) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses. Saksamaa Liitvabariigi Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsus nr 2 F 1421/03 on jõustunud, mida kinnitab 30.05.2008.a Apostille nr 910a-792/2008.
lg 1 alusel kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis
sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/ EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja määruses 805/2004/EÜ Euroopa täitedokumendi kehtestamiseks vaidlustamata nõuete suhtes ning muudes EL Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul taotleb avaldaja Euroopa Liidu liikmesriigi kohtuotsuse tunnustamist, millega on avaldaja abielu lahutatud. Kohtuotsus on tehtud 15.12.2003.a., EL Nõukogu määrus nr 2201/2003/EÜ jõustus 01.08.2004.a. Seega ei ole määruse nr 2201/2003/EÜ sätted antud juhul kohaldatavad. 25.09.2002.a. on Eesti Vabariigi Riigikogu vastu võtnud abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamise konventsiooniga ühinemise seaduse, mis jõustus 31.10.2002.a. Abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“), mis on vastu võetud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsil 1970.a 1. juunil Haagis, artikkel 1 kohaselt kohaldatakse konventsiooni ühes osalisriigis sealse ametlikult tunnustatud kohtu- või muu menetluse tulemusena toimunud ning õiguslikult kehtivate abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamisele teises osalisriigis ja art 24 järgi kohaldatakse konventsiooni sõltumata abielulahutuse või kooselu lõpetamise toimumise kuupäevast. Kohus leiab, et on täidetud kõik konventsiooni artiklis 2 sätestatud tingimused, kohus ei ole tuvastanud konventsiooni artiklites 7 – 10 sätestatud abielulahutuse tunnustamisest keeldumise aluseid. Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsus nr 2 F 1421/03on jõustunud. Eeltoodut arvestades tuleb rahuldada JB`i avaldus ja tunnustada Eesti Vabariigi territooriumil Saksamaa Liitvabariigi Heilbronni Linnakohtu Perekonnakohtu 15.12.2003.a kohtuotsust nr 2 F 1421/03, millega lahutati JB`i ja LB`i abielu.
lg 1 tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sellest tulenevalt jäävad asja menetluskulud avaldaja kanda.
lg 4 kohaselt võib määruse seaduses sätestatud juhul teha kohtuniku asemel kohtunikuabi või muu pädev kohtuametnik. Kohtunikuabi või muu pädev kohtuametnik võib kohtuniku kontrollimisel teha ka asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa edasi kaevata, muu hulgas hagiavalduse käigutajätmise määruse. Eleri Kimmel Konsultant
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.