← Eesti

2-07-37421/12

Obsah (7)§ 143§ 396§ 76§ 101§ 108§ 158§ 415

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-07-37421 Tsiviilasi AS K. hagi V.

-is sätestatud piiranguid kohaldades on viivis 2996 krooni ning õige intress on 2536 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista solidaarselt kokku 20 362 krooni. Kostjad V.H. ja H.V. kohtuistungile ilmunud ei ole, kohtukutsed on kätte toimetatud. Kostja Kersti Vindi esindaja adv E. Laine vaidleb hagile vastu, paludes käendaja Kersti Vindi vastu esitatud nõude osas kohaldada aegumist. K. Vindiga sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutas K. Vint hageja ja V.H. vahel sõlmitud laenulepingust tähtajaga 03.06.2004 tulenevate kohustuste täitmise eest. 3-aastane hagi aegumise tähtaeg algas seega

  1. juunil 2004, hagi on kohtusse esitatud septembris
  2. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada V.H. vastu. Kersti Vindi ja H.V. vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kersti Vindi esindaja adv Eve Laine on taotlenud käendaja vastu esitatud nõude osas aegumise kohaldamist ning kohus leiab, et taotlus aegumise kohaldamiseks on põhjendatud. Kersti Vindi vastu esitatud hagi on aegunud. K. Vint on juba oma kirjalikus vastuväites juhtinud tähelepanu sellele, et tema käendajana ei olnud teadlik uue kokkuleppe sõlmimisest hageja ja V.H. vahel. K. Vint on kohustunud käendama hageja nõuet, mis tuleneb laenulepingust tähtajaga 03.06.
  3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt tehingus tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Hagi on kohtusse esitatud 19.09.2007, seega pärast kolme aasta möödumist. Kostja H.V. ei ole taotlenud aegumise kohaldamist. Tema vastu esitatud hagi jääb rahuldamata Võlaõigusseaduse (

) § 145 lg 4 alusel: tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Seega ei laiene H.V. poolt antud käendus hageja ja V.H. vahel 22.08.2006 sõlmitud Kokkuleppele nr 1, sest H.V. kohustus käenduslepinguga vastutama V.H. kohustuste täitmise eest kuni 03.06.2004 kehtiva laenulepingu järgi. H.V. vastu esitatud hagi jääb rahuldamata ka

§ 143

lg 2 alusel: tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. H.V. iga 2 sõlmitud käenduslepingus puudub käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma, mistõttu H.V. iga sõlmitud käendusleping on tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. V.H. ilt tuleb välja mõista põhivõlg 22.08.2006 sõlmitud kokkuleppe nr 1 alusel summas 9887 krooni, intress lepingus kokku lepitud määras alates lepingu sõlmimisest kuni ülesütlemiseni summas 2536 krooni ning viivis

§ 415

alusel

§-s 113 sätestatud määras arvutatuna summas 2996 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja poolt lepingulise kohustuse täitmata jätmist on alus välja mõista kostjalt ka lepingu punktis 5.3. kokku lepitud leppetrahv 50 % võlgu jäänud laenusummast, mis on 4 944 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et V.H. vastu esitatud hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja kantud menetluskulud seoses V.H. iga kostja kanda. H.V. ja Kersti Vindi vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb H.V. ja Kersti Vindi ning riigi poolt K. Vindile õigusabi osutamise kulud jätta AS K. kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.