lg 5) võrdselt teiste kaebuse esitajatega ja esitada kohtule kaebus koos lisadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kohus ei lugenud põhjendatuks kaebaja taotlust, et kohus teeks koopiad lisatud materjalidest nii kohtu kui vastustaja jaoks. Kaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks tal ei ole võimalik materjale esitada nõutud arvul. Kui koopiate tegemise eest tuleb Tartu Vanglas tasuda, tuleb kaebuse esitamisel sellega arvestada. Samas on A.D. esitanud omakäeliselt vormistatud kaebuse samuti ühes eksemplaris, kuigi kaebuse esitajal peaks olema piisavalt võimalusi ja aega kirjutada kaebus ka vastustajale saatmiseks. Riigilõivuseaduse § 56 lg 10 kohaselt tasutakse halduskohtusse kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni. Kohus oli seisukohal, et kuigi kaebajal ei olnud kaebuse esitamise seisuga arvel vaba raha, ei ole A.D. riigilõivu tasumisest vabastamine täies ulatuses põhjendatud.
lg 1 kohaselt ei ole maksejõuetus riigilõivu tasumisest vabastamise vääramatu kriteerium ning pärast isiku maksejõuetuse tuvastamist peab kohus kaaluma ka riigilõivu tasumisest vabastamise otstarbekust ja põhjendatust. Põhiseaduse § 15 lg 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, kuid selle kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Halduskohtumenetluse eesmärk ei saa olla võimalus pöörduda rohkete kaebustega halduskohtusse, vaid tagada kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Mida olulisem on kaebuse esitaja jaoks õigus, mille kaitseks ta kohtu poole pöörduda soovib, ning mida väiksemad on isiku võimalused oma õigusi kaitsta muul moel, seda enam on põhjendatud isiku vabastamine riigilõivu tasumisest. Ning vastupidi, maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud, kui ilmneb, et õiguste kaitse vajadus kas puudub või on tegemist küsimusega, mida ei saa pidada isiku jaoks oluliseks. Kohtu hinnangul ei saa A.D. kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine või elukorraldus. Käesolevas kaebuses vaidlustab A.D. asjaolu, et temalt võeti ära kirjaümbrik koos selles sisaldunud ajalehe väljalõigetega. Kirjaümbrikute äravõtmine ei ole sellise tähtsusega küsimus ega kaebaja elu ja õigusi puudutav küsimus, mis mõjutaks tema elukorraldust või riivaks põhiõigusi ja vabadusi. Tartu Halduskohtu menetluses on juba rida A.D. kaebusi erinevate vanglate vastu, sh on vaidlustatud ka kirjaümbrikute äravõtmisi. Seega, kui A.D. leiab, et tal tuleb oma ühe või teise õiguse kaitseks esitada kaebus halduskohtusse, siis tuleb tal leida ka vahendid riigilõivu tasumiseks. See, et kaebuse esitaja on kinnipeetav, ei tähenda, et ta saab alati maksujõuetusele viidates pöörduda halduskohtusse rohkete kaebustega, täitmata riigi ees nõutud kohutusi, see on tasumata riigilõivu. Kohus pidas vajalikuks ja otstarbekaks vabastada A.D. riigilõivu tasumisest osaliselt, kohustades riigilõivu tasuma pooles ulatuses, see on 40 krooni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED A.D. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning kaebuse esitaja vabastamist maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest täies ulatuses, samuti teha esitatud kaebusest ja lisadest (2 lk kaebus, 6 lk lisad) koopiad kohtu ja vastustaja jaoks, kuna see ei tekita riigile ülemäärast kulu, kuid tagab kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtus, ning saata kaebus menetlemiseks teisele kohtukoosseisule, kuna kaebuse esitaja leiab, et antud kohtukoosseis ei ole piisavalt objektiivne ja takistab asja edasist menetlust. 2 Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajal võimalik nõutud koopiaid teha, kuna kaebus koos materjalidega on kohtu käes. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et kaebaja ei pea tasuma kogu riigilõivu summat, vaid piisab 40 kroonist ning kust peaks kaebaja kinnipeetavana, kellel ei ole vanglas tööd ega kindalt sissetulekut, vajaliku summa leidma. Ei selgu ka, millisest õigusnormist kohus juhindus, kui andis juba eelmenetluse käigus hinnangu kaebaja rikutud õiguste olulisuse kohta. Määruskaebuse esitaja viitab Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadele ning leiab, et kuna kohus ei ole võtnud mõistlikult arvesse, et kaebajal puudub majanduslik võimalus tasuda riigilõivu ka osaliselt, et tagada enda õiguste tõhus kaitse, siis on tegemist diskrimineerimisega ja kohtusse pöördumise takistamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 23. mai 2008 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele.
lg 5 kohaselt kaebus või protest koos ärakirjadega esitatakse vastavalt menetlusosaliste arvule. Seega oli kohtul alus nõuda, et kaebuse esitaja esitaks kõik vajalikud materjalid kahes eksemplaris. Kuidagi ei saa nõustuda määruskaebuse esitajaga, et kohus peaks ise tegema koopiad teistele menetlusosalistele, kuna see ei kuulu kohtu ülesannete hulka. Asjaolu, et koopiate tegemine on vanglas tasuline, oli enne kaebuse esitamist teada ka kaebuse esitajale. Samuti oli tal võimalus esitatud kaebus koostada omakäeliselt kahes eksemplaris, et teist eksemplati oleks olnud võimalik väljastada vastustajale.
lg 1 sätestab, et isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et tegemist on kinnipeetava isikuga, kellel ei ole võimalik töötada ja seega saada rahalisi vahendeid. Samas ei saa olla aluseks isiku riigilõivust vabastamiseks. Halduskohus on õigesti leidnud, et halduskohtumenetluse eesmärk ei ole võimalus pöörduda rohkete kaebusega halduskohtusse, vaid tagada kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. Hinnates maksejõusetu isiku riigilõivust tasumisest vabastamise põhjendatust, annab kohus eelhinnangu isiku õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kaebuse nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Isiku jaoks olulise küsimusena saab vaadelda eelkõige selliseid küsimusi, millest arvestataval määral võib sõltuda isiku jaoks oluliste huvide realiseerumine ja elukorraldus. Kirjaümbriku äravõtmine ei kuulu isiku jaoks olulise küsimuse hulka. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebuse esitaja on kohustatud tasuma riigilõivu 40 krooni suuruses summas. Ringkonnakohus ei saa lahendada määruskaebuse esitaja taandusavaldust kohtuniku taandamise kohta, kuna see ei kuulu ringkonnakohtu kompetentsi. Juhul, kui kaebuse esitaja leiab, et tal on aluseid, mis annavad alust kahelda kohtu objektiivsuses, on sellise taanduse avalduse esitamine võimalik kohtuistungil. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.