← Eesti

2-08-13640/4

Obsah (7)§ 415§ 317§ 142§ 444§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi 2-08-13640 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 28.august 2008. a Tartu Tsi

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1 ja 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE 11.aprillil 2008.a esitas P.S. Tartu Maakohtusse hagi J.J. vastu 08.juulil 2005.a sõlmitud võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse nõudes. 08.07.2005.a andis P.S. J.J. ´ile laenu 24000 krooni. Kostja lubas algselt raha tagastada hiljemalt 08.10.2005.a kuid palus hiljem pikendada laenu tagasimaksmise tähtaega kuni 31.detsembrini 2005.a. Kostja on laenatud summast tagastanud üksnes 10800 krooni. Seoses sellega, et kostja lõpetas maksmise ning hageja poolt viimati saadetud meeldetuletus tuli tagasi, pöördus hageja abi saamiseks OÜ Raidman poole. Hageja leides, et on teinud kõik endast sõltuva vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks ja kuna TsÜS § 146 lõikest 1 tulenevalt võib nõue peagi aeguda, peab vajalikuks pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 16590.44 krooni, millest 13200 krooni on tagastamata laenusumma, 3390.44 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja viivist VÕS § 94 sätestatud määras tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on 07.aprillil 2008.a tasunud hagi esitamisel riigilõivu 1000 krooni ja palub selle väljamõistmist kostjalt. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne

(20)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 27.06.2008. a (tl 21). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lõige 1). VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud koopiaga võlatunnistusest (tl 7), koopiatega väljavõtetest Hansapanga sularahaautomaatidest hageja kontost (tl 8), koopiaga hageja konto väljavõttest 01.01.-13.03.2006 (tl 9), koopiaga hageja konto väljavõttest 01.07.-31.03.2006 (tl 10), 28.01.2008 meeldetuletusega koos tähitud kirja koopiaga (tl 11,12), võlausaldaja ülevaatest J.J. ´i võlgnevusest (tl 13) ja võlgnevuse arvestusega 09.aprilli 2008 seisuga (tl 15). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 2, rahuldab kohus tagaseljaotsusega P.S.´i hagi J.J. ´i vastu 16590.44 krooni ning alates 2 10.04.2008.a viivist VÕS § 94 sätestatud määras tasumata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.