Obsah (7)

§ 86§ 79§ 103§ 106§ 73§ 15§ 65

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-17220 (endine nr 2/19-24091/05) Otsuse kuupäev 29.mai 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AS F (AS FM õig

§ 86

p 6 alusel ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping lõppenuks 10.07.2005

§ 79alusel.

Mõista välja AS-lt FMS kasuks keskmine palk töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest brutosummas 25 755,15 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1. 22.augustil 2002 sõlmisid AS FM (AS F õiguseellane) ja MS töölepingu, mille kohaselt asus kostja tööle operaator-seadistaja ametikohal. Tööle asudes koolitati kostja ettevõtte siseselt välja täitma erinevaid tsehhitöölise ülesandeid. 13.mail 2005 andis tsehhi meister RK kostjale korralduse täita ajutiselt toodete pakkimisega seotud tööülesandeid ning tulla tööle 24, 25 ja
2. mail 2005 päevasesse vahetusse. Graafiku järgi pidi kostja töötama nimetatud päevadel öises vahetuses. Kostja keeldus temale antud korraldusi täitmast ning
3. mail 2005 vormistas tööandja töötajale distsiplinaarkaristusena noomituse
4. ja
5. mail tööle mitteilmumise eest. 26.mail 2005 tööle mitteilmumise eest karistati kostjat töölepingu lõpetamisega. Tööandja koostas kostjaga töölepingu lõpetamisel TDVS § 11 lg 1 nõutud dokumendi, mille üks eksemplar anti töötajale. Dokumenti, millega töötajale vormistati distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine, oli kantud kõik kohustuslikud andmed, välja arvatud töötaja süüteo toimepanemise aeg ja süüteo kirjeldus.
6. Kostja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ning pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni. Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon otsustas tunnistada kostjaga töölepingu lõpetamine AS F poolt ebaseaduslikuks, töölepingu lõppenuks 10.07.2005

§ 79

alusel ning mõistis tööandjalt välja hüvitise nelja kuu keskmise palga ulatuses, summas 25 755,15 krooni.

1. Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud AS F ning esitas hagi kohtusse. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine MS iga seaduslikuks. Kostja vastuväited.
2. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta see rahuldamata. Töölepingu lõpetamine

§ 86p 6 järgi oli karistusdokumendi puudumise tõttu ebaseaduslik.

Töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ka lõpetamist tingivate asjaolude puudumise tõttu. Töölepingu lõpetamine

§ 103lg 1 järgi on võimalik juhul, kui süüteoga takistati ja segati tööandja tööd.

Antud juhul midagi sellist ei ole toimunud ning sellele ei ole viidanud ka hageja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja üleviimine teisel tööle oli tööseisaku ärahoidmiseks. Teisele tööle üleviimiseks kostja nõusolekut ei andnud. Tööandja määras kostjale karistuse tööle mitteilmumise eest, kuid kostja tegelikult töötas vastavalt graafikule öises vahetuses. Kohtu järeldused. 5. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja kuulanud ära tunnistajate RK, ID ja PB ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed materjalid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. 6.

§ 103

lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping

§ 86

p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. MSile on määratud distsiplinaarkaristusena noomitus 13.aprillil 2005 põhjuseta töölt puudumise pärast ning

1. mail 2005 töökohustuste mittetäitmise ja meistri korraldusele mitteallumise pärast 24.-25.05.
2. Nimetatud distsiplinaarkaristusi töötaja vaidlustanud ei ole. 7.

§ 106

sätestab, et töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on tööandja kohustatud järgima distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. TDS § 11 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, süüteo toimepanemise aja ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse ja määratud karistuse. Kohus asub seisukohale, et kostjaga töölepingu lõpetamise kohta

§ 86p 6 alusel distsiplinaarkaristust määravat dokumenti tööandja koostanud ei ole.

Töölepingu lisa 3 (t.lk 31) ei saa käsitleda distsiplinaarkaristuse vormistamise dokumendina. Seda võiks käsitleda töölepingu lõpetamise vormistamisena

§ 73mõistes.

Samas ei ole töölepingu lõpetamises

§ 86

p 6 alusel võimalik tööandjal ja töötajal kokku 2 leppida, kuna see on töötaja olukorda halvendav ning vastavalt

§ 15kehtetu.

Nimetatud dokumendist ei nähtu, et kostjale oleks üldse distsiplinaarkaristus määratud, puudub süüteo kirjeldus ja aeg.

1. ITVS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
2. Kohus asub seisukohale, et vaatamata vorminõuete rikkumisele on töölepingu lõpetamine kostjaga

§ 86

p 6 alusel ka sisuliselt ebaseaduslik.

§ 103

lg 1 sätestatu lubab töölepingut lõpetada üksnes töötaja süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel. Distsiplinaarsüütegudeks on kõik töötaja seaduslike kohustuste süülised rikkumised. Seaduslikeks korraldusteks tuleb lugeda korraldusi, milliseid tööandja annab kooskõlas töölepingu tingimustega või tulenevalt

§-st 65. 13.mail 2005 teatas tootmisjuht kostjale, et tal tuleb tööle tulla 24, 25 ja 26.mail päevases vahetuses pakkimisega seotud töid tegema. Töötaja üleviimine teisele tööle on võimalik poolte kokkuleppel või

§-de 65-67 alusel. Kostja väidab, et tema ei nõustunud üleviimisega pakkimistöödele, mida tõendab ka kostjapoolne käitumine, ta töötas edasi vastavalt graafikule.

1. Tööandja algatusel oleks põhjendatud töötaja üleviimine teisele tööle kas tööseisaku või tootmishädavajaduse tõttu. Kohus leiab, et asja arutamisel ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et AS-s F oleks pakkimistöö seiskunud, samuti ei ole esitatud tõendeid tootmishädavajaduse kohta. Tunnistaja ID ütluse kohaselt oli kostja ümbersuunamine põhjustatud sellest, et pakkimises ei jätkunud inimesi, oli tööseisaku oht. Sama väitis ka tunnistaja RK. Tunnistaja PB seletas, et tema vahetusest kedagi teist pakkimistöödele ei suunatud. Tunnistajate ütlused on vasturääkivad, kuid muid tõendeid, mis kinnitaksid tööseisaku ohtu hageja kohtule ei esitanud. Ka ei ole hageja väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja keeldumisel pakkimistööde tegemisest, suunati nimetatud töid tegema teisi töötajaid, millest võiks järeldada tootmishädavajaduse olemasolu.
2. Tunnistaja RK viitas asjaolule, et jaoskonnas jäi korraga haigeks 3 inimest ning ei olnud teada, kas nad töötavad pärast tervenemist edasi või mitte ning ettevõttel oli tarvis ennast kindlustada. Hagiavalduses ei ole hageja viidanud asjaolule, et kostja oleks pidanud asendama ajutiselt äraolevat konkreetset töötajat. Selle kohta asjas tõendid puuduvad. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja poolt on tõendamata töö seiskumise oht. 12.

§ 65

lg 3 lubab töötaja ajutiselt üle viia tootmishädavajaduse korral mitte kauemaks kui üheks kuuks. Kostja töötamine pakkimistöödel oli planeeritud 1-2 kuuks, mida kinnitasid tunnistajad RK ja I D. 13. Kuna kohus jätab hageja nõude töölepingu lõpetamise MSiga seaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata, kuuluvad rahuldamisele kõik töötaja nõuded, millised vaatas läbi ja rahuldas töövaidluskomisjon. 3 Koidula Laurisaar kohtunik 4