) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. 24.04.2008 seisuga on kostja võlgnevus kokku 117 922.52 krooni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagimaterjalid on kostjale 18.07.2008 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 318 kohaselt allkirja vastu kätte toimetatud kostja registrijärgsele aadressile ning teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, s.o. hiljemalt 18.08.2008. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 407 lg 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused 22.09.2003 sõlmiti aktsiaseltsi xxx ja osaühingu xxx vahel liisinguleping nr 0065441L, mille esemeks oli sõiduauto Opel Vectra 4D Comfort. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma sõiduauto lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus hagejale selle eest tasuma lepingus sätestatud makseid.
Kostja enda kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 2 2-08-15567 TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud osaühingult xxx välja mõista xxx kasuks viivis alates hagiavalduse esitamisest (s.o 24.04.2008) kuni põhinõude täitmiseni liisingulepingus sätestatud määras s.o 0,25 % päevas. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, mil kostja võlgnevuse tasub, palub hageja teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivis põhinõudelt alates 24.04.2008 hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 117 922.52 krooni. Kuna kostja kohtuväliselt võlgnevust ei kustutanud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud ning kohustanud kostjat tähtaegselt kohtule vastama. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 6 250 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 6 250 krooni. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.