KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuli 2008.

§ 103lõikele 4 ei kuulunud see nõue kaitsmisele üldkoosolekul.

Pankrotihaldur rikkus oluliselt seadust, pannes hageja nõude kaitsmisele. Sellele juhtis hageja pankrotihalduri tähelepanu oma taotluses kokku kutsuda uus nõuete kaitsmise koosolek ning vaadata ta nõue uuesti läbi. Kuna haldur keeldus uue koosoleku kokkukutsumisest, siis esitas hageja oma nõude vastavuses

§ 106

lõikega 3 kohtule seaduses ettenähtud ühekuulise tähtaja jooksul.

§ 103

lõiget 4 tuleb tõlgendada laiendavalt ning jõustunud kohtuotsuse all tuleb mõista ka kohtumäärust, millega lõpetati kohtumenetlus seoses poolte vahel sõlmitud kokkuleppe (kompromissi) kinnitamisega. Seda hageja veendumust on kinnitatud ka Pankrotihaldurite Koja ning pankrotiseaduse väljatöötanud juristidega konsulteerides. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. OÜ Interesting leidis, et halduri poolt hageja nõude kaitsmisele panemine oli põhjendatud.

§ 103lg.

4 kohaselt on kaitsmiseta tunnustatud jõustunud kohtuotsusega rahuldatud nõuded. Hageja nõue põhineb kohtumäärusega kinnitatud kohtulikul kokkuleppel.

§ 103lg.

4 mõte on selles, et kaitsta ei ole vajalik nõudeid, mis on kohtuliku kontrolli läbinud. Selliseks lahendiks on vaid kohtuotsus. Vaidlustatud nõude kinnitamise ajal kehtinud ja ka praegu kehtiva menetlusseadustiku kohaselt ei kontrolli kohus nõude sisulist kehtivust, kui määrusega kompromissi kinnitab. Seega pidi hageja nõue olema esitatud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja nõue esitatud kujul on ka aegunud, kuna

§ 106lg.

3 kohaselt tuleb hagi kohtule esitada, kui nõuet ei vaadata läbi ühe kuu jooksul nõude ülevaatamise avalduse esitamisest. Hageja esitas oma taotluse haldurile

1. juulil
2. a. ja see jõudis haldurini
3. juulil
4. a. Seega oleks pidanud hagi esitatama hiljemalt
5. augustil
6. a. Hageja ja halduri vaheline kirjavahetus sel teemal ei oma tähtaja kulgemise seisukohalt tähendust. Kostja palus kohaldada aegumist. AS-i Salmikivi pankrotihaldur leidis, et hagi on aegunud ja tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Sisuliselt on hagi samuti põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Pankrotihaldur ei ole rikkunud
7. mai
8. a. koosoleku pidamisel seadust ja on õieti pannud nõude kaitsmisele. Hagi on esitatud

§ 106lg.

1 tähtaja rikkumisega. Nimelt on hagi nõude tunnustamata jätmisel õigus esitada võlausaldajal ühe kuu jooksul koosoleku toimumisest, millel jäeti nõue tunnustamata. Koosolek toimus

1. mail
2. a. ja seega oleks 3 hagejal olnud võimalik esitada hagi hiljemalt
3. juunil
4. a. Hageja poolt on ekslik tugineda

§ 106

lõikele 3, kuna selle kohaselt saab vaidlustada vaid kellegi nõude tunnustamist, kui seda üldkoosolek uuesti üle ei vaata. Hageja nõue jäi aga tunnustamata ning seda ei saaks selle sätte alusel üle vaadata ega ka vaidlustada. Esimese astme kohtu otsus 26. septembri 2007. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega.

§ 106lg.

1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

§ 106lg.

3 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. TsÜS § 142 alusel aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Hageja poolt esitatud nõue on aegunud sõltumata sellest kummal alusel ta selle oleks esitatud. Hageja esitas hagi nõudes

§ 106lg.

3 alusel, tuginedes

§ 106lõikele 2.

Samas on hageja mööda lasknud

§ 106lg.

3 lauses 2 määratud tähtaja. Vastavalt sellele on õigus pöörduda kohtusse 1 kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Hageja esitas vastava taotluse

1. juulil
2. a. ja haldur sai selle kätte
3. juulil
4. a. Seega oleks hagi tulnud sel alusel esitada hiljemalt
5. augustil
6. a., kuid seda hageja ei teinud. Sellest tulenevalt on hagi esitatud seaduses toodud tähtaega eirates ning kuna kostjad tuginevad sellele, siis tuleb kohaldada aegumist. Ekslik on hageja seisukoht, et poolte vahel toimunud kirjavahetus omab tähendust ning tähtaja alguseks hagi esitamisel oli
7. august
8. a., kui haldur hagejale teatas, et ta ei kutsu kokku uut üldkoosolekut hageja nõude arutamiseks. Tulenevalt

§ 106

lõikest 3 on hagi esitamise tähtajaks 1 kuu, alates uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Seega puudub alus lugeda tähtaja alguseks seaduses toodud tähtpäeva (uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates) asemel hageja poolt taotletavat tähtpäeva, s. t. aega, mil haldur teatas oma keeldumisest. Samas kohus kontrollib ka halduri poolt esitatud seisukohta, et hageja oleks saanud vaidlustada oma nõude tunnustamata jätmist

§ 106lg.

1 toodud alusel ja tähtajal, kuid ka sel juhul on hagi aegumisega esitatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt sellele sättele on õigus esitada hagi kohtule nõudega tunnustada hageja nõuet pankrotimenetluses 1 kuu jooksul päevast, mil nõuete kaitsmise koosolek jättis nõude tunnustamata. Esitatud asjaoludel toimus nõuete kaitsmise koosolek, millel jäi hageja nõue kaitsmata,

1. mail
2. a., ning sellest tulenevalt oli hagi esitamise viimaseks tähtpäevaks
3. juuni
4. a. Eeltoodust tulenevalt on antud asjas nõue esitatud ka sel alusel aegumisega ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Kuna hagi on mõlemal võimalikul alusel esitatud aegumisega, siis ei ole otstarbekas analüüsida nõude põhjendatust, kuna nõude aegumisel ei oma nõude põhjendatus õiguslikku tähendust. 4 Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

§ 106lg.

2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõude kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi.

§ 106lg.

3 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest arvates. Apellant esitas

1. juulil
2. a. AS-i Salmikivi (pankrotis) pankrotihaldurile nõude uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. AS Salmikivi (pankrotis) pankrotihaldur sai nimetatud nõude kätte
3. juulil
4. a.
5. juulil
6. a. saatis pankrotihaldur apellandile järelepärimise, milles palus enne uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist selgitada, milles seisnes halduripoolne oluline seaduserikkumine
7. mai
8. a. toimunud nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimisel.
9. augustil
10. a. saatis apellant haldurile vastuse ja selgitas halduripoolset seaduserikkumist.
11. augustil
12. a. teatas haldur, et ei kutsu uut nõuete kaitsmise koosolekut kokku. Hagi kohtusse esitas apellant
13. septembril
14. a. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et hagi tulnuks esitada hiljemalt
15. augustil
16. a.

§ 106lg.

3 on vastuoluline ja raskesti tõlgendatav. Võlausaldajal tekib õigus pöörduda hagiga kohtusse alles juhul, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest. Pankrotihaldur teatas apellandi esindajale nõuete kaitsmise koosoleku kokku kutsumata jätmisest

1. augustil
2. a. Kuni pankrotihaldurilt teate saamiseni ei võinud võlausaldaja teada, kas nõuete kaitsmise koosolek kutsutakse kokku või mitte. Kui pankrotihaldur palus oma kirjaga täiendavaid selgitusi, eeldas apellant, et pankrotihaldur kutsub pärast vastuse saamist koosoleku kokku, kuid
3. augustil
4. a. haldur teatas, et saadud vastuses toodud selgitused ei anna alust uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks. Seega on haldur võlausaldajat eksitanud, paludes uue koosoleku kokkukutsumiseks täiendavaid selgitusi, kuid seejärel pärast 30 päeva möödumist teatades, et ei kavatsegi koosolekut kokku kutsuda. Pankrotihaldur on keeldunud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisest ja võlausaldajatele ei ole antudki võimalust nõuet uuesti läbi vaadata.

§ 106lg.

2 ja 3 mõte ja eesmärk on anda võlausaldajatele (nõuete kaitsmise koosolek) õigus ja võimalus esitatud nõue uuesti läbi vaadata ja alles juhul, kui võlausaldajad seda ei tee (s. t. ei otsusta teisiti), tekib nõude esitajal õigus ja võimalus kohtusse pöörduda. Kohtu tõlgendus, et võlausaldajal tuleks paralleelselt esitada kaks avaldust, nii pankrotihaldurile kui ka kohtule, ei ole mõistlik ja ei vasta pankrotiseaduse mõttele. Võlausaldajal on alati õigus pöörduda kohtusse siis, kui pankrotimenetluse muud organid (pankrotitoimkond ja võlausaldajate üldkoosolek) ei ole asja lahendanud. Apellant vaidleb vastu ka maakohtu seisukohale, et hagi oleks tulnud esitada 30. juunil 2006. a. Apellant on esitanud hagi

§ 106lg.

2 ja 3 alusel, mitte

§ 106lg.

1 alusel. Seega ei ole

§ 106lg.

1 sätestatud aegumistähtaeg käesoleval juhul kohaldatav. Vastustaja AS-i Salmikivi (pankrotis) seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja OÜ Interesting seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 5 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, küll tuleb täpsustada otsuse põhjendust. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid, seega tuleb vaidluse lahendamisel nendest lähtuda. Maakohus tuvastas muuhulgas, et

1. mai
2. a. nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõuet ei tunnustatud. Kohtusse pöördus hageja hagiga nõude tunnustamiseks
3. septembril
4. a. Pooled vaidlevad faktilistele asjaoludele antava õigusliku hinnangu üle. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagi on esitatud pärast seaduses selleks ettenähtud tähtaega ja tuleb juba ainuüksi sellest tulenevalt jätta rahuldamata. Samas ei olnud asjas kohaldatavad

§ 106

lõiked 2 ja 3.

§ 106

lõikes 1 on sätestatud kord nõude tunnustamise üle tekkinud vaidluse lahendamiseks juhul, kui võlausaldaja nõue on jäetud tunnustamata. Et hageja nõue jäeti nõuete kaitsmisel tunnustamata, siis oleks hageja pidanud kohtusse pöörduma selles lõikes sätestatud korras ja tähtaega järgides. Seega oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 30. juunil 2006. a. Seda hageja ei teinud, esitades hagi kohtusse seaduses sätestatud ühekuulist tähtaega rikkudes ning sellest tulenevalt on tema hagi jäetud õigesti rahuldamata.

§ 106

lõikes 2 on sätestatud võimalus tunnustatud nõude uueks läbivaatamiseks juhul, kui nõude tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõude tunnustamine leidis aset nõuete kaitsmise koosolekul, mille kokkukutsumisel või pidamisel oluliselt rikuti seadust. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud kord nõude uueks läbivaatamiseks on kohaldatav üksnes lõikes 2 sätestatud olukorra kohta, mil nõuet nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati, kuid ilmnenud on, et selle aluseks olid võltsitud andmed või toimus see koosolekul, kus menetlusreegleid oluliselt rikuti. Niisugune tõlgendus on kooskõlas nii osundatud sätete sõnastuse ja mõtte kui

mõtte ja eesmärgiga. Nii viidatakse

§ 106

lõikes 2 sõnaselgelt nõude tunnustamisele ega osundata sellele, nagu võidaks ka tunnustamata nõue (nõude tunnustamata jätmine) uuesti läbi vaadata. Lõikes 3 on sätestatud, et vaidluses on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud, ja ka see osundab otsesõnu sellele, et vaidlus saab käia üksnes varasemal koosolekul tunnustatud nõude üle, sest vaidluses tunnustamata jäetud nõuete üle oleksid kostjateks isikud, kes võlausaldaja nõudele on vastu vaielnud. Lisaks sellele, kui eeldada, et § 106 lõigete 2 ja 3 kohaselt saaks vaidlustada ka kord tunnustamata jäetud nõudeid, muutuks kogu paragrahvi ülesehitus ja sisu ebaloogiliseks, sest see võimaldaks koosoleku kokkukutsumise või pidamise korra rikkumisele tuginedes nõuete kaitsmise koosoleku tulemust alati vaidlustada ja paragrahvi lõikes 1 sätestatud kord nõude tunnustamata jätmise vaidlustamiseks kaotaks mõtte.

mõtte kohaselt otsustavad nõuete tunnustamise üle eelkõige võlausaldajad, kusjuures nõuet, mida on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, ei saa reeglina uuesti läbi vaadata: kord aset leidnud tunnustamine on edasises pankrotimenetluses siduv (

§ 103lg.

5 ja § 105). Just see siduvus on põhjus, miks

§ 106

lõikes 2 sätestatud erandlikel asjaoludel siiski võimaldatakse tunnustatud nõude uut läbivaatamist, sest juhul, kui nõude tunnustamine oleks võltsimise või jämedate menetluslike rikkumiste tulemus, oleks tunnustamise siduvus äärmiselt ebaõiglane. Võlausaldajal, kelle nõuet ei tunnustatud, on õigus vaidluse lahendamiseks esitada hagi kohtusse (§ 106 lg. 1), seega lahendab niisugusel juhul vaidluse igal juhul kohus, olenemata sellest, kas kohtusse pöördumise põhjuseks on vaidlus materiaalõiguse kohaldamise või selle üle, kas on rikutud koosoleku kokkukutsumise või pidamise korda. Nii ei ole vajalik luua võlausaldajale nõude tunnustamata jätmise korral erandlikku alust selleks, et vaidluse lahendamiseks kohtusse pöörduda, isegi kui kohtuvaidluse tingiks kellegi poolt mingite andmete võltsimine või mingid menetluslikud rikkumised nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel. Et hageja nõuet 6 nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, siis ei ole tema suhtes

§ 106lõiked 2 ja 3 kohaldatavad.

Kuna hagi on jäetud õigesti rahuldamata, siis jääb apellatsioonkaebus samuti rahuldamata ja hagejal tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 ja § 171 mõttele kanda apellatsioonimenetluse menetluskulud. Margo Klaar Urmas Reinola Malle Seppik