Tsiviilasi nr 2-06-28736 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Tartu Kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg 16. juuni 2008, kirjalikus menetluses Tsiviilasi X Kindlust

§ 11

lg 1 alusel on tehing tühine, kui tehing on tehtud piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta. Hageja on võtnud ühendust H. A seadusliku esindaja E.A. ning sai teada, et müügitehingut ei ole seadusliku esindaja poolt ka hiljem heaks kiidetud.

§ 84lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.

1. aprillil
2. a otsustas maakohus menetleda käesolevat tsiviilasja lihtsustatud korras kohtu õiglase äranägemise kohaselt. Kohus andis pooltele täiendavalt aega taotluste ja tõendite esitamiseks. Kostjale on nimetatud kohtumäärus koos hageja täiendava vastusega edastatud kostja poolt kohtule avaldatud aadressil Purde 21-2, Tartus ja jäetud postkasti ( lk 55). Pooled ei ole kohtule täiendavaid tõendeid ja taotlusi esitanud. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Liiklusõnnetuse toimumise ajal
3. juulil
4. a kehtinud LKS § 48 lg 2 p 6 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, oli tasumata. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib koos regressinõudega nõuda sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Asjas puudub vaidlus, et sõiduki omanikuna oli
5. juulil
6. a autoregistrisse kantud kostja. Kostja sõlmis
7. mail
8. a sõiduki omanikuna hagejaga kehtiva liikluskindlustuse tavalepingu (lk 6). Nimetatud lepingu sõlmis kostja pärast seda, kui ta oli oma väidete kohaselt müünud sõiduki alaealisele H.A. Seega ei vasta kostja vastuväide selles, et tema ei ole hagejaga kindlustuslepingut sõlminud, tegelikkusele. Asjas on tuvastatud, et isik, kellele kostja sõiduki müüs, oli alaealine H. A.

§ 11

lg 1 kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Hageja väidab, et H. A seaduslik esindaja ei ole tehinguks nõusolekut andnud ja tehingut heaks kiitnud. Kostja ei ole esitanud kohtule vastupidiseid väiteid ja tõendeid. Seega tuleb kostja müügitehingut H. A pidada tühiseks tehinguks ja sõiduki omanikuks oli liiklusõnnetuse ajal kostja. Kostja ei ole väitnud, et sõiduk oleks väljunud tema valdusest tema tahte vastaselt (ärandatud). Kostjat saab pidada antud asjas kindlustusvõtjaks, kelle vastu on hagejal õigus esitada regressnõue liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et temal oli kindlustusmakse perioodi kohta, mil toimus kindlustusjuhtum, tasumata. Ka liiklusõnnetuse toimumist sõiduki osavõtul ei ole kostja vaidlustanud ja see asjaolu on tõendatud ka Tartu Politseiprefektuuri

1. septembri
2. a vastusega hageja järelepärimisele (lk 41). Otsusega liikluskahju hüvitamise kohta on tõendatud, et hageja hüvitas liiklusõnnetuses kannatanule G. N kahju 17 000 krooni, millele lisandub vastavalt liikluskahju käsitluskuluna 1247 krooni. Käsitluskulu suurust peab kohus põhjendatuks. Nõude suurusele ei ole ka kostja vastu vaielnud. Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb liiklusõnnetuse ajal kehtinud LKS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel välja mõista 18 247 krooni hageja kasuks. KOHTUKULUD TSMS § 173 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna kohus hagid rahuldab, siis tulenevalt TSMS §-st 162 lg.1 ja § 165 lg.1 kannab menetluskulu kostja. Kohtunik 2