lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 113 lg 1 (kuni 26.12.2003.a kehtinud redaktsioonis) sätestas, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Seega sai hageja nõuda alates võlaõigusseaduse jõustumisest kuni 26.12.2003.a viivist 16 % aastas. VÕS 113 lg 1 (alates 27.12.2003.a – kuni 31.12.2005.a kehtinud redaktsioonis) kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega sai hageja nõuda alates 27.12.2003.a kuni 15.11.2005.a viivist 23 % aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue summas 33 735,19 krooni on põhjendatud. Kuni 30.06.2002.
lg 1 kohaselt vastutavad kohtustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei 3 ole kindlaks määratud teisiti. Kuni 30.06.2002.
lg 2 sätestas, et käendaja vastutab samasuguses ulatuses, kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Alates 01.07.2002.a kehtiva VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Alates 01.07.2002.a kehtiv VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 49 021,51 krooni, intressid 5567,51 krooni ja viivised 33 735,19 krooni, kokku 88 324,21 krooni. SL on väitnud, et hageja on rikkunud käenduslepingu punkti 2. Selle kohaselt kohustub käendaja tasuma käendatava summa hageja kirjalikul nõudel 10 päeva jooksul, arvates hageja poolt nõude esitamisest, kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kohus märgib, et 03.12.2002.a seisuga oli laenusaaja laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu oli hageja õigustatud esitama nõude käendajale. Samuti on ebaõige SLi väide, et hageja ei andnud võimalust lahendada asja kohtuväliselt. 03.12.2002.a kirjaga andiski hageja SLile võimaluse tasuda võlgnevus enne hagiavalduse esitamist. Asjaolu, et SLi majanduslik olukord on väidetavalt halb, ei saa olla aluseks tema suhtes hagi rahuldamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palus kostjatelt välja mõista õigusabikulud 9804,30 krooni. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 3 tulenevalt tuli kohtukulude hüvitamise taotlemiseks esitada enne kohtuvaidlusi kuludokumendid. Õigusabikulude osas hageja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu tuleb hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. Samuti on hageja palunud kostjatelt proportsionaalselt välja mõista 5500 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Lisaks palus hageja KÕalt välja mõista kohtukutsete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 400 krooni. KÕ kutsuti 25.08.2003.a ja 21.10.2003.a toimunud istungitele väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Seega tuleb KÕalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2233,33 krooni, SLilt 1833,33 krooni ja VTult 1833,33 krooni. Indrek Soots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.