3-08-1037/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2008, Tartu Haldusasja number 3-08-1037 Haldusasi Helmut Pikmetsa kaebus Lõuna Politseiprefektuuri
2. aprilli 2008 otsuse tühistamiseks ja Politseiametile keelava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
3. mai 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseiameti määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. mai 2008 määrus ja jätta Helmut Pikmetsa taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esiatada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD 27.05.2008 saabus kohtusse Helmut Pikmetsa kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 28.04.2008 otsuse, millega kaebuse esitaja kõrvaldati B-kategooria sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna väidetavalt puudus kaebajal vastava kategooria juhtimisõigus, tühistamiseks. Kaebaja palus kohtul peatada esialgse õiguskaitse korras Lõuna Politseiprefektuuri 28.04.2008 otsuse täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni asjas ning samuti keelata Politseiametil ja selle allasutustel toimingud ja otsused, mis on suunatud kaebaja kõrvaldamisele sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 sätestatud B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse puudumise alusel (v.a kui kaebaja juhtimisõigus on ära võetud kohtu või kohtuvälise menetleja poolt pärast 28.04.2008 või kui kaebaja juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud juhtimisõiguse andja poolt pärast 28.04.2008). Taotluse kohaselt ei ole kaebaja juhtimisõigust ära võetud ega kehtetuks tunnistatud ning kaebaja vajab sõidukit seoses tööülesannete täitmisega ning oma nelja lapse kooli, lasteaeda ja huviringidesse viimisega. Tartu Halduskohus rahuldas 27.05.2008 määrusega taotluse ja peatas Lõuna Politseiprefektuuri 28.04.2008 otsuse täitmise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; keelas Politseiametil ja selle allasutustel toimingud ja otsused, mis on suunatud H. Pikmetsa kõrvaldamisele sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 sätestatud B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse puudumise alusel (v.a kui H. Pikmetsa juhtimisõigus on ära võetud kohtu või kohtuvälise menetleja poolt pärast 28.04.2008 või kui H. Pikmetsa juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud juhtimisõiguse andja poolt pärast 28.04.2008) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni; keelas Politseiametil ja selle allasutustel toimingud ja otsused, mis on suunatud H. Pikmetsa kõrvaldamisele sõiduki juhtimisõiguse puudumise alusel (v.a kui H. Pikmetsa juhtimisõigus on ära võetud kohtu või kohtuvälise menetleja poolt pärast 28.04.2008 või kui H. Pikmetsa juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud juhtimisõiguse andja poolt pärast 28.04.2008) kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Määruse põhjenduste kohaselt on esialgse õiguskaitse eesmärk vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Kohus oli seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmisel võivad kaebaja huvid saada kahjustatud ning kaebaja tööülesannete täitmine võib olla oluliselt raskendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge, samas peab kohus arvestama ka avalikke huvisid. Kaebuse asjaolusid arvestades puuduvad andmed, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtuotsuse jõustumiseni seataks ohtu avalikke huvisid või saaks kahjustada kolmandate isikute õigused. Kohus nõustus kaebajaga, et liikluskorralduses on riigi ja kolmandate isikute huviks eelkõige liikluse ohutus, mis seisneb juhtimisõiguse äravõtmises isikutelt, kes panevad toime liiklusseaduses loetletud olulisi rikkumisi, nagu näiteks sõiduki juhtimine joobeseisundis. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajale teada, et tema juhtimisõigus oleks ära võetud või kehtetuks tunnistatud või et sellega seonduvalt oleks üldse menetlust algatatud. Kohtul ei ole alust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kuni kohtulahendi jõustumiseni võiks halvendada vastustaja olukorda, kuivõrd vastustajat soodustava kohtulahendi korral see ainult lükkab vastava haldusakti täitmise edasi. Riigikohus on määruses nr 3-3-1-85-04 asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED Politseiamet taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja ekslikult leidnud, et juhtimisõigus antakse eluaegselt. Kaebaja on tuginenud LS §-dele 42 ja 43, kuid jätnud tähelepanuta LS § 44, mille lõigetes 1 ja 2 sätestatakse juhtimisõiguse taastamise tingimused juhtumitel, kus isikult on juhtimisõigus ära võetud, ning lõikes 3 – kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Kaebaja on liiklusseadust tõlgendanud vääralt – juhtimisõigus antakse isikule küll tähtajatult, kuid see ei tähenda, et isik omab juhtimisõigust terve elu. Seadusandja on sidunud juhtimisõiguse juhiloaga, mis ühest küljest on juhtimisõigust tõendav dokument, kuid see antakse LS § 25 järgi isikule tähtajaga 10 aastat. Tähtajalise juhiloa eesmärgiks on tagada liiklusohutus perioodilise tervisekontrolliga ning juhiloa vahetamiseks on isikule antud 2 mõistlik aeg – 12 kuud (LS § 44 lg 3). Kui juhiluba ei ole vahetatud 12 kuu jooksul kehtivuse tähtaja möödumisest, on juhtimisõigus katkenud ning tuleb taastada seaduses ettenähtud viisil. Väide, et dokumendi (juhiloa) olemasolu ei saa mõjutada isiku võimeid ja omadusi, on õige, kuid tähtajalise juhiloa andmise eesmärgiks on isiku teatud võimete (nt nägemine, kuulmine) ja omaduste (nt vaimne tervis) kontrollimine. Juhtimisõiguse omamiseks vajalike võimete või omaduste vähenemise või muutmise korral juhiloa kehtivuse lõppemisel uut juhiluba ei väljastata. Seega oli vastustajal õigus kõrvaldada kaebaja juhtimiselt LS § 201 lg 2 alusel. Politseiametil ja tema kohalikel asutustel on seadusest tulenev kohustus ka edaspidi kõrvaldada kaebaja sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna nimetatud isik, juhtides sõidukit, paneb toime LS § 741 lg 1 sätestatud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Halduskohtu määruse jõustumine tekitaks äärmiselt vastuolulise olukorra ning konflikti kahe menetlusliigi – haldusmenetluse ja väärteomenetluse samaaegsel kohaldamisel korrakaitsel. Politsei on õiguskorra kaitsel ühelt poolt kohustatud väärteo tunnuste sedastamisel alustama väärteomenetlust ning lähtuvalt politseiseaduse § 3 tõkestama õigusrikkumisi ja § 12 lg 1 p 3 nõudma õigusrikkumiste korral nende viivitamatut lõpetamist, kuid kohtumäärusest tulenevalt on juhtimisõiguseta juhi kõrvaldamine sõiduki juhtimiselt keelatud. Kohus avaldab oma määrusega mõju süüteomenetlusele ja riivab õiguskaitse huvisid. VASTUSTAJA VASTUVÄITED H. Pikmets taotleb määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja väitnud, et juhtimisõigus antakse eluaegselt. Kaebaja väitis, et juhtimisõigus antakse isikule tähtajatult. Selle seisukohaga nõustub ka Politseiamet kirjalikus seletuses kaebusele. Eeltoodu ei ole samas esialgse õiguskaitse küsimuse seisukohast oluline, tegemist on kaebuse sisulisel lahendamisel käsitletava küsimusega. Kaebaja tervis vastab kehtestatud nõuetele, mida kinnitab Linnamõisa Perearstikeskuse poolt 13.05.2008 väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõend nr
5. Kui kohus on esialgset õiguskaitset kohaldanud, siis on määruskaebuse esitajal õiguslik alus lugeda kaebajat õiguspäraselt liikluses osalejaks, st käsitleda kaebajat isikuna, kellel on juhtimisõigus. Sellisel juhul ei teki ka väidetavat vastuolu erinevate menetluste vahel. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on kaebajaga seaduse kohaldamise küsimuses erineval seisukohal, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saaks olla üksnes selline asjaolu, mis takistab halduse toimimist või rikuks riigi või kolmandate isikute huve. Liikluskorralduses on riigi ja kolmandate isikute huviks eelkõige liikluse ohutus. Kaebaja leiab, et enam kui 20 aastat tagasi omandatud oskused ja teadmised, mida kaebaja igapäevaselt rakendab, ei kao kahe nädalaga. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks võiks olla ka asjaolu, et kaebaja on korduvalt kõrvaldatud juhtimiselt rikkumiste eest, mis on aluseks juhtimisõiguse äravõtmisele. Määruskaebuse esitaja ei ole selliseid asjaolusid esitanud ja neid ka ei esine. Ebaproportsionaalne oleks antud olukorras kaebaja liiklusest kõrvaldamine üksnes selle pärast, et kaebaja vaidlustab ilmselgelt ebamõistlikku ja õigusvastast olukorda, st kogu vaidlus taandub dokumendi enda, mitte aga õiguse kehtivusele. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saavad kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud, kuna kaebaja kasuks otsuse tegemisel ei ole võimalik kaebajal tagantjärgi sõidukit juhtida ja oma õigusi realiseerida. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
6. mai 2008 määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab H. Pikmetsa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja seisukohaga, et Politseiametil ja tema kohalikel asutustel on seadusest tulenev kohustus ka edaspidi kõrvaldada H. Pikmets sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 p 3 alusel, kuna nimetatud isik, juhtides sõidukit, paneb toime LS §-s 741 sätestatud väärteo, s. o mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Politsei on õiguskorra kaitsel kohustatud väärteo tunnuste avastamisel alustama väärteomenetlust ning lähtuvalt Politseiseaduse §-st 3 tõkestama õigusrikkumisi ja §-st 12 lg 1 p 3 nõudma õigusrikkumiste korral nende viivitamatut lõpetamist. Antud juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise korral peaks politsei ise toime panema rikkumise, kuna tal puudub võimalus nõuda õigusrikkumise toimepanemise lõpetamist. Ringkonnakohtu arvates on avalikust huvist lähtuvalt esialgse õiguskaitse kohaldamine võimatu. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebuse esitaja õigused pöördumatult kahjustatud. Kaebajal on võimalus taotleda uusi juhilubasid teostades enne seda seaduses ettenähtud toimingud. Maili Lokk Viivi Tomson 4 Agu Timmi