Obsah (7)

§ 620§ 621§ 624§ 628§ 626§ 627§ 622

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Egon Konsand, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2008 Tartu Tsiviilasja number 2-06-20989 Tsiv

) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Poolte vaheliste lepingute kohaselt kohustus hageja kostjalt üle võtma C. Schauki ja C. Sommerhäuseri juhendamise ja kasvatamise, majutades kasvatatava oma kodusesse majapidamisse ja lülitades kasvatatava oma leibkonda. Hageja tegevuse täpsem ulatus, eesmärgid ja iseloom tulenesid kasvatatava kasvatus- ja juhendamistöö vajadusest, mis määratakse kindlaks Saksamaa Liitvabariigi Laste- ja noorteabi seaduse alusel kasvatatava elukohajärgse 4 Noorsooameti abiplaaniga, kokkuleppega töö kvaliteedi tagamise kohta (esimese lepingu puhul ka tööettevõtja enesekohustuse avaldusega, tööettevõtja ametijuhendiga, tööettevõtja kohustustega ja keelatud töövõtete loeteluga). Kohtule esitatud noorteabi individuaal/kogemuspedagoogilise töö läbiviija enesekohustuse avalduse vormi koopiast nähtuvalt on see informatiivne ja mõeldud noorteabi meetmete projekti läbiviijatele ning pooled ei ole seda allkirjastanud. Kasvataja-juhendaja ametijuhendi koopiast nähtuvalt on selles toodud üldsõnaliselt kasvataja-juhendaja kohustused ja keelud. Töövõtulepingu nr 35 lisas nr 1 on antud hagejale üldised juhised ja teatamiskohustus. Seega ei ole kohtule esitatud dokumentides detailselt kindlaks määratud hageja tööülesandeid. Pooltevahelistest lepingutest nähtuvalt tegutses hageja lepingute täitmisel vabakutselise pedagoogi staatuses.

§ 620

lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga.

§ 621

lg-st 1 tulenevalt on käsundisaaja kohustatud järgima käsundiandja juhiseid ning andma aru käsundi täitmise käigust.

§ 624

lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kohus nõustus kostjaga, et hageja oli teenuse osutamisel (käsundi täitmisel) piisavalt iseseisev, kostja poolt olid antud küll hagejale üldised juhised käsundi täitmiseks, mis on käsunduslepingule omane, kuid hageja oli iseseisev otsustama, kuidas ta C. Schauki ja C. Sommerhäuseri juhendamise ning kasvatamise kohustust täidab. Asja materjalidest nähtuvalt valis hageja oma kasvatus- ja töömeetodid vabalt. Ametijuhendi, töövõtja kohustuste ja keeldude loetelu järgimine tulenes hageja poolt osutatud teenuse olemusest. Hageja poolt viidatud dokumendid andsid üksnes üldised juhised hagejale lepinguga võetud kohustuste täitmiseks, kuid kostja ei ole määranud kindlaks hageja täpseid tööülesandeid. Kohus nõustus kostjaga, et kuna tegemist oli Saksamaalt Eestisse tulnud lastega, kes ei rääkinud eesti keelt, on mõistlik, et kostja kui käsundiandja eeldas hageja kui käsundisaaja poolt saksa keele oskuse täiendamist, millega oli ka hageja lepingute sõlmimisel nõus. Vaidlusaluste lepingute kohaselt on hageja oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel vaba, määramaks oma tegevuse ajalised piirid ja asukoha. Seega ei ole lepinguga määratud töö tegemise asukohaks hageja elukoht, vaid on määratud majutada kasvatatav oma kodusesse majapidamisse ja lülitada oma leibkonda. Kohus nõustus hagejaga, et kui lepingusse pannakse punkt, mille kohaselt tuleb tagada hooldatava pidev järelevalve, siis ei ole tõepoolest võimalik täpselt määratleda tööpäeva algust ja lõppu. Kohus nõustus kostjaga, et lepingus kokkulepitud hooldatava pideva järelevalve tagamine tähendab seda, et kasvataja peab teadma, kus nooruk viibib, mitte olema kogu aeg noorukiga koos; oluline on, et kasvatajal oleks ülevaade, millega nooruk tegeleb ning noorukit ei jäetaks mitmeks päevaks ja ööks üksi. Tunnistaja C. Schauki ütlustest nähtuvalt käis ta iga poole aasta tagant 4-5 päeva Saksamaal, projekti koordinaator oli tal siis kaasas. Tunnistaja P. M. i ütlused kinnitavad hageja poolt kohtustungil öeldut, et hageja käis vaidlusaluse lepingu kehtivuse ajal koolis tööõpetuse tunde andmas. Kohus võttis teadmiseks kostja põhjenduse, et portaalis www.karjerist.ee avaldatud kuulutuses oli kostja märkinud täistööaja seetõttu, et nimetatud portaalis oli töö kirjeldamisel nõutud märkida tööaeg ja avaldaja sai valida vaid etteantud vastusevariantide vahel. Kohus nõustus kostjaga, et vaidlusaluste lepingutega ei olnud kindlaks määratud hageja poolt lepinguliste kohustuste täitmise aega; samuti ei olnud hageja allutatud tööajarežiimile, sest keegi ei kontrollinud, kui palju tunde hageja oma kohustuste täitmiseks vajas; hageja pidi tagama teenuse ööpäevaringselt vastavalt käsundi olemusele. 5

§ 628

lg 1 kohaselt, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Kohus leidis, et asjaolu, et kostja raamatupidaja on ekslikult hagejale tasu maksmisel märkinud maksekorralduses töötasu, ei tähenda, et kostja oleks aktsepteerinud, et poolte vahel on tegemist tööõigussuhtega.

§ 628

lg 2 sätestab, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvelt.

§ 626

lg 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Pooltevahelise lepingu p 7 kohaselt pooled lepivad kokku kulude hüvitamise, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega ja on dokumentaalselt tõendatavad; lepingu käigus pooltevahelise kirjaliku kokkuleppe kohaselt soetatud ning kostja poolt hüvitatud varad (inventar, kasvatatava õppevahendid jm), mida teenuse käigus ei kasutata lõplikult ära, kuuluvad kostjale ja lepingu lõppedes kuuluvad vahendid kostjale tagastamisele. Lepingu lisas on pooled kokku leppinud eraldi kasvatatava ülalpidamisrahade kasutamises, mis ei ole hageja tuluks, ja üürisummas 1800 krooni. Tunnistaja Pille M. i ütlustest nähtub, et hagejale anti töövahendid, millega laps sai tööd teha, arvuti, kõik õppevahendid ja vaba aja veetmise vahendid; vahepeal laenati kanuud, telke ja magamiskotte oli võimalik saada; neile ei antud spetsiifilisi töövahendeid; lepingu lõppedes töövahendid ja arvuti hageja tagastas kostjale. Kohus nõustus kostjaga, et asja materjalidest nähtuvalt olid kostja poolt antud vahendid mõeldud nooruki poolt õppetöös või vaba aja veetmisel kasutamiseks, loomulikult sai ka hageja ise osaledes kasvatamisprotsessis neid kasutada. Käsunduslepingule on omane, et käsundiandja hüvitab käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud mõistlikud kulud. Kohus nõustus kostjaga, et käsunduslepingu mõttega on kooskõlas poolte vahel 04.08.2005 sõlmitud lepingu punktid 4 ja 7, mille kohaselt on kokku lepitud kostja poolt hagejale kasvandiku ülalpidamiskulude hüvitamises ning nende kulude hüvitamises, mis kaasnevad ja on seotud pedagoogilise tegevuse läbiviimisega.

§ 626

lg 1 mõttega ei ole vastuolus, et kostja andis hagejale esemeid seoses käsundi täitmisega kasutada, mille hageja pärast käsundi täitmist tagastas kostjale. Samuti ei ole välistatud ka käsundiandja poolt kulutuste tegemine käsundisaaja koolitamisele. TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Pooltevahelise lepingu järgi oli hageja vaba määramaks lepingujärgsete kohustuste täitmisel oma tegevuse ajalised piirid, hagejal polnud õigust puhkusele, käsunduslepingu lõppemisel seoses käsundi täitmisega ei olnud lepingus ette nähtud kostja poolt hagejale hüvitise maksmist. TLS § 7 p 11 kohaselt ei laiene töölepingu seadus tegutsemisele töövõtulepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leidis, et kuna hagi jäeti rahuldamata, tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. E.M. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu
2. detsembri 2007 kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tuvastada poolte vahel tööõigussuhte olemasolu, mõista vastustajalt välja tasu puhkepäevadel töötamise eest 152 108 krooni, tasu töötamise eest riigi- ja rahvuspühadel 11 179 krooni, hüvitis saamatajäänud puhkuse eest 76 421 krooni ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 57 600 krooni. 6 Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) esinevad poolte vahel sõlmitud lepingu puhul kõik tööõigussuhtele iseloomulikud tunnused. Töölepingu ja käsunduslepingu erinevus seisneb eelkõige selles, et töölepingu puhul kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, töötaja teeb tööd tööandja vahenditega, tööandja kohustub töötajale maksma palka, töö tegemise tulemusena saadud kasum jääb tööandjale; 2) on ekslik seisukoht, et Noorsooameti abiplaani näol on tegemist informatiivse dokumendiga ning pooled ei ole seda allkirjastanud. Pooled on leppinud kokku, et täpsem tegevuse ulatus, eesmärgid ja iseloom määratakse kindlaks Saksamaa Liitvabariigi Laste- ja noorteabi seaduse alusel kasvatatava elukohajärgse Noorsooameti abiplaaniga. Noorsooameti abiplaanis on selgelt öeldud, et noorteabi meetmete läbiviija ehk vastustaja järgib raamtingimusi ning muudatusi abiplaanis võib sisse viia ainult kõikide osapooltega kooskõlastatult. Tööõigussuhtele on iseloomulik töötaja allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile. Selleks võib tööandja kehtestada töösisekorraeeskirjad, ametijuhendid jm töö tegemise korda reguleerivad dokumendid; 3) on ebaõige seisukoht, et kõik dokumendid andsid apellandile ainult üldised juhised lepinguga võetud kohustuste täitmiseks ning apellant oli iseseisev otsustama, kuidas ta lepinguga võetud kohustusi täidab. Ametijuhendi p-s 8 on pooled kokku leppinud, et vastavalt töölepingu p-le 5 on kasvataja kohustatud tähtajatult saladuses hoidma talle seoses lepingujärgsete kohustuste täitmisega teatavaks saanud informatsiooni. Nimetatud viide töölepingu p-s 5 vastab täpselt poolte vahel 25.07.2002 sõlmitud tööettevõtulepingu p-le
3. Lisaks töötajale erinevate kohustuste panemisele käis vastustaja töökohustuste täitmist kontrollimas kohapeal. Tunnistajate P. M. i ja I. Lehteri ütluste kohaselt oli kontroll tööülesannete täitmise üle põhjalik. 04.08.2005 sõlmitud töövõtja kohustuste p 2 kohaselt pidi apellant jälgima, et kasvatatav tegeleks õppimisega selleks ettenähtud ajal. Nimetatud punktist on näha, et apellant oli allutatud tööandja tööajarežiimile, sest kindlaks oli määratud aeg, mil apellant pidi jälgima seda, et kasvatatav tegeleks õppimisega; 4) on põhjendamatult nõustutud vastustaja seletusega, et lepingus kokkulepitud hooldatava pideva järelevalve tagamine tähendab seda, et kasvataja peab teadma, kus nooruk viibib, mitte olema kogu aeg noorukiga koos. Nii tunnistajate ütlustest kui ka dokumentaalsetest tõenditest (leping, ametijuhend jms) nähtub, et kasvataja ei tohtinud jätta hooldatavat järelevalveta. C. Schauki puhul oli pärast ca 2-aastast rasket tööd tõepoolest võimalik lubada natuke talle ka vabadust, kuid ikkagi pidi apellant olema kogu aeg valves. Apellant ei saanud ennast tööst välja lülitada ning näiteks sõita kuskile mitmeks päevaks. Samas ei muuda hilisem järelevalve osa vähenemine töölepingut käsunduslepinguks, sest lepingu sõlmimisel oli kohustus tagada pidev järelevalve ja sellest tuli ka kinni pidada. Aruanded, millele kohus viitas, puudutasid ainult 25.07.2002 sõlmitud lepingu alusel apellandi peres viibivat C. Schauki (leping lõpetati 31.07.2005). Apellant on aga palunud kohtul tuvastada töösuhte olemasolu 04.08.2005 sõlmitud lepingu alusel ehk lepingu alusel, mil võeti vastustajalt üle C. Sommerhäuseri juhendamine ja kasvatamine. Kui vastustaja leiab, et apellant pole taganud C. Sommerhäuseri pidevat järelvalvet, siis peab ta TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama, et apellant on jätnud täitmata lepinguga võetud kohustuse. Samas pole vastustaja esitanud järelevalve osas ühtegi pretensiooni või tõendit, millest nähtuks, et apellant oleks jätnud C. Sommerhäuseri järelvalveta. Samas ei olnudki võimalik C. Sommerhäuserit üksinda jätta, sest tegemist oli alaealisega, kes põletas asju; 5) on tööõigussuhtele iseloomulik tunnus ka see, et lepingu p 1 kohaselt pidi apellant täitma endale võetud kohustusi pidevalt ja isiklikult. Selleks, et tagada alaealise pidev järelevalve, keelati apellandil ja ka teistel kasvatajatel töötada teise tööandja juures. Seetõttu oli apellant enne 7 lepingu sõlmimist sunnitud lõpetama töölepingu oma senise tööandjaga. Ka tunnistajad kinnitasid, et kasvatajad ei tohtinud töötada mujal. Käsunduslepingu puhul ei keela keegi töötada töölepingu alusel ja osutada samal ajal teenust käsunduslepingu alusel; 6) täitis apellant oma tööülesanded vastustaja vahenditega. Vastustaja andis apellandi kasutusse arvuti, viis läbi täiendkoolitusi, hankis alaealisele kõik õppevahendid, sportimisvahendid ning varustas töötajat teiste vajalike inventaridega. Apellandi kontoväljavõttest on näha, et vastustaja maksis apellandile renti, st hüvitas töökohaga seotud kulutused. Seda, et vastustaja andis tööülesannete teostamiseks kõik töövahendid, tõendab lisaks tunnistajate ütlustele vastustaja enda poolt 08.12.2001 ajalehes „Valgamaalane“ avaldatud töökuulutus, milles öeldakse selgesõnaliselt, et lastevanemate kasutusse antakse hulgaliselt töövahendeid. Lepingu p-s 7 leppisid pooled kokku, et lepingu lõppedes peab apellant tagastama vastustaja poolt soetatud ja hüvitatud varad. Nagu töösuhtele on omane, tagastas apellant kõik töövahendid; 7) on jäetud hindamata asjaolu, et lepingu p 3 kohaselt kohustus vastustaja maksma apellandile tasu 9000 krooni kuus, millele lisandus lisatasu konfidentsiaalsuse hoidmise eest 600 krooni kuus. Kasum aga jäi lepingu kohaselt vastustajale. Oluline on veel märkida, et apellandi konto väljavõttest nähtub, et vastustaja on maksnud tehtud töö eest apellandile preemiat. Preemia maksmine on omane ainult töölepingust tuleneva õigussuhte puhul, kuna palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt on lisatasu rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Käsunduslepingule ei ole omane maksta käsundisaajale preemiat.

§ 627

kohaselt on käsundisaajale võimalik maksta tasu, kuid preemia maksmine on omane ainult tööõigussuhtele; 8) on vastustaja juba töökuulutuses kindlaks määranud, millise tööajaga ja millise lepinguga töötaja tööle võetakse. Veebilehel www.karjerist.ee avaldati kuulutus, milles vastustaja soovis võtta tööle kasvatajat täistööajaga. Käsunduslepingule ei ole omane võtta kedagi tööle täistööajaga. TLS § 26 lg 1 p 4 kohaselt on töötaja kutsenimetuse määratlemine üheks töölepingu kohustuslikuks tingimuseks. Käsunduslepingu puhul ei anta käsundisaajale kutsenimetust. Vastustaja on aga soovinud täistööajaga tööle võtta kasvatajat, kes on positsioonilt spetsialist. 02.07.2003 saatis vastustaja kirja Salme Vallavalitsusele, milles räägib firma töötajatest ja nende täiendkoolitustest. Kui räägitakse firma töötajast, siis saab sellel olla ainult üks tähendus – töötajad on juriidilise isikuga töösuhetes; 9) ei ole antud mingit hinnangut selle kohta, miks ei ole apellandil õigust saada puhkust, kui projekti rahastaja on selle vastustajale teinud kohustuslikuks ja kui pooled on selles ise kokku leppinud. Abiplaani raamtingimuste punkti B 3.0.8 kohaselt on kõikide juhendajate-hooldajate asendamine seoses puhkuse või haigusega kindlustatud. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistajate I. Lehteri ja P. M. i ütlused, et vastustaja võimaldas osadele kasvatajatele puhkust. Töölepinguseadus ei võimalda sama töö puhul kehtestada diskrimineerivaid tingimusi. Kui puhkust antakse kas või ühele kasvatajale, siis peab seda andma ka kõikidele teistele; 10) on vastustaja sõlminud kolmandate isikutega (alaealise vanemad, projekti rahastaja) lepingu, millega on määratletud vastustaja õigused ja kohustused alaealise kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Seega tegutses apellant pärast lepingu sõlmimist kolmandate isikute suhtes vastustaja nimel. Töösuhtele on iseloomulik see, kui kolmandate isikute suhtes tegutseb töötaja tööülesandeid täites tööandja nimel; 11) on vastustaja sõlminud I. Lehteriga 16.02.2004 tähtajalise töölepingu S. Koschelewi nõustamiseks. Analoogse töölepingu sõlmis vastustaja 23.08.2002 ka Ü. Pillarooga, mille kohaselt pidi töötaja juhendama ja nõustama C. Schauki. Kui juba isiku nõustamist on vastustaja 8 pidanud selliseks tööks, mida tuleb teha töölepingu alusel, siis ei tohiks tekkida mingit kahtlust selles, et ka kasvatamist tuleb pidada selliseks tööks, mida tuleb teha töölepingu alusel; 12) on töövõtuleping sõlmitud tööõigussuhte varjamiseks ning selle eesmärk oli vabaneda töölepinguga töötajale kaasnevate õiguste andmisest (puhkus, töö- ja puhkeaja reeglistik, hüvitised lepingu lõpetamisel jmt). TLS § 8 sätestab, et vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Sellise käitumise heakskiitmine oleks ebaõiglane nende tööandjate suhtes, kes ei ürita kõrvale hoida töötajatele seadusega antud soodustustest. 5. SA Tuletorn Fond vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 21. detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õigesti leitud, et poolte vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga. Vastustaja kontroll apellandi poolt kasvandiku juhendamisel ja kasvatamisel oli minimaalne. Samuti ei kindlustatud apellanti vastustaja poolt töötingimustega, vaid töötingimused olid tagatud apellandi enda poolt, kuna töö tegemine toimus tema kodus; 2) ei olnud enesekohustuse avaldus, mille üks osa on abiplaan, kohustuslik ei vastustajale ega apellandile, vaid on mõeldud Saksamaa organisatsioonidele ning on Eestis informatiivse tähendusega, nagu on leidnud ka kohus. Tingimustes võivad pooled omavahel kokku leppida ka käsundus- või töövõtulepingu raames, see ei ole ainult töölepingu element; 3) oli ametijuhend väga üldine ning selliseid ettekirjutisi on võimalik teha ka käsunduslepingu raames. Superviisorid ei kontrollinud apellandi poolt oma ülesannete täitmist, vaid aitasid maandada tööga tekkivaid pingeid ning toetada kasvatajat psühholoogiliselt. Apellandi poolt lepinguliste kohustuste täitmise üle juhtimise ja kontrolli teostamiseks puudus vastustajal praktiliselt ka võimalus, sest apellandi elukoht on Valgamaal, vastustaja asub hoopis Tallinnas. Noorukile kasvataja poolt päevaplaani koostamise näol ei ole tegemist apellandile tööajarežiimi kehtestamisega; 4) ei ole vastustaja väitnud, et apellant ei ole noorukile järelevalvet taganud. Järelevalve tähendab informeeritust nooruki tegevuse kohta, mitte viibimist nooruki kõrval. Vale on ka väide, et apellant ei saanud mitmeks päevaks ära sõita, vastustaja ei ole seda kunagi keelanud. See on kooskõlas

§-ga 622, mille kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja peab täitma käsundi isiklikult. Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Seevastu töölepingu alusel töötamisel tuleb töötajal oma töökohustused täita isiklikult; 5) on apellant ise kohtuistungil tunnistanud, et tema ja SA Tuletorn Fond vahelise lepingu kehtimise ajal jätkas ta tööd koolis käsitööõpetaja ning ujumistreenerina; 6) ei varustanud vastustaja apellanti ühegi töövahendiga. Kõik vahendid (arvuti, spordivahendid jm) olid mõeldud kasutamiseks noorukile, mitte kasvatajale. Arvuti on noorukitele vajalik õppetööks, õppevahendid saadetakse Saksamaalt. Põhiline töövahend − kodu − on kasvataja poolt. Noorukile on ette nähtud riiklik elatusraha, millest moodustavad mingi osa ka eluasemekulutused: vesi, küte, elekter jne. Nn rendi puhul oli tegemist just nooruki eluasemekuludega. Selle rendiks nimetamist nõudis vastustajalt Maksu- ja Tolliamet. Vastustaja juhib ka tähelepanu sellele, et rendi nime all laekus see summa apellandi kontole vaid neli kuud, kõik ülejäänud kuud ja aastad saabus antud raha tema kontole ühe summana Saksamaalt nimetusega ülalpidamiskulud (kuhu kuuluvad veel lisaks riided, toit jm). Apellant nimetab ühe 9 tõendina ka korduvalt

1. a ajalehes „Valgamaalane“ ilmunud kuulutust, kus tegemist oli tõepoolest vale sõnastusega, ka seal on mõeldud suuski, kanuud jms, mis on ikkagi noorukile kasutamiseks. 6 aastat vana kuulutus ei saa tõendada, et poolte vahel oli töösuhe; 7) ei ole vastustaja maksnud apellandile palka, vaid on maksnud tasu teenuse osutamise eest. Asjaolu, et maksekorralduses on kasutatud mõistet „töötasu“, ei tähenda, et vastustaja oleks aktsepteerinud, et poolte vahel on tegemist tööõigussuhtega. „Preemia“ näol oli tegemist tasu tõstmisega; 8) ei tõenda internetiportaalis avaldatud kuulutus seda, et vastustaja sõlmis apellandiga töölepingu. Kõik täpsustused tehti huvilistega kohapeal, st kui keegi SA Tuletorn Fondi poole pöördus; selgitati, millise tööga ning millise lepinguga on tegemist; 9) ei eelda ka projekti rahastaja, et kasvatajad puhkust saavad. Puhkus tuleb kõne alla üksnes juhul, kui nt kasvatajat ähvardab läbipõlemine. Tunnistaja I. Lehteri ja P. M. i ütlused ei tõenda, et keegi kasvatajatest on puhkust saanud, sest nad ei ole nimetanud ühegi kasvataja nime, kes oleks puhkust saanud; 10) võib ka võlaõigusliku lepingu (sh käsunduslepingu) alusel üks isik (sh käsundisaaja) tegutseda kolmandate isikute suhtes teise isiku (sh käsundiandja) nimel. See ei tõenda töölepingu olemasolu; 11) on I. Lehteri ja Ü. Pillarooga sõlmitud lepingud oma sisu poolest täiest erinevad, võrreldes apellandi ja vastustaja vahel sõlmitud lepingutega. I. Lehteri leping oli nooruki saatmiseks punktist A punkti B ja seega väga kindlalt piiritletud ülesanne. Ü. Pillarooga sõlmitud lepingus ei olnud ette nähtud C. Schauki majutamine ja lülitamine leibkonda, vaid ta tegeles üksnes nooruki õpetamisega, tal oli ette nähtud kindel tundide arv nädalas ja kindel ülesanne − õpetamine. Igapäevane kasvatustöö erineb eelnevatest olulisel määral. Vastustajal ei ole võimalik ette kirjutada, kuidas kasvataja last kasvatab ja millal ta mingeid tegevusi teeb; 12) ei ole vastustaja tööõigussuhte varjamiseks midagi teinud, sest tööõigussuhet poolte vahel ei eksisteerinud. Antud suhtele ei ole võimalik kohaldada töölepinguseadust, kuna tööaega ei ole võimalik kindlaks määrata; ei ole mõeldav kasvatajale puhkuse andmine, kuna kogu kasvatustegevus toimub kasvatatava-kasvataja isikliku suhte kaudu ning seetõttu tähendaks nooruki umbes kuuajaline eemalviibimine kasvatajast ka kasvatussuhte järjepidevuse katkemist; samuti ei ole mõeldav nooruki eemalviibimine kasvatajast nädalalõppudel; kasvataja vastutuse ja iseseisvuse määr on töölepingulise suhte jaoks liiga suur; kõigile lepingu osapooltele on selge, et leping saab kehtida vaid piiratud ajavahemiku ehk seni kuni nooruk elab kasvataja juures, samas ei ole täpset lepingu lõppemist võimalik alguses kindlaks määrata. Kui antud tööle kohaldataks töölepinguseadust, siis peaks nooruk ka nt iga päev kell 17 lahkuma kasvataja majapidamisest, samuti nädalalõppudel, ning kogu tööl ei oleks sellega mingit mõtet. Põhimõtteliselt on tegemist kasuperendusega. Pooltevahelises lepingus ei ole ka kokkuleppeid töölepingu kohustuslike tingimuste kohta. Samuti ei ole tõestatud, et apellant allus vastustaja juhtimisele ja kontrollile või et ta oleks saanud üksikasjalikke tööjuhiseid; antud töö puhul ei ole see ka mõeldav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. detsembri 2007 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse sätteid ning põhjendatult leidnud, et poolte vahel oli tegemist käsunduslepingutega. 7.
5. Ringkonnakohus nõustub apellandi esindaja seisukohaga, et tööleping on sisuliselt käsundi alaliik ja sellest tulenevalt on mõlemal mitmeid sarnaseid tunnuseid. Erinevalt töölepingust on käsunduslepingule iseloomulik, et käsundisaaja ei pea osutama teenust isiklikult, ta ei allu käsundiandja töösisekorrale ja teda ei arvata töötajate koosseisu ning käsunduslepinguga ei määrata täpselt kindlaks teenuse osutamise viisi, aega ja kohta. Eelnevast järelduvalt on töölepingu ja käsunduslepingu olulisemaks erinevuseks teenust osutava isiku alluvuse määr tööd andvale isikule. Kui isik on oma tegevuse korraldamisel vabam ja saab ise määrata, kuidas ta täpselt teenust osutab, pidades samal ajal kinni teise lepingupoole juhistest, on tema sõltuvusaste võrreldes töölepinguga väiksem ning tegemist on käsunduslepinguga. Pooltevaheliste lepingute p 1 kohaselt kohustus hageja võtma kostjalt üle kasvatatava (esimese lepingu järgi C. Schauki, teise lepingu järgi C. Sommerhäuseri) juhendamise ja kasvatamise, majutama kasvatatava oma majapidamisse ning tagama kasvatatava pideva järelevalve ning kasvatamis- ja juhendamisteenuse osutamise. Samuti leppisid pooled kokku, et lepingujärgsete kohustuste täitmisel on hageja vaba ning määrab ise tegevuse ajalised piirid ja asukoha. Hageja ise ja tunnistajad C. Schauk ja P. M. on kinnitanud, et lepingujärgset teenust osutati pidevalt. Seega toimus lepingujärgse teenuse osutamine ka faktiliselt pidevalt, s.t teenuse osutamine oli seotud lepingujärgse tähtajaga. Lepingute p-des 4 ja 5 leppisid pooled kokku, et hagejal ei ole õigust puhkusele ning talle ei maksta puhkuseraha. Kuivõrd hageja ei olnud seotud töölepingule omase tööaja režiimiga (kindlaksmääratud tööaja algus ja lõpp, viiepäevane töönädal, puhkus), siis kinnitab ka see asjaolu tema suuremat sõltumatust ja iseseisvust, mis on omased käsunduslepingule. Lepingute p-s 1 määrati kindlaks, et hageja tegevuse täpsem ulatus ja iseloom tulenevad kasvatatava kasvatus- ja juhendamistöö vajadustest, mis määratakse kindlaks Noorsooameti abiplaaniga, enesekohustuse avalduse ja ametijuhendiga.

§ 621lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.

Seega iseloomustab ka käsunduslepingut, et käsundisaaja on kohustatud järgima käsundiandja juhiseid.

§-st 621 lg 1 tuleneb see, et käsundiandjal on pärast lepingu sõlmimist õigus anda käsundisaajale käsundi täitmiseks juhiseid ning käsundisaaja peab neid järgima. Seetõttu asjaolu, et hageja kasvatamis- ja juhendamisteenuse täpsem ulatus määrati kindlaks Noorsooameti abiplaani ning ametijuhendiga, ei muuda sõlmitud lepinguid töölepinguteks. Oluline on lepingupoole sõltuvuse aste eelmärgitud juhistest. Abiplaani lõike B 3.0.6. kohaselt läbiviija garanteerib, et kaastöötajad kuuluvad tsüklilise töögrupivälise juhendava järelvaatuse alla (supervision). Nimetatud sättest tuleneb, et kostja pidi garanteerima hageja nõustamise, et viimane suudaks edukamalt osutada lepingujärgset teenust, samas ei tulene nimetatud sättest, et hageja kuulus kostja järelevalve alla. Asjaolu, et hageja esitas kostjale üks kord kuus lühema ja üks kord kvartalis pikema ülevaate kasvatatava arengust, tuleneb antud lepingulise suhte omapärast ning see ei välju

§-s 624 sätestatud käsundisaaja teatamiskohustuse raamest. Eelnevaga on kooskõlas lepingute p-des 6 ja 8 sätestatu, mille kohaselt on kostjal õigus (mitte kohustus) kontrollida käesoleva lepingu täitmist, sealhulgas kasvatatava elamistingimusi, teatades sellest hagejale vähemalt ühe päeva ette. Kuigi hageja pidi muuhulgas jälgima, et 11 kasvatatav tegeleks õppimisega selleks ettenähtud ajal, ei kinnita ka see asjaolu hageja allutamist kostja tööajarežiimile, nagu on ekslikult leitud apellatsioonkaebuses. Ülaltoodu kinnitab, et hageja oli lepingulise teenuse osutamisel kostjale suhteliselt iseseisev ja sõltumatu ning seetõttu on maakohus põhjendatult leidnud, et poolte vahel oli tegemist käsunduslepingutega. 25.07.2002 sõlmitud lepingut pikendati poolte kokkuleppel ning öeldi kostja poolt üles seoses C. Schauki individuaalpedagoogilise projekti lõppemisega alates 31.07.

1. Hageja oli lepingu lõpetamisega nõus ning ei nõudnud kostjalt hüvitisi. 04.08.2005 sõlmis hageja kostjaga teise samalaadse lepingu samadel tingimustel. Teise lepingu sõlmimine samadel tingimustel tõendab hageja tahet jätkata kostjale teenuse osutamist ilma töölepingule iseloomustavate täiendavate garantiideta ning suhteliselt iseseisvalt ja sõltumatult. Pärast kolmeaastast lepingulist suhet oleks hagejal olnud võimalus sõlmida uus lepingu teistel tingimustel. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et hageja oli teadlik kõikidest lepingu sõlmimise asjaoludest ning ta soovis sõlmida uut lepingut samadel tingimustel. Kui hageja oleks soovinud lisada lepingusse täiendavalt näiteks sätet puhkuse võimaldamise kohta, oleks ta saanud oma tahet väljendada. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et lepingud sõlmiti temaga tööõigussuhte varjamiseks eesmärgiga vabaneda töölepinguga kaasnevatest soodustustest. Poolte tahe lepingute sõlmimisel ja faktiline lepingute täitmine (sisuliselt kasupere teenuse osutamine) kinnitavad poolte vahel käsundussuhte olemasolu ning lükkavad ümber eeldused TLS § 8 kohaldamiseks. Kuivõrd tegemist ei ole töösuhtega, siis on põhjendamatu hageja nõue TLS §-s 117 ettenähtud hüvituse väljamõistmiseks. 7.
2. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et lepingulise teenuse osutamine, s.h järelevalve kasvatatava üle, oli lepingute p-st 1 tulenevalt pidev. Kuna pooled leppisid kokku pidevas teenuse osutamises ja see oli määratud lepingu tähtajaga, siis on põhjendamatu hageja nõue tasu nõudmiseks töötamise eest puhkepäevadel ning riigi- ja rahvuspühadel seostades samal ajal nõuet 7-tunnise tööpäevaga. Lepingutest ja teenuse omapärast ei ole võimalik järeldada, et kokkulepitud teenust (lapse kasvatamist) on võimalik osutada ainult kindlaksmääratud ajal ööpäevast. Seega hõlmas lepingus kokkulepitud tasu ka töötamist puhkepäevadel ning riigi- ja rahvuspühadel ja see tulenes osutatava teenuse olemusest. Kui nii ei oleks kokku lepitud ja hageja oleks saanud tasust teisiti aru, siis oleks mõistlik, et hageja esitanuks vastava nõude juba esimese lepingu lõpetamisel ning samadel tingimustel poleks teist lepingut sõlminud. Apellatsioonkaebuses on ekslikult leitud, et hageja pidi täitma teenuse isiklikult ning seepärast on kaebuse viide lepingute p-le 1 ebaõige. Lepingute p-st 1 ei tulene hagejale teenuse isikliku täitmise kohustust ning lepingu olemusest tulenevalt oleks see ka mõeldamatu.

§ 622kohaselt eeldatakse, et käsundisaaja täidab käsundi isiklikult.

Käsundisaaja võib käsundi täitmisel kasutada kolmandate isikute abi. Tunnistajate C. Schauki ja P. M. i ütlustest nähtub, et kasvandikuga tegeles ka hageja abikaasa P. M. . Hageja on kinnitanud, et lepingu kehtivuse ajal jätkas ta tööd koolis käsitööõpetuse õpetajana (tl 139). Seetõttu on eksitav hageja väide ringkonnakohtu istungil, et lepingu sõlmimisel seati tingimuseks keeld töötada teise tööandja juures. Teenuse osutamise ajal õpetajana töötamine ning teenuse osutamisel teiste isikute (eelkõige pereliikmete) abi kasutamine on iseloomulikud käsunduslepingule ning lükkavad ümber hageja väite töösuhte olemasolust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja andis hageja valdusesse teenuse osutamiseks vajaminevad vahendid (arvuti, õppe- ja sportimisvahendid), maksis hagejale tasu ning hageja kohustus hoidma saladuses seoses lepinguga teatavaks saadud informatsiooni (mh andmed kasvatatava isiku kohta). Hageja on ekslikult leidnud, nagu oleksid eelmärgitud asjaolud omased ainult töölepingule ning seega kinnitaksid tema seisukohta pooltevahelisest töösuhtest.

12 §-dest 625, 626 ja 627 nähtub, et saladuse hoidmise ja asjade väljaandmiskohustus ning tasu maksmine teenuse osutamise eest on omased ka käsunduslepingule ning ainuüksi nende asjaolude esinemine ei kinnita poolte vahel töösuhte olemasolu. Samuti ei kinnita töösuhte olemasolu asjaolud, et lepingu täitmisel tegutses hageja vabakutselise pedagoogi staatuses ning informatiivne kiri Salme Vallavalitsusele, milles kostja on viidanud firma töötajatele. Hageja on ekslikult leidnud, et pooled leppisid kokku puhkuses. Lepingute p-dest 4 ja 5 tuleneb üheselt, et teenuse osutajal ei ole õigust puhkusele ja talle ei maksta puhkuseraha. Õigus puhkusele ei tulene ka Noorsooameti abiplaani lõikest B 3.0.

1. Kuna hageja aktsepteeris lepingut nelja aasta jooksul (teenuse osutamine ilma puhkuseta), siis oli see kooskõlas tema tahtega ning põhjendamatu on väita, et ka nimetatud säte lisati lepingusse töösuhte varjamise eesmärgil. Asjaolu, et kostja on väidetavalt võimaldanud I. Lehterile ja Ü. Pillaroogale hagejast oluliselt erineva lepingu alusel puhkust, ei tähenda seda, et ka hagejal oleks tulenevalt käsunduslepingust õigus puhkusele. Töölepingule ei viita ka see, et hageja on tegutsenud kolmandate isikute suhtes kostja nimel. Käsunduslepingu puhul võib käsundisaaja samuti tegutseda kolmandate isikute suhtes käsundiandja nimel.
2. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud hageja kanda. Viivi Tomson Egon Konsand 13 Üllar Roostoja