KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht
- märts
- a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17470 (endine 2/583-24281/05) Tsiviilasi Tallinna linna määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (asuk XXX); Avaldaja esindaja: Haabersti Linnaosa Valitsus (asuk XXX) Meeli Vaarpuu; Huvitatud isik: JK(IK XXX eluk XXX) Huvitatud isik: AG(IK XXX eluk XXX); Huvitatud isik: JK(IK XXX eluk XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
- märts
- a avaldus alaealisele M-NG’le eestkostja RESOLUTSIOON Tallinna linna avaldus rahuldada. Määrata alaealise M-NG (IK XXX) eestkostjaks JK(IK XXX eluk XXX). Kohtumäärus annab JK’le eestkostja volituse. Kohtumäärus jõustub 22.03.
- a. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Asjaolud ja avalduse sisu Kohtule 28.09.
- a ja 28.12.
- a esitatud avalduse kohaselt on M-NG sündimisest saadik elanud vanaema ja vanaisaga XXX, alates
- a augustist XXX. Lapse ema JKosales lapse kasvatamises vähesel määral, 21.07.
- a kirjutas avalduse lapse kasvatamisest loobumise kohta. Lapse isa AG lapse kasvatamisel ei ole osalenud, viibib kuid välismaal ravil oma vanemate järelevalve all. PkS § 92 lg 2, § 54 lg 1 p 1 ja § 53 lg 1 alusel palub avaldaja M-NG eestkostjaks määrata JK, võtta ära AGvanema õigused ja JK’lt laps vanemaõiguste äravõtmiseta. Kohtuistung Kohtuistungil 22.03.
- a jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Huvitatud isikud JKja AG ilmumata. Avaldaja selgitas, et lapse isa ei ole lapse kasvatamisel osalenud, on viibinud pikka aega ravil. Lapse ema on saanud võõrutusravi, ei suuda kanda vastutust lapse kasvatamisel, kodus ei viibi nädalate kaupa. JK toetas avaldust. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja ja asjast huvitatud isiku seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et alaealine M-NG, elab alates
- a augustist JK, VK ning nende poeg P K ’iga. Lapse vanemad JK ja AG lapse vastu huvi ei tunne, lapse kasvatamises ei osale. TsMS § 558 lg 1 järgi vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära ning lg 3 järgi kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Kohus on seisukohal, et lapse huvides on asi lahendada ilma vanemaid ära kuulamata. Perekonnaseadus (PkS) § 92 lg 1 järgi eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ning lg 3 järgi eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Kohus on seisukohal, et M-NG on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning eestkostjaks tuleb määrata tema vanaema JK. Lk 2
(3)Karin Sonntak Kohtunik Lk 3
(3)