2-05-16730/1

Tsiviilasi nr 2-05-16730 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 31.mail 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi VT hagi GM vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatusraha saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 10.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja ja hageja esindaja advokaat Arina Liskmann kostja ja kostja esindaja Veera Malinin Kohtuotsuse resolutsioon • Lõpetada menetlus põlvnemise tuvastamise nõudes. • Hagi rahuldada elatise nõudes osaliselt ja mõista GM välja VT kasuks elatusraha alates 11.08.2005 poolte … sündinud tütre D ülalpidamiseks suuruses 1700.00 (üks tuhat seitsesada) krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni või elatusraha suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud alustel. • Mõista välja GM välja VT kasuks kohtukulud 765.00 (seitsesada kuuskümmend viis) krooni. • Mõista GM välja riigituludesse riigilõiv 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). 2 I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt elasid pooled alates 2002 kuni 2005.märts koos. …sündis pooltel ühine tütar D, kuid kostja keeldub last enda omaks tunnistamast ega ole alates 2005.märtsist lapse kasvatamisest osa võtnud. Tütrele tehtavad kulutused on kokku 4 150.00 krooni kuus, s h ka kulutused neurodermiidi ravimitele ja lapse arenguks. Eeltoodu alusel palub hageja tuvastada DM põlvnemine kostjast ja mõista kostjalt tagasiulatuvalt välja elatusraha summas 2 000.00 krooni kuus tütre DM ülalpidamiseks. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. 10.03.2006 toimunud korraldaval kohtuistungil hageja loobus põlvnemise tuvastamise nõudest kostja poolt isaduse vabatahtliku tuvastamisega. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja elatisenõude ja põhjenduste juurde ning lisas, et tema sissetulek koosneb lapsetoetusest summas 900.00 krooni kuus ja alates 2005.detsembrist on kostja maksnud igakuiselt elatist 800.00 krooni kuus. Hageja elab oma ema kulul ega oma kinnisvara ega autot ning soovib, et elatis mõistetakse välja alates üks aasta tagasi avalduse esitamisest (t lk 106). II Kostja seisukoht Kostja hagiavaldusele põhimõtteliselt vastu ei vaidle, kuid vaidleb vastu hagetavale igakuisele summale. 04.05.2006 esitatud täiendavas vastuses selgitas kostja, et töötab töölise ametikohal ja tema keskmine palk on 5 500.00 krooni kuus. Tasub vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks 800.00 krooni kuus. Hageja poolt näidatud kulutused lapsele on lapse vanust arvesse võttes põhjendamatult suured. Sisulisel kohtuistungil kostja selgitas, et ta on antud hetkel võimeline elatusraha maksma vaid 800.00 – 1 000.00 krooni kuus. Kostja leiab, et laps ei söö ju sama palju kui täiskasvanud inimene. Samuti on kostjal allergia, mistõttu on tal vaja teha kulukas ninaoperatsioon ja kostja soovib saada autojuhilube. Kui kostjalt mõistetakse välja 2 000.00 krooni kuus, siis jääb kostja ise rahatuks. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et põlvnemise nõudest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus selles osas lõpetada, elatise nõue aga kuulub rahuldamisele, kuigi summaliselt osaliselt. Antud tsiviilasjas ei riku põlvnemise nõudest loobumine olulist avalikku huvi ega lapse huve, kuna loobumise aluseks on asjaolu, et peale DNA-ekspertiisi tulemustest teada saamist tunnistas kostja vabatahtlikult oma isadust ja perekonnaseisuametis väljastati sel alusel sünnitunnistus nr CL 0313721 30.01.2006 (t lk 54). Seetõttu puuduvad takistused loobumise vastu võtmisest ja sel alusel menetluse lõpetamiseks. Seega võtab kohus juhindudes TsMS-i § 428 lg 1 p-st 3, §-st 429 ja §-st 432 põlvnemise nõudest loobumise vastu. Hageja on kinnitanud, et on teadlik loobumise õiguslikest tagajärgedest. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Nimetatud sätte mõtte kohaselt mõistetakse elatis välja ka juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning lg 6 sätestab alused sellest alammäärast väiksema summa välja mõistmiseks. Hageja seletusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud hageja varaline seisund järgmiselt: teisi ülalpeetavaid peale D ei ole; sissetuleku moodustab igakuine riiklik peretoetus 900.00 krooni ja alates detsembrikuust 2005 kostja poolt vabatahtlikult makstav elatis 800.00 3 krooni; kinnisvara ega sõiduautot ei oma; elab koos ema ja lapsega 2-toalises üüritud eluruumis. Kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud tema varaline seisund järgmiselt: kuni veebruarini 2006 töötas AS-s P keskmise töötasuga perioodil alates septembrist 5598.20 krooni (netos, t lk 89-93); alates märtsist töötab AS-s T, kus märtsikuu eest sai töötasu 2078.00 krooni (t lk 94); tasub igakuiselt alates detsembrist elatist hagejale 800.00 krooni (t lk 81-84, viimane tasumine aprillikuu eest 11.04.2006); tasub tarbijakrediidilepingu nr 0502455/25st 07.12.2005 alusel BIG AS-le igakuiselt laenu tagasimaksena 875.00 krooni kuni 10.12.2015 (t lk 76-80). Nimetatud asjaolusid kinnitas ka kostja kohtuistungil. Lisaks seletas kostja, et elab emaga kahekesi ning et teisi ülalpeetavaid peale tütre ei oma. Hageja seletusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega (t lk 61-73, 99), aga ka üldiselt teadaolevate asjaoludega (iga 2-aastane laps peab igapäevaselt sööma; vajab riideid ja jalanõusid, milledest kiiresti välja kasvab; elementaarseid tarbeid/võimalusi arenemiseks (raamatud, pliiatsid, erinevad lasteüritused jmt), põeb aeg-ajalt Eesti klimaatilistest tingimustest tingituna nohu/köha jmt külmetus- ning viirushaigusi) on tõendatud igakuised kulutused lapsele ja tema vajadused kokku 3400.00 krooni, millede hulka kuuluvad kulutused söögile 1500.00 krooni, vabale ajale/arendamisele 500.00 krooni, riietele/jalanõudele 500.00 krooni, hügieenitarvetele (sealhulgas mähkmed) 400.00 krooni ja eluasemele (veele, elektrile) 500.00 krooni. Kohus arvestas lapse hädavajalike kulutuste hulka hageja poolt välja toodud kulutustest (t lk 50) osaliselt kulutused ravimitele ja hügieenile (650.00 krooni asemel arvestas 300.00 krooni) ning jättis arvestamata eraldi kulutustena kulutused basseinile ja harrastustele. Ravimite ja hügieeni osas oli vähendamise aluseks asjaolu, et hageja ei esitanud tõendeid tõendamaks oma väiteid lapsel esineva nahahaiguse ja lampjalgsuse kohta, millede puhul oleksid hädavajalikud täiendavad igakuised kulutused ravimitele/ravimjalanõudele. Hageja poolt seletatud vajadust kreemi järele, mille purk maksab umbes 100.00 krooni ja mida kulub kuus üks purk, on kohus 400.00 krooni sees arvestanud. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga, et 2-aastase lapse puhul, kui tal ei ole diagnoositud spetsiaalset haigust, ei saa enam olla hädavajalikuks kulutuseks igakuiselt kaks pakki Pampers-mähkmeid. Tegemist ei ole ka lastesõimes käiva lapsega, kelle puhul võiks selline kulutus sellises ulatuses mõistetav olla (arvestades laste arvu rühmas ei saaks kasvatajatelt nõuda pidevat tähelepanu igale lapsele ja tema vajadustele), kuid ühe lapsega kodus olev ema saab sedalaadset kulutust vältida või vähemalt tunduvalt vähendada (asendades näiteks ühekordsed mähkmed marlimähkmetega). Kohus on seisukohal, et kulutused basseinile ja harrastustele on oma sisult samuti kulutused lapse arengu eesmärgil ning eraldi nende arvestamist ei pea kohus vajalikuks. Arsti ettekirjutusel basseini külastamist hageja eitas. Kulutustest eluasemele loeb kohus lapsega seotuks ja selles osas põhjendatuks osaliselt kulutused veele ja elektrile. Muid kulutusi peab üürnik kandma sõltumatult eluruumis elavate isikute arvust, kuid vett ja elektrit kulub seoses lapsega kindlasti rohkem kui ilma lapseta (vannitamised, täiendav vajadus eluruume soojendada, riiete pesemine jne). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega kulutustele lapse söögile kuluvale rahasummale. Kostja seletas kohtuistungil, et ta ei tea, mida laps igapäevaselt sööb, kuid on seisukohal, et ta ei söö nii palju kui täiskasvanu. Kohus nõustub selle kostja seisukohaga, kuid antud juhul see vastuväide elatise suuruse määramisel tähtsust ei oma, kuna hageja tõendab lapse toidule kuluvat 1500.00 krooni kuus, kostja aga täiskasvanud isikuna on enda toidule kuluva summana välja toonud 3000.00 krooni. Seega ongi hageja tõendanud lapsele kuluvat poole vähem toiduraha kui täiskasvanud isikule. Kostja poolt enda kulutustena välja toodust (t lk 88) ei nõustu kohus hädavajalikuks pidama igakuiseid kulutusi kahele telefonile, jõu taastamisele ja laenu tasumisele. Tänapäeva elukorralduse puhul võib diskuteerida kas mobiil- või lauatelefoni hädavajalikkusest, kuid kindlasti mitte kahe telefoni üheaegsest vajadusest, kui sellega kaasnevad täiendavad rahalised 4 kulutused ning raha ei ole kõigi kulutuste jaoks piisavalt. Rahaliste vahendite puudumisel on võimalik nn jõudu taastada ka näiteks metsajooksuga, mida saab teha tasuta. Laenu võtmise eesmärgina selgitas kostja vajadust teostada remont eluruumis, mida ta koos emaga kasutab. Tegemist küll mõistetava väitega, kuid kostja ei saa seejuures unustada, et alates lapse sündimisest on ta eelkõige lapsevanem, kellel on võrdselt lapse emaga kohustus oma alaealist last ülal pidada. Laenusumma tagasi maksmine ei tohi takistada selle kohustuse täitmist --eluruumi remonti oleks saanud edasi lükata või teostada osaliselt ja/või vähemate rahaliste kulutustega, kuid last on vaja toita/riietada igapäevaselt ja möödapääsmatult. Ka on inimlikult mõistetavad kostja väited vajadusest asuda õppima/saada autojuhiload/teha läbi ninaoperatsioon, kuid ka nende vajaduste rahuldamisel ei saa ega tohigi kannatada alaealise lapse vajadused ja areng. Kostjal täisealise töövõimelise meesterahvana on võimalik enda vajaduste rahuldamiseks võtta tarvitusele erinevaid seaduslikke meetmeid (leida paremini tasustatav töökoht, võtta õppimiseks õppelaenu, kasutada Haigekassa poolt tasustatavat raviteenust), kuid alaealine laps ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ja lapse ema ei ole kohustatud ega võimeline üksinda last ülal pidama. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt PKS §-le 49 tuleb kummalgi vanemal kanda lapse vajadustest ½, s o 1700.00 krooni, ega ole tõendatud alused kostja poolt viidatud PKS § 61 lg 6 rakendamiseks. Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PKS § 61 lg 3). Hageja esitas kohtuistungil taotluse, et PKS-i § 70 lg 2 alusel mõistetaks elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, s o seega alates 15.02.2005. Kohus on seisukohal, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja elatist on põhjendatud välja mõista tagasiulatuvalt alates PKS-i § 70 lg 2 jõustumisest, s o alates 01.06.2005. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et kohtumenetluse ajal 2005.aasta detsembris ja 2006.aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis maksis kostja vabatahtlikult elatist 800.00 krooni kuus, kuid enne seda kostja lapse ülalpidamises ei osalenud. Samas ei ole aga kooskõlas õigusliku ootuse põhimõttega rakendada seadusesätet enne selle kehtima hakkamist (tagasiulatuvalt) kui selline rakendamine ei tulene seadusest. Alates 01.06.2005 pidi ja sai kostja aga arvestada asjaoluga, et kui ta oma seadusest tulenevat kohustust last ülal pidada ei täida, võib selle täitmist temalt nõuda tagantjärele. Seega kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele alates 01.06.2005. Kostja poolt vabatahtlikult tasutud rahasummat (kokku 5 x 800.00= 4 000.00 krooni) tuleb elatise välja mõistmisel arvestada järgmiselt: kostjalt välja mõistetav elatusraha 1700.00 krooni kuus moodustab ühe kalendripäeva kohta 1700 : 30 = 56.67 krooni; kostja on tasunud perioodil 400.00 krooni; seega on tal tasutud 4000.00 : 56.67 = 70,58 ehk 71 päeva eest. Seega tuleb elatis välja mõista mitte alates 01.06.2005, vaid alates 11.08.2005. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuuluvad kostjalt kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 61 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks välja mõistmisele hageja tasu õigusabi eest 5% hagi rahuldatud osast (hagihinnast), s o 765.00 krooni, ja TsMS § 64 lg 1 alusel riigi kasuks riigilõiv, mille tasumisest oli hageja vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel hagiavalduse esitamisel vabastatud, s o 1250.00 krooni. Hagihinna 15 300.00 krooni arvestamisel lähtus kohus alates 01.01.2006 kehtiva TsMS-i § 129 lg-st 2 ja riigilõivu suuruse arvestamisel alates 5 01.01.2006 kehtiva RLS redaktsioonist ning seda põhjusel, et elatise nõue esitati kohtusse 15.02.2006. Samas aga kohtukulude arvestamise üldiste põhimõtete puhul lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-st ja seda põhjusel, et elatise nõue lahendati 07.09.2005 kohtusse esitatud tsiviilasja raames. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok