← Eesti

2-05-16716/1

2-05-16716 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Kristel Glaser Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai

  1. a Tallinn Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05-16716 Tsiviilasi OÜ A hagi OÜ F vastu kahju hüvitamiseks Hageja OÜ A (registrikood XXX, asukoht XXX) esindaja EC(isikukood XXX) Kostja OÜ F (regsitrikood XXX, asukoht XXX) lepinguline esindaja Irina Bušujeva (SAK Fond , asukoht XXX)
  2. mai
  3. a Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista OÜ-lt A:
  4. OÜ F kasuks 850 (kaheksasada viiskümmend) krooni õigusabikulude katteks
  5. Eesti Vabariigi kasuks asja läbivaatamiskulud 217 (kakssada seitseteist) krooni 10 senti. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele: Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber
  6. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Edasikamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 1 kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 18 780 kroonilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ja kohtukulud. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet 1780 krooni võrra (t lk 61-62). Hagiavalduse ja esitatud lisade kohaselt oli hageja ja kostja vahel 17.12.2003.a sõlmitud tehnilise valve leping nr
  7. Lepingu objektiks oli kostja poolt hagejale osutatav tehnilise valve teenus, mis seisnes hageja õiguspärases valduses oleva vara (valveobjekt) valvamises: jälgimine tehniliste valveseadmete abil, sündmuste ja häiresignaalielektroonilises registreerimises ja käitlemises häirekeskuses ning häiresignaalile reageerimises autopatrulli poolt. Valveobjektiks oli elamu asukohaga Ristiku 41, Tallinn ja seal paiknev vara. Ajavahemikul 11.06.2005.a kell 23.00 kuni 12.06.2005.a kella 14.00 varastati valevobjektilt kaks jalgratast. Hageja sai kostja dispetšerilt varguse avastamise järel teada, et ööl 11.-12.06.2005.a oli objektilt tulnud häirekeskusele 3 häiresignaali. Varguse toimumise asjal ja pärast seda ei saabunud valveobjektile ühtegi autopatrulli, mis on käsitletav lepingu rikkumisena. Samuti ei informeerinud dispetšer koheselt pärast häiresignaali saamist ja selle põhjuse välja selgitamist hagejat või tema poolt määratud kontaktisikuid, mis on lepingu p 3.
  8. rikkumine. Hageja hindas rataste vargusega tekitatud kahjuks 18 780 krooni, mida hiljem vähendas- väärtuseks jäi 17000 krooni. Rataste omanikud on loovutanud hageja tekitatud kahju nõudeõiguse. Kostja teatas 29.06.2005.a hagejale lepingu ühepoolsest lõpetamisest lepingu p 8.3.
  9. alusel, kuna hageja võlgnes kostjale 3 kuu lepingujärgse tasu. Leping lõppes 07.07.2005.a. Hageja on palunud 07.07.2005.a kirjas kostjat tekitatud kahju hüvitada. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Kostja vastuväidete suhtes esitas hageja järgmised argumendid: rattad varastati perioodil 11.06.2005.a kell 23.10, kui maja valdaja pani valevobjekti valvesse ja nägi rattaid, kuni 12.06.2005.a kella 10.17, kui valdaja võttis objekti valvest maha ja nägi, et rattaid ei ole. Rataste puudumine fikseeriti nende omanike poolt 12.06.2005.a umbes kell 14.
  10. Hageja leidis, et ta on täitnud lepingu p 5.6 nõudeid. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on põhjendamatu. Vastavalt lepingu p 5.1 kandub valevobjekti eest vastutamine hagejalt kostjale üle valevobjekti õige valvestamisega ning kandub kostjalt hagejale tagasi peale seda, kui hageja on valevobjekti valvest maha võtnud. Valveobjekt oli valvestatud 11.06.2005.a kell 23.10 ja võeti valevest maha 12.06.2005.a kell 10.
  11. nimetatud ajavahemikus ei laekunud häirekeskusesse häiresignaali valevobjektilt. Kuna hageja on ise kinnistanud, et vargus võis toimuda ajavahemikul 11.
  12. alates kella 23.00 kuni 12.
  13. kella 14.00 s.o osaliselt ajal, mil valevobjekt ei olnud vales, siis valvestamata ajal toimunud kahju tekkimise eest kostja ei vastuta. Kostja leiadis, et kahju tekkimises puudus tema süü. Hageja ei ole ka ise tätinud lepingut- vastavalt lepingu p 5.
  14. pidi ta kostjale teatama pretesnioonidest 5 kalendripäeva jooksul. Hageja teatas oma nõudest alles pärast kostjalt ülesütlemise teate saamist. Kostja vaidles vastu ka kahju suurusele, leides, et hageja ei ole piisavalt tõendanud jalgrataste väärtust. 2 Kohtu seisukoht Kohus tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid kogumist, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli 17.12.2003.a sõlmitud tehnilise valve leping, mille alusel kostja valvas objekti Tallinn (t lk 8-15). Leping on lõppenud 07.07.2005.a (t lk 24-26). Poolte vahel on tegemist käsunduslepinguga: Võlaõigusseaduse § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle, eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja esitas hagi, kuna leidis, et kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi, mille tagajärjel tekkis hagejal kahju. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõude eelduseks on kahju tekkimine võlausaldajal, lepingu mittevabandatav rikkumine võlgniku poolt ja põhjuslik seos lepingu rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Vastavalt VÕS § 104 arvestatakse süü olemasolu või selle puudumist vaid seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel- seega üldjuhul võlgniku süüd ei võeta arvesse. Lepingu p 5.
  15. kohaselt on kostja vastutuse aluseks tema süüline käitumine, s.o. tegevus või tegevusetus, mis põhjustas varalise kahju. - Kahju Vastavalt tunnistaja KA ütlustele (t lk84) ja teatisele kriminaalasja alustamise kohta 12.08.2005.a (t lk 28) varastati aadressil Tallinn hoovist ajavahemikul 11.06.2005 kell 23.00 kuni 12.06.2005.a kell 14.00 kaks jalgratast: Author Soluthion ja Kona Cindercone. Kuna võimalikke kahtlusaluseid ei olnud võimalik kindlaks teha, siis kriminaalasjas menetlus lõpetati (t lk 54). Vargusega tekitati omanikele kahju. Kohus leiab, et hageja poolt kahju suuruseks hinnatud 17 000 krooni on tõendatud: jalgratas Author Soluthioni oli ostetud 2 kuud enne vargust ja vastavalt müügidokumendile (t lk 30-31) oli selle hinnaks 4790 krooni. Jalgratast Kona Cindercone oli kasutatud aasta, vastavalt rataste müügiga tegeleva OÜ S pakkumisele oli ratta hind 13 990 krooni (t lk 32). Arvestades ratta aastast kasutust hindas hageja selle väärtuseks 12 210 krooni. Kohus ei saa arvestada kostja poolt esitatud tõendeid rataste võimaliku maksumuse kohta (t lk 110-111), kuna odavama ratta pakkumine ei ole tehtud sama marki ratta kohta ning pakkumisest ei nähtu, kas tegemist on uue või kasutatud rattaga; kallima ratta pakkumisest ei nähtu samuti, kui vana rattaga tegemist on, samuti määravad sellise hinnaklassiga rataste puhul hinda väga palju ka ratta lisad, mida kahe pakkumise puhul ei ole võimalik võrrelda. Tunnistaja KA ütluste kohaselt oli ratta hinnaks olnud umbes 16 000 krooni. Rataste omanikud KA ja MN on loovutanud tekitatud kahju osas nõudeõiguse hagejale (t lk 63-64). -Lepingu rikkumine Poolte vahel ei olnud vaidlust, milles käsund seisnes: vastavalt lepingu p 2.1.oli lepingu objektiks kostja poolt hagejale osutatava tehniline valveteenus, mis seisnes hageja õiguspärases valduses olev vara jälgimises tehniliste valveseadmete abil, sündmuste ja häiresignaalielektroonilises registreerimises ja käitlemises häirekeskuses 3 ning häiresignaalile reageerimises autopatrulli poolt. Tehniline valveteenus oli lepingu kohaselt häiresüsteemi abil valevobjekti puutumatuse jälgimine ja häiresignaalidele reageerimine täitja häirekeskuses. Pooled ei vaielnud selle üle, et tehnilisi valveseadmeid oli maa-alale paigutatud 4 ning need asusid hageja poolt kohtule esitatud asendiplaanil ja fotodel (t lk 69-75) näidatud asukohtadel. Valveseadmetega oli hõlmatud enamik maa-alast v.a tänavalt vaadates vasakpoolne aianurk maja ees (prügikastide ümbrus) ja ilmselt ka mingi osa maa-ala vasakust tagumisest nurgast (murupind). Tunnistajate TH(t lk 86) ja KA ütlustega on tõendatud, et varastatud jalgrattad asusid 11.
  16. 2005.a hilisõhtul maja taga väljaulatuva majaosa juures (sissekäik keldrisse). Seega asusid jalgrattad alal, mis oli hõlmatud valveteenuse tehniliste seadmete mõjuga. Tunnistaja TH ütlustega on tõendatud, et jalgrattad asusid maja taga, kui tema 11.06.2005.a õhtul valve sisse lülitas. Vastavalt valveraportile valvestati 11.06.2005.a õhtul objekt 23.10 (t lk 89). Sama raporti kohaselt oli valevobjekt vales kuni 12.06.2005.a kella 10.
  17. Seega ei olnud rattad varastatud enne 23.10 11.06.2005.a. Esitatud tõendite alusel ei ole kohtul võimalik välja selgitada, millisel ajavahemikul täpsemalt rattad siiski varastati ja hagejal ei ole esitada täiendavaid tõendeid selle kohta. KA, kes oli ühe ratastest omanik, kohtus antud ütluste ja tunnistajana ülekuualamise protokolli kohaselt (t lk 55-56) võidi rattad varastada kuni kella 14.00 12.06.2005.a. Kohtus selgitas KA, et umbes kella 14.00 avastasid nad elukaaslesega, et rattaid ei ole. Samas on tunnistaja THkohtule antud ütlustes väitnud, et tema ei näinud rattaid juba kell 10 ajal 12.
  18. hommikul, kuid ei teinud sellest probleemi. Eelnimetatud tõendite alusel järeldab kohus, et rattad võidi varastada perioodil 11.06.2005.a kell 23.10, kui TH ala valvesse pani, kuni 12.06.2005.a kella umbes kella 10, kui TH lahkudes enam rattaid ei näinud. Seega võidi rattad varastada ajal, kui elamu ja maa-ala oli kostja poolt valvatud. Samas ei ole see kindlalt tõendatud. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt: juba eelnimetatud raport ja tunnistaja AT ütluste (t lk 116) kohaselt perioodil ööl vastu 12.06.2005.a, täpsemalt 11.06.2005 kell 23.10 kuni 12.06.2005 kell 10.17 objektilt häiret ei registreeritud. Tunnistaja ütluste kohaselt fikseeriti kõik häired arvutis automaatselt ja neid muuta ei olnud võimalik. Hageja ja tunnistaja TH väitsid, et 12.06.2006.a tööl olnud dispetšer teatas TH, et öösel oli objektilt tulnud 3 häiret. Nimetatud asjaolu on aga otseste tõenditega tõendamata. Tunnistaja AT kinnitas, et häire oleks olnud fikseeritud, kui see oleks tulnud ja tunnistaja MT, kes oli tööl 12.06.2006.a sellesisulist kinnitust ei mäletanud, kuid mäletas jalgrataste varguse juhtumit. Kohus leiab, et hageja väited ei ole kinnitust leidnud. TH võis dispetšerit valesti mõista, kuna tunnistajate AT ja D Š (t lk 120) ütluste kohaselt sõitis igal ööl patrull objektist mööda 3-4 korda. Tunnistajad kinnitasid, et oli tavaline vahetus ja seega sõitis autopatrull ka objektist öö jooksul mitmeid kordi mööda. Ka tunnistaja D Š kinnitas, et juhul, kui objektilt oleks tulnud häire, oleks sellele reageeritud. Väljasõitude kohta koostati aktid (t lk 90-91), kuid 11.12.06.2006.a öö kohta nimetatud objekti kohta akti koostatud ei ole. Samuti võis THvale arusaam kolmest häirest olla tingitud ka 12.06.
  19. hommikul kell 10.27, 10.29 ja 10.31 toimunud häiretest (t lk 89 olev raport). Poolte endi selgituste kohaselt läks valve vahel ka põhjuseta häiresse. Tunnistajate A T ja M T ütluste kohaselt oli objekt probleemne- sealt tuli tihti häireid, kuna omanikud ei lülitanud valvet õigeaegselt välja, kui lasid koera õue. Helistades olid omanikud 4 viisakad. Vastavalt raportile ja poolte selgitustele, teeb kohus järelduse, et 12.06.2005 hommikul pärast perioodil 10.27-10.58 fikseerisid valevseadmed objektil häire, kuna maja omanikud või valdajad olid aga samas, taastasid nad paari minutiga valve- kahel korral on objekt olnud valveta 2 minuti, ühel korral 27 minutit. Seejärel on 10.5811.05 kahel korral pandud objekt valvesse ja seejärel kohe valve maha võetud. Seega on peaaegu tunni jooksul olnud keegi maja valdajatest tegev objekti valvestamise probleemidega. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et ei ole tõendatud, et objektilt läks 11.06.2005.a 23.10 kuni 12.06.2005.a 10.17 valvekeskusesse häiresignaal. Lepingu p 3.
  20. kohaselt oli täitja (kostja) kohustatud häiresignaali saabumisel häirekeskusesse saatma valveobjektile viivitamatult autopatrulli, eesmärgiga selgitada välja häiresignaali põhjus ning tagada vajaduse korral valveobjekti valve ja kaitse. Lepingu p 3.
  21. kohaselt oli täitjal samuti kohutus pärast häiresignaali saabumist ja selle põhjuse välja selgitamist viivitamatult informeerima sellest tellijat. Vastavalt lepingu mõistele on häiresignaal häirekeskuses registreeritud valveobjekti häiresüsteemist tulev signaal, mis informeerib häiresüsteemi rakendumisest valveobjekti puutumatuse ja/või ohu korral. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole perioodil, mil valveobjekt oli valvestatud kostja häirekeskuses häiresignaali registreeritud. Seega ei olnud kostjal vajadust kohaldada eelnimetatud lepingu p 3.
  22. ja 3.
  23. Samuti ei ole tuvastatud ka kostja poolt häireolukorras tegutsemise juhendi rikkumist (t lk 16-17). Nimetatud asjaolude alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole lepingut rikkunud. Lepingu p 5.
  24. sätestas, et peale tellija (hageja) poolt valveobjekti valvest maha võtmist toimub vastutuse üleminek täitjalt tellijale. Seega juhul, kui rattad varastati pärast THpoolt 12.06.2005.a kell 10.17 toimunud valevobjekti valvest maha võtmist, ei ole kostja vastutav. Kuna kostja poolt lepingu rikkumist ei toimunud, ei ole kostja vastutav hagejale tekitatud kahju eest ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei anna eraldi hinnangut järgmistele tõenditele, kuna on neid hinnanud kogumis koos teiste esitatud tõenditega: elamu haldamise ja teenindamise leping (t lk 18-23), nõue (t lk 27), hageja kiri 15.08.2004.a (t lk 33), tuletõrje- ja valvesignalisatsiooni leping( t lk 65-68). Raport toimiku leht 88 on samane raportiga toimiku leht
  25. Kohus ei anna hinnangut häireseadeldise passile (t lk 97-99), kuna nimetatud tõendis toodus asjaolude üle pooltel vaidlus puudus. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud välja mõista hagejalt. Kohtukuludeks on asja läbivaatamiskulud 217.10 krooni. Kostja esitas taotluse välja mõista kulud õigusabile 4500 krooni (t lk 121). 5 Eelnimetatud seaduse § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või sama palju rahuldamata osast kostjale. 5% hagist on 850 krooni. Nimetatud summas kuuluvad õigusabikulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele. Maimu Laumets Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.