantud riigilõivu 250.krooni ja õigusabikulud 1500.- krooni. 1

(2)2-07-29280 Nõuet kinnitavate tõenditena on hageja lisanud hagiavaldusele 03.10.1998.a liitumislepingu ja hageja poolt kostjale väljastatud arved: 31.10.1998.a arve summas 1031.95 kr tasumise tähtajaga 20.11.1998.a; 30.11.1998.a arve summas 549.30 kr tasumise tähtajaga 21.12.1998 ning 31.12.1998.a arve summas 160.60 kr tasumise täehtajaga 20.01.1999.a. Menetluse käik Kostja esitas kohtule tähtaegselt kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata VÕS RakS § 9 lg.1 ja 2,

§ 142lg.1 ja § 143 alusel seoses nõude aegumisega seisuga 01.07.2005.a.

Hageja esitas 01.09.2008.a kohtule kostja vastuse suhtes kirjaliku seisukoha, milles leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja märgib, et esitas 31.07.2007.a. kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse summas 2829.06 krooni. Maksekäsu avaldus jäeti 26.05.2008.a määrusega läbivaatamata, kuid 17.03.2008.a on kostja tasunud võlausaldaja AS EMT kontole 1636.00 krooni. Hageja, tuginedes

§ 158

lg.1 ja 2, väidab, et kostja on võla osalise tasumisega hageja nõuet tema vastu tunnustanud ning järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt kogu tema poolt arvestatud võlgnevuse tasumist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Kuna mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja kirjalikus menetluses lahendamiseks, on esitanud oma seisukohad ja tegemist on kuni 20 000 kroonise hagihinnaga asjaga, siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et kostja vastuväited on põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (

) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat.

§ 116

alusel algas aegumine päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sisuliselt tähendab see antud hagis, et aegumine algas nõude sissenõutavaks muutumise päevast. Alates 1. juulist 2002 kehtiva

§ 146lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

01. juulist 2002.a jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui

või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates

  1. juulist 2002.a. Seega algas uus kolmeaastane aegumistähtaeg
  2. juulist 2002.a ja lõppes eelduslikult
  3. juulil 2005.a, kui see ei katkenud ega peatunud vahepeal. Aegumise katkemist või peatumist tinginud asjaolusid antud perioodi kohta ei ole hageja esitanud. Hageja märgib, et nõue kostja vastu esitati kohtule maksekäsu avaldusena 31.07.2007.a, s.o. enam kui 2 aastat peale nõude aegumise tähtaja saabumist, millega kaasnes

§ 142lg1 tulenevalt võlgniku õigus täitmisest keelduda.

Ekslik on hageja viide

§ 158

lg.1 ja 2 sätetele, mis näevad ette aegumise katkemise nõude tunnustamisega, kuna kostja poolt väidetavalt 17.03.2008.a tasutud rahasumma (tõendeid selle kohta ei ole hageja esitanud) tasuti rohkem kui 2 ja pool aastat peale aegumistähtaja möödumist, aegumise kulg aga saab katkeda ning uuesti alata üksnes enne aegumise tähtaja saabumist.

§ 142lg.

1 kohaselt võib kostja seega kasutada alates 01. juulist 2005.a hageja võlanõude suhtes õigust keelduda kohustuse täitmisest ning tulenevalt

§ 143kohaldab kohus kohustatud poole nõudmisel aegumist. Menetluskulude jaotus 2

(2)2-07-29280 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 tulenevat näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, kannab antud asjas menetluskulud hageja AS EMT. Menetluskulude kohta võib kostja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest- TsMS § 174 lg.1. Ingrid Hallas Kohtunik Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/ 3
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.