Kaja esitamine tagaseljaotsuse peale Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (
Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 31.10.
lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud.
lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja on kohtu määruse kätte saanud 11.03.2008.a., kuid ei ole sellele tähtajaks vastanud. Kostja poolt tuleb lugeda omaksvõetuks, et ta sõlmis hagejaga järelmaksukaardi kasutamise lepingu, millega võttis endale kohustuse lepingus sätestatud tingimustel ja korras igakuiselt tasuda püsimakseid. Kuivõrd kostja on püsimaksetega võlgnevusse jäänud alates 11.10.2005, moodustab võlgnevus kokku 3380,57 krooni. Arvestades eeltoodut, hagiavalduses toodut ja VÕS § 8lg 2, § 23 lg 1, § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, lg 2, § 102, § 108 lg 1, § 113;
, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2, § 162, § 173 lg 1, 3, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3380,57 krooni ning viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) tagastamata krediidisummalt aastas alates 31.10.2007 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik menetluskulud kanda kostjal.
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.