lg 1 p 11 kohaselt on juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine hagita asjad.
lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seega peab avaldus hagita menetluses vastama hagiavalduse sisu ja vorminõuetele.
lg 1 p 1 järgi märgitakse hagiavalduses muuhulgas ka hageja selgelt väljendatud nõue. Käesoleval juhul ei ole avalduse nõue . Eesti ettevõtteregistri päringust ei nähtu, et ettevõtte „Agar“ (reg. nr. 15007657) oleks ettevõtteregistrist kustutatud. Nimetatud numbri all on registreeritud AS Agar, Agar, millele kohus on määranud likvideerija. 26.03.1998.a. Narva Linnakohtu määrusest nähtub, et Narva maksuameti taotlusel algatati AS Agar likvideerimismenetlus ning likvideerijaks määrati A B . Samuti kohustas kohus A.B ’i hiljemalt 01.07.1998.a. esitama Narva Linnakohtule likvideerimisaruanne või kuni 01.05.1998.a. avaldus AS-i Agar pankroti väljakuulutamiseks. Sundlõpetamisteade oli 2 avaldatud 16.12.1997.a. ilmunud RT Lisas. Likvideerimismenetluse lõppemise kohta andmed puuduvad. ÄS § 513 lg 2 kohaselt sundlõpetatud ettevõtte juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui likvideerimine on lõpetatud, loetakse ettevõte lõppenuks ja kustutatakse registrist. Likvideerimise lõpetamiseks esitab likvideerija ettevõtteregistri pidajale lõppbilansi ning avalduse ettevõtte registrist kustutamiseks ja likvideeritud ettevõtte dokumentide hoidja registrisse märkimiseks. Käesoleval juhul ei nähtunud esitatud avaldusele lisatud dokumentidest, kas likvideerija on oma kohustused vastavalt seadusele täitnud ning nõutavad avaldused esitanud. Kohus pidas vajalikuks avaldajale selgitada, et juhul, kui likvideerimismenetlust ei ole lõpule viidud, ei saa ka kohtult taotleda täiendava likvideerimise läbiviimist ning likvideerija määramist. Riigilõivuseaduse § 56 lg 2 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Avalduses oli lisana märgitud kviitungi koopia, kuid tõendit riigilõivu tasumise kohta ei olnud lisatud Kohus kohustas avaldajat kohtule esitama tõendid, mis tõendavad, et AS-i Agar likvideerimismenetlus on lõpetatud ning AS Agar on ettevõtteregistrist kustutatud. Samuti lisada riigilõivu tasumist tõendav maksedokument. Nimetatud alustel jättis kohus 26.08.2008.a. määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määruse kättesaamisest alates 20 päeva. Kohus juhtis määruses tähelepanu ka sellele, et kui avaldaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Kohtumääruse võeti avaldaja esindaja aadressil vastu 29.08.2008.a., mille kohta anti allkiri. Seega puuduste kõrvaldamise viimaseks tähtajaks oli 18.09.2008.a. Nimetatud tähtajaks avaldaja puudusi ei kõrvaldanud, samuti ei teatanud ta kohtule takistavatest asjaoludest.
lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna avaldaja A B on jätnud kohtu nõude puuduste kõrvaldamiseks tähtaegselt täitmata, siis keeldub kohus hagi menetlusse võtmast.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.