1047 lg 4 ei sätesta andmete ümberlükkamise ja paranduse eritähendusi, mistõttu tuleks lähtuda nende mõistete tavatähendusest. Olemasoleva kohtupraktika kohaselt käsitletakse ümberlükkamist mingi valefakti kohta ümberlükkava väite ehk siis vastuväite avaldamist. Enamasti toimub ümberlükkamine mingi valefakti äratoomises koos avaldamisviitega ja siis avaldajapoolses kinnituses, et see ei vastanud tõele. Peamine erinevus ümberlükkamise ja paranduse vahel seisneb selles, et kui ümberlükkamine on otsene vastuväide avaldatud väitele, siis parandus ei ole selle väite vastuväide vaid korrektuur või täiendus. Hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue, mida hageja nimetab paranduseks, on oma sisult ümberlükkamise nõue. Ümberlükkamise nõue vajab alati valeväite esiletoomist, mille ümberlükkamist soovitakse. Antud juhul ei ole hageja seda teinud ning vaatamata kostja korduvatele palvetele, on keeldunud seda tegemast. Kostja leiab, et sellisel moel ei ole võimalik hageja poolt nõutud paranduse avaldamine ega hagi rahuldamine. Hageja nõude rahuldamine tähendaks kogu xxx 15.07.2004 avaldatud artikli ümberlükkamist, millega kostja ei nõustu. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole hagiavalduse sisus väitnud nagu oleks kõne all olev artikkel ebaõige, siis on tegemist ilmselgelt põhjendamatu hagiga ja see tuleb jätta rahuldamata. Kuna kostja vastu esitatud nõudeid ei ole võimalik rahuldada, siis ei pea kostja vajalikuks vastuväidete esitamist hageja poolt hagiavalduses välja toodud üksikute väidetavate valeväidete suhtes, kuna antud hagiavalduses esitatud nõuete puhul ei oma need tähtsust. 18.01.2007 kohtule laekunud kostja kirjaliku vastuse kohaselt ta jätkuvalt hageja nõuet ei tunnista. Kostja poolt avaldatud artikkel on oma sisult olemuslugu, mis kirjeldab muuhulgas xxx auto ärandamise juhtumit. Artiklis on ära toodud poolte seisukohad ja ka politsei ülemkomissar xxx seisukoht, mille kohaselt politsei ei ole xxx süüd tuvastanud ning menetlus on peatatud. Seega on juba avaldatud artiklis xxx poolt esitatud väited ümber lükanud. Ka on 3 2-06-3554 artiklis ära toodud politsei uurimuse tulemus, mille kohaselt ei ole xxx süü tuvastatud ja kriminaalmenetlus on peatatud. Artiklis ei ole jõutud järelduseni, et xxx on toime pannud süüteo ja sellest tulenevalt ei ole rikutud süütuse presumptsiooni. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest puudub nõude aines, kuna xxx ei ole kunagi kirjutanud, et xxx oleks toime pannud süüteo. III Kohtuistung 21.02.2007 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma 15.11.2006 kohtule kirjalikult esitatud nõude juurde. Kostja jäi oma 18.01.2007 kohtule esitatud kirjaliku seisukoha juurde ja palus kohtul kohtukulude väljamõistmisel arvestada asjaolu, et kohtuskäimine kuni hageja poolt 15.11.2006 haginõude muutmiseni oli põhjendamatu ja sellel polnud mingit alust. Sellest tulenevalt isegi juhul, kui kohtuotsus tuleb hageja kasuks, palub kostja jätta kohtukulud nimetatud osas hageja kanda. IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 4 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega.
lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 20.02.2006 esitas xxx Harju Maakohtule hagi xxx AS vastu paranduse avaldamise nõudes, sest nädalalehes xxx avaldati 15.07.2004 artikkel pealkirjaga Pastor xxx juhtum (autorid xxx ja xxx), milles sisalduvad hageja kohta ebaõiged faktiväited. Hageja leiab, et süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt oleks kostja pidanud enne vastava hagejat süüdistavaid väiteid sisaldava artikli avaldamist kontrollima, milline on hageja menetlusseisund konkreetses kriminaalmenetluses ning sellest lähtuma artikli avaldamisel. 15.11.2006 täpsustatud nõude kohaselt on hageja nõudeks paranduse avaldamine ajalehes xxx järgmisel kujul: ajalehes xxx 15.07.2004 artiklis Pastor xxx juhtum (autorid xxx, xxx) avaldatud väited – „kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna 4 2-06-3554 metsast ära kohaliku suurettevõtja xxx poeg xxx koos sõpradega“ ning „aasta otsa käis xxx mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (s.h vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana xxx poega“ – on ebaõiged, kuivõrd xxx ei ole toime pannud xxx kuuluva sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk 558 AOF) ja muu xxx kuuluva vara (s.h. vaimulikurüü ja kuldristi) vargust ja teda ei ole süüdi mõistetud xxx sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk 558 AOF) ja muu xxx kuuluva vara varguse toimepanemises. Vaidlus puudub selles, et nädalalehes xxx avaldati 15.07.2004 artikkel pealkirjaga Pastor xxx juhtum, mille autorid on xxx ja xxx (tl 26-28). Nimetatud artiklis sisalduvad järgmised laused: „kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja xxx poeg xxxkoos sõpradega“ ning „aasta otsa käis xxx mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (s.h vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana xxx poega“. Hageja leiab, et kuna 01.08.2002 alustati xxx sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk 558 AOF) varguse suhtes kriminaalmenetlust (kriminaalasi nr 04259001445) ning Lääne-Viru Maakohtu 24.09.2004 otsusega kriminaalasjas nr 1-348 mõisteti nimetatud varguse toimepanemises süüdi xxx, siis oleks kostja oleks pidanud enne vastava hagejat süüdistavaid väiteid sisaldava artikli avaldamist kontrollima, milline on hageja menetlusseisund konkreetses kriminaalmenetluses ning sellest lähtuma artikli avaldamisel. Tulenevalt
lg 2 loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vaidlus puudub selles, et hagejat ei ole süüdi mõistetud xxx sõiduauto Lada ja tema varastatud asjade (s.h vaimuliku rüü ja kuldristi) varguses. Lääne-Viru Maakohtu 24.09.2004 otsusega on xxx süüdi tunnistatud xxx kuuluva sõiduauto VAZ-21081 ja selles olnud xxx kuuluvate asjade varguses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna artiklis käsitletu pastor xxx kuulunud sõiduauto ja isiklike esemete varguses on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud isik, kes ei ole hageja, siis on kostja avaldanud hageja kohta au teotavaid ebaõigeid asjaolusid. Kohus on seisukohal, et artikli avaldamine, milles isikut nimetatakse vargaks, on juhul, kui seda asjaolu pole tõendatud, isiku au teotav. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kostja avaldas artiklis xxx seisukoha („kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja xxx poeg xxx koos sõpradega“ ja „aasta otsa käis xxx mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (s.h vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana xxx poega“), lasub kostjal, kui avaldajal, kohustus tõendada esitatud asjaolude vastavaust tegelikkusele. Mitmetes õigussüsteemides on üldtunnustatud n.n kordusreegli põhimõte, mille kohaselt loetakse käesoleval juhul lause, et politseinikud teatasid, et Lada ajas ära kohaliku suurettevõtja xxx poeg xxx koos sõpradega lauseks, et xxx koos sõpradega ajas Lada ära. Oluline ei ole see, et Sermi sõnade kohaselt teatasid seda talle politseinikud. Hageja leiab, et eelnimetatu näol on tegemist hageja kohta käivate ebaõigete faktiväidetega. Kohus leiab, et isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (
lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (
Viimatinimetatud sättes kasutatud „asjaolu avaldamine“ on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega „faktiväidete avaldamine“ (samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-161-05). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et artiklis on avaldatud kostja suhtes tegelikkusele mittevastavad õigusvastased asjaolud. 5 2-06-3554 Kostja esindaja on 21.02.2007 toimunud kohtuistungil leidnud, et ajakirjandus ei saa kanda vastutust selle eest, et iga inimese seisukoht oleks õige, küll aga selle eest, et ta kajastab isiku seisukohta õigesti. Kostja esindaja on leidnud, et nendeks andmeteks, mille parandamist võib nõuda, ei saa olla isikute hinnangud, juhul kui ajakirjandus on järginud eetikakoodeksi nõudeid ja andnud konflikti korral võimaluse oma seisukoht välja öelda kõigil osapooltel. Kostja esindaja leiab, et vastasel juhul oleks see ajakirjandusvabaduse rikkumine. Kohus leiab, et nimetatud kostja seisukoht ei ole õige. Teistes õigussüsteemides on üldtunnustatud põhimõte, et avaldaja vastutab avaldatu sisu õigsuse eest, olenemata sellest, et avaldatud on kellegi teise seisukohti. Nimetatud põhimõtet on põhjendatud kohaldada ka meil. Kohus leiab, et kostja on käsitlenud formaalselt Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.2. (http://www.eall.ee/eetikakoodeks.html) tulenevat nõuet, kuulata ära konflikti sisaldava materjali korral kõik osapooled. Kohus leiab, et nimetatu ei anna alust minna vastuollu
1047 lg 2 sätestatud põhimõttega, et teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osas, milles hageja taotleb paranduse avaldamist, samas on osaliselt põhjendamatu hageja taotletud paranduse avalduse sisu. Kohus leiab, et põhjendatud on avaldada parandus, selle kohta, et taotluses nimetatud ulatuses on avaldatud asjaolud ebaõiged. Samas leiab kohus, et põhjendatud ei ole avaldada parandus hageja taotletud osas, kus hageja palub avaldada, et kuivõrd xxx ei ole toime pannud xxx kuuluva sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk 558 AOF) ja muu xxx kuuluva vara (s.h. vaimulikurüü ja kuldristi) vargust ja teda ei ole süüdi mõistetud xxx sõiduauto VAZ 21081 (registreerimismärk 558 AOF) ja muu xxx kuuluva vara varguse toimepanemises, kuna nimetatud asjaolu ei hinda kohus käesoleva tsiviilasja raames. Menetluskulude jaotus. Tulenevalt TsMS § 162 lg 2 jätab kohus menetluskulud täielikult poolte endi kanda, kuna leiab, et põhjendatud on kostja seisukoht, et kohtuskäimine kuni hageja poolt 15.11.2006 haginõude muutmiseni oli põhjendamatu ja sellel polnud mingit alust. Kohus on seisukohal, et kuni hageja poolt 15.11.2006 esitatud hagi täpsustatud nõude esitamiseni ei olnud kostjal võimalik üheselt aru saada hageja nõudest (hagi esemest), millest tulenevalt oli tingitud asja arutamise venimine, millest tulenevalt võisid suurendada menetluskulud. Samas leiab kohus, et tulenevalt asjaolust, et kohus on hagi rahuldanud, tulenevalt kostja õigusvastasest käitumisest, ei ole põhjendatud kostja kohtukulusid hagejalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus jõustus 19.02.2008.a. Tallinna Ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt resolutsioonis tehtud muudatustega 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.