lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abikaasa tahe. Kuid kuna abielusuhete taastamist hageja ei soovi ning abielu jätkamist ei pea ta enam võimalikuks, siis tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotlusel tuleb temale taastada lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi R. Lapse elukoha määramise osas pooltel vaidlus puudub ning lapse elukohaks tuleb jätta hageja igakordne elukoht.
kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. Asja arutamisel on leidnud tõendamist, et alates hagi esitamisest, so 29.novembrist 2007 on kostja küll toetanud last materiaalselt, kuid mitte piisavalt ja mitte regulaarselt. Lapsele antud taskuraha aga ei saa lugeda elatusraha hulka, milline oleks tulnud maksta hagejale, või kulutada lapse ülalpidamiseks vajalike esemete tarvis. Hageja on arvestanud elatise suuruse määramisel sellelt makstavat tulumaksu, mistõttu temale kättejääv elatusraha on 4 100 krooni. Kohus peab hageja poolt näidatud 17 aastase tütarlapse kulutusi summas 8 100 krooni kuus mõistlikuks ning kuna kostja kulutuste suurusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuulub elatis välja mõistmisele nõutavas summas alates 1.juunist 2008. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Koidula Laurisaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.