alusel osaliselt kui tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu. Lepingu tühistatud punktid 3.3 ja 4.2.1 käsitlevad kostja kasuks seatud eelmärke kustutamise ja pandiõiguse lõpetamise eesmärgil laenusaaja, kes ei ole lepingu pool, 316 060 kroonise võlgnevuse kinnitamist ja selle summa kostjale lepingu eseme müügihinnast tasumisega nõustumist. Need kinnitused ei ole hageja vaba tahte väljendus, vaid kostja poolt hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ühepoolselt seatud ostu-müügilepingu sõlmimise eeltingimus kostja kasuks sisse kantud eelmärke kustutamiseks ja pandiõiguse lõpetamiseks. Tühistatud tehing on algusest peale kehtetu (
Hageja ei vaidlusta pooltevahelise pandilepinguga tagatud 170 000 kroonise põhilaenu tasumist kostjale, vaid üksnes pandilepinguga määratlemata määras kõrvalkohustuste katteks 146 060 krooni tasumist kostjale kostja nõutud meelevaldses suuruses. Hageja taotleb kostjalt 146 060 krooni ja riigilõivu (9000 krooni) väljamõistmist. Kohtuistungil loobus hageja eelmärke parandamise nõudest, kuna eelmärge on kustutatud. Hageja taotles 146 060 krooni väljamõistmist kostjalt, kuna kostja sai selle 05.10.2005 osaliselt tühistatud lepingu alusel.
lg 3 käsiteleb lepingu muutmist, käesoleval juhul on tegemist lepingu osalise tühistamisega. Tühistamise kord on sätestatud § 98 lõikes 1. Lepingu p-d 3.3 ja 4.2.1 pandi lepingusse kostja nõudmisel, hageja oli surve all, survet avaldasid notar ja Hansapank, kes ütlesid, et ilma selle tingimuseta lepingut ei sõlmita. Hagejale oli korteri müümine vajalik ja talle oli teada, et tingimusi, mis on surve all lepingusse pandud, on võimalik hiljem tühistada. Sõltuvussuhe tekkis sellest, et eelmärge oli kantud kinnistusraamatusse ebaõiges suuruses. Korteri müük oli pikka aega ette valmistatud. Pankrotimenetluses on esitatud võlgniku vastuväide osale, mis ületab 170 000 krooni. Tunnustatud on nõue 170 000 krooni suuruses. Pärast MSe pankroti väljakuulutamist 17.02.2003 ei saa viiviseid arvestada. VÕS § 162 lg 3 hageja kohta ei käi, hageja ei ole laenulepingu pool. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Eelmärge, mille muutmist hageja taotleb, on kustutatud. Hageja 15.12.2005 hagiavaldusele vastas kostja, et tegelikkusele ei vasta hageja väide 30.08.2005 sõlmitud lepingu osalise tühistamise kohta ning eelmärke kustutamise leping 2 kehtib. Hageja poolt esitatud asjaolud ei ole tõlgendatavad 05.10.2005 tühistamisavalduse ajal kehtinud
Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnevad väidetavalt kostja poolt seatud ahistavad eelmärke kustutamise tingimused. Juhul, kui hageja peab ahistavaks kostjale müügihinnast 316 060 krooni tasumist, siis nimetatud nõue koosneb MSe pankrotimenetluses 07.10.2003 kaitstud nõudest 300 000 krooni, mis oli tagatud hageja poolt seatud pandiga, mida hageja kahjuks panditud vara kinnistamisel hüpoteegiks ümber ei vormistanud, ning riigilõivust 16 060 krooni, mille kostja oli sunnitud tasuma hagiavalduselt MS vastu pandi ümbervormistamiseks kostja nõuet tagava hüpoteegina. Hagiavalduses märgib hageja ise, et pidas eelmärke kustutamise lepingu sõlmimist „otstarbekamaks” kui lepingu sõlmimata jätmist. Seega on hageja seisukohad vastukäivad. Eelmärke kustutamise sõlmimisel ei olnud hagejal kostjat sõltuvussuhet, mida kostja oleks ärakasutanud. Kohtuistungil jäi kostja vastuväidete juurde.
lg 3 järgi pidanuks tühistamise avaldus olema notariaalne, kuna leping oli sõlmitud notariaalselt. VÕS § 162 lg 3 järgi ei saa leppetrahvi vähendamist nõuda pärast selle tasumist. Õigusabi eest palub kostja välja mõista 1 500 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega ning kuulanud ära pooled kohtuistungil, leiab, et hagi kui alusetu, tuleb jätta rahuldamata. Poolte ning M. Nõukase ja AS-i Hansapank vahel 30.08.2005 sõlmiti pandiõiguse lõpetamise kokkulepe, kinnistamisavaldus eelmärke kustutamiseks, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud notariaalses vormis.
lg 3 sätestab, et seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja saatis lepingupooltele lepingu p-de 3.3 ja 4.2.1 ülesütlemisavalduse 05.10.2005. Lepingu p-d 3.3 ja 4.2.1 kajastavad pandilepingu lõpetamise kokkulepet. Lepingu p 3.1 tõendab, et 22.06.2001 sõlmitud pandileping oli sõlmitud notariaalselt. Kooskõlas
Lepingu ülesütlemise õigus on lepingulise võlasuhte lõpetamisele suunatud kujundusõigus. Ülesütlemine lõpetab lepingu, vabastades mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega hõlmab
Kooskõlas
lg 1 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kuna hageja ei järginud 30.08.2005 lepingu ülesütlemisavalduse puhul seaduses sätestatud notariaalset vormi, on ülesütlemisavaldus tühine ning lepingu p- d 3.3 ja 4.2.1 kehtivad. Kooskõlas
võib tehingu teinud füüsiline isik tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Kuna ülalmärgitud põhjendustel lepingu ülesütlemist ei toimunud, on leping kehtiv. Seega on hagi alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabi tasu 1 500 krooni. 3 T. Hiiuväin Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.