lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Nimetatud sättest tuleneb, et elatist makstakse lapse ülalpidamiseks sellele vanemale, kelle juures laps elab, seega saab vaadelda elatise maksmisena üksnes sellist tasumist, mis on tasutud vanemale, mitte lapsele. Nimetatud põhjusel ei oma tähtsust hageja poolt kohtule esitatud pangakonto osaline väljavõte tema kontol oleva raha kasutamise kohta ja lapse kontol oleva raha võimaliku juurdepääsu kohta. Väljamõistetava elatise suurus on
lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist.
lg 4 (muudatus jõust 24.02.2004) järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2005.a. on 2690 krooni (1/2 sellest 1345 krooni) ja käesoleval 2006.a. 3000 krooni. 2004.a. oli 2
Kostja poolt kohtule esitatud tema enda pangakonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 01.04.2004 kuni 13.03.2006 on kostja tasunud elatist 04.09.2004 AA kokku 22300 krooni, so kuus keskmiselt ca 853 krooni, ülejäänud 23035 krooni samas ajavahemikus on kostja tasunud raha vahetult tütrele, so kuus ca 853 krooni. Märgitud pangakonto väljavõtte kohaselt maksab kostja seega elatist hagejale keskmiselt 853 krooni arvates 2004.a. veebruarist, mis kinnitab kostja osavõttu lapse ülalpidamisest, kuid nimetatu ei vasta poolele suurusele kuupalga alammäärast 2004.a., 2005.a. ja 2006.a. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja on õigustatud nõudma elatise väljamõistmist, kuivõrd makstav elatis ei vasta seaduses sätestatule, samas ei ole õiged hageja väited sellest, et kostja ei võta üldse osa lapse ülalpidamisest, tegemist on kohtu arvates mittepiisava elatisega. Kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid hoolimata kohtu ettepanekust (lk 7) lapsele minevate kulutuste suuruse kohta, samas on kostja märkinud, et hageja poolt märgitud lapse vajadused on ülemääraselt suured, siis lähtub kohus 14- aastase lapse mõistlikest ja tingimata rahuldamiseke kuuluvates vajadustest kuus, milleks on kulud transpordile 80 krooni, koolisöögile 300 krooni kultuuri ja vabaaja üritustele ca 300-400 krooni, kuludele rõivastele ja jalatsitele 500 krooni, söögile kodus 1500 krooni, võimalustega tegeleda hobidega ca 300-400 krooni ning kommunaalkuludele, sh elektrile ca 300-400 krooni ning ka side kasutamise võimalustele, sh telefonile ja internetile 250 krooni. Kohus arvestab ka võimalikele kuludega, mis seonduvad lapse tervisega nagu kulud vitamiinidele, ravimitele ja hügieenitarbele ca 300 krooni. Kohus arvestab asjaolu, et lapse igakuise arenguga kooskõlas on kulud seoses reiside ja koolieksursioonidega, millised on ühekordse iseloomuga ning asjaoluga, et kulud koolisöögile ei ole aastaringsed, samuti ei ole veenev et kulud ravimitele on igakuised, sest märgitud asjaolusid, mis tingiks ravimite igakuise kasutamise, ei ole hageja esile toonud, tõendanud. Mis puutub kindlustuse kuludele 200 krooni, siis hageja ei ole näidanud sellise kulu igakuist ja vältimatut vajadust ning kohus ei pea seetõttu sellist vajadust ja kulu põhjendatuks elatise kindlaksmääramisel. Eeltoodut kokku hinnates leiab kohus, et keskmiselt kulub aastaringselt lapsele ca 4300 krooni kuus ning seega on põhjendamatud ja tõendamata hageja väited lapse vajadustest keskmiselt ligi 8000 krooni kuus. Hageja poolt kohtule esitatud palgatõendist OÜ-st S ja OÜ-st K nähtub, et hageja töötasu on OÜ-s S 45 kr/h ja OÜ-s K 60 kr/h, kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et hageja töötab osalise tööajaga ja et hagejal oleks veel üks laps, samas ei ole hageja oma kuusissetuleku suurust kohtule kirjeldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on sissetulek ja tal on võimalus võtta osa ühise tütre ülalpidamisest määral, mis välistab suuremas osas elatise maksmise kohustute panemist kostjale. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 06.01.2004-03.03.3006 on kostja töötasu olnud kokku 295155 krooni, so kuus keskmiselt 10932 krooni. Esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on ta tasunud lapsele ja hagejale raha mõlemale ca 853 krooni keskmiselt kuus. Laenulepingust nr L050019200, mis on sõlmitud kostja, tema elukaaslase ja AS-i SEB Ühispank vahel, nähtub, et kostja ja kostja elukaaslane on saanud pangast eluaseme laenu 34534 EUR-i, kostja maksab märgitud laenu vastavalt kostja elukaaslase pangakonto väljavõttele ca 2500 krooni. Hinnates kostja väiteid sellest, et ta maksab laenu aga samuti asjaolu, et laenajad on olnud nii kostja kui tema elukaaslane, siis leiab kohus, et laenu maksmise fakt üksnes kostja poolt ei tähenda seda, et kostjalt väljamõistetavat elatist tuleks selle võrra vähendada. Alaealise lapse ülalpidamise kohustus tuleneb seadusest ning kohus ei saa lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel eelistada kostja teiste võlausaldajate ees olevaid kohustusi lapse ülalpidamise kohustusele. Arvestades kostja pangalaenu, kuusissetulekut, tasutava elatise suurust, leiab kohus, et kostja varanduslik olukord võimaldab elatist hagejale maksta enam kui 800 krooni kuus. Kohtu arvates on mõlemal vanemal võrdsed võimalused osa võtta lapse ülalpidamisest, seega tuleb 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.