2-05-16764/3

2-05-16764 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16764 ( endine tsiviilasja nr 2/34-23803/05) Tsiviilasi AL hagi AL vastu lapse elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AL(ik XXX, kontakt aadress XXX; kostja AL(ik XXX, elukoht XXX); kostja esindaja Ülo Kivi OÜ PU ja KO Iuridica õigusbüroo XXX. 13.06.2006 Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON
2. Määrata AL(isikukood XXX) elukohaks ema, AL elukoht.
3. Välja mõista AL´lt alates 08.09.2005.a elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni kuus poja AL, sündinud XXX ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni s.o XXX AL kasuks. AL arveldusarve nr XXXXXXXXXX Hansapangas
4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav miinimum elatise osas s.o 1500 (üks tuhat viissada) krooni + 23% (tulumaks). Menetluskulude jaotus 1.Välja mõista AL´lt menetluskulu 60.00 (kuuskümmend) krooni AL kasuks. 2.Välja mõista AL´lt riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohtu ja kohtumaja nimetus, tsiviilasja number ja 1 2-05-16764 riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 01.01.2006 jõustunud määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud Poolte abielust on XXX sündinud poeg A (tl 9), kes elab käesoleval ajal hagejaga. Poolte abielu on lahutatud Harju Maakohtu kohtuotsusega (tl 57). Hageja nõue Hageja palub määrata poja elukohaks hageja elukoht. Hageja on seisukohal, et poja elukohaks tuleb määrata tema elukoht, kuna poeg soovib elada koos temaga. Lapse kasvatamisega on põhiliselt tegelenud hageja. Kostja on olnud hageja ja poja suhtes vägivaldne, mistõttu hageja koos pojaga lahkus poolte ühisest elukohast enne abialu lahutamist (tl 8, 25, 26). Poeg kardab kostjat. Kostja viis poja hageja nõusolekuta Soome elama. Hageja sai poja tagasi Justiitsministeeriumi abiga (tl 48-50). Eelnimetatud üleelamised on mõjunud poja tervisele nii, et on tulnud kasutada arstide abi (tl 54-56). Hageja on arvamusel, et lapse elukoht kostja juures ei vasta lapse huvidele. Hagejal on kindel töökoht (tl 23). Käesoleval ajal elab hageja koos pojaga üürikorteris ja tal on kavatsus osta korter pärast seda, kui kostja maksab talle kohtuotsusega välja mõistetud kompensatsiooni enamsaadu ühisvara eest. Hageja ei tee takistusi lapsel isaga kohtumast kui laps seda soovib. Vastavalt kohtuistungil avaldatule palub hageja kostjalt välja mõista elatise 2000 krooni. Igakuised kulutused lapsele on vaja teha toidule, riietele, hügieenitarvetele, transpordile, eluasemele, koolitarvetele, huviringidele sh spordile ja rohtudele, kuna poeg on allergik. Täiendavad kulutused on vaja teha ravile psühholoogi ja psühhiaatri juures ning suve ajal spordilaagrile. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub poja elukohaks määrata tema elukoht. Kostja leiab, et ta saab paremini lapse kasvatamisega hakkama, kuna tal on paremad elamistingimused ja suurem palk. Kostja on veendumusel, et poeg soovib elada temaga. Kostja soovib tegeleda jätkuvalt poja kasvatusega. Juhul kui lapse elukohaks jääb hageja elukoht, siis on kostja nõus maksma elatist 1500 krooni puhtalt, millele lisandub tulumaks 23 %. Eestkosteasutuse arvamus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kirjaliku ja suulise arvamuse kohaselt peaks lapse elukohaks jääma ema elukoht, kuna laps ise seda soovib. 2 2-05-16764 Lapse isa, Aivar Lillemäega on raske ühendust saada ja kostja ise ei püüa sotsiaalhoolekandega ühendusse astuda, et oleks võimalik korraldada lapse edasine elu. Kohtu poolt kohustatud psühholoogi vastuvõtule kostja ei ilmunud. Lastekaitse spetsialist teavitas isiklikult osapooli ja kohut psühholoogi vastuvõtu ajast ja kohast. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja ja kostja esindaja, poolte ühise poja A ja eestkosteasutuse esindaja, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. I Lapse elukoha määramine. PkS § 51 kohaselt vanemate lahuselu korral lapse elukoha vaidluse kumma vanema juures laps elab, lahendab vanema nõudel kohus. Kohus käesoleva asja lahendamisel arvestab eelkõige poolte poja A huve ja soove juhinduvalt PkS §-st
6. Kohus pärast A vestlemist on veendunud, et lapse arengutase võimaldab arvestada lapse soove. Poolte ühine poeg avaldas soovi jääda elama koos emaga. Lapse elukoha määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohus on veendunud, et esmane on tagada lapsele turvaline igapäeva keskkond võttes arvesse lapse tervislikku seisukorda. Kohtul ei ole alust kahelda hageja esitatud arstitõendites, et poolte lapsel on tekkinud tõsised tervisehäired, millega seoses vajab A neuroloogi abi (tl 54-56). Üleelamised on lapsele põhjustanud öiseid enureese, tundeelu- ja kõnehäireid (kogelust). Eelnimetatu osas (kogelus) sai kohus kinnitust ka A vestlemisel. Kohus on seda meelt, et laps, kes vajab neuroloogi abi peab saama elada hirmudeta rahulikus positiivses keskkonnas koos vanemaga, kellega laps soovib elada. Kohus on veendunud, et vastupidine olukord võib lapse tervisele põhjustada korvamatuid tagajärgi kogu eluks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhindudes lapse huvidest tuleb A elukohaks jätta hageja elukoht. Samal seisukohal on ka eestkosteasutus. Kostja põhjendused, et temal on paremad elutingimused ja parem palk ei anna alust mitte arvestada lapse soovi elada koos emaga. Hageja käib tööl ja omab igakuist sissetulekut ning hageja koos pojaga on üürinud 2-toalise korteri. Seega on lapsele tagatud suhtelised mõistlikud elutingimused hageja elukohas. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kostja parem materiaalne olukord võimaldab osaleda suuremate rahaliste vahenditega lapse ülalpidamisel. Tulenevalt väljakujunenud olukorrast leiab kohus, et lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajate pädevusse jääb pooltele kaasabi osutamine edaspidiseks lapsega suhtlemise korraldamiseks ja poolte suhete korrastamiseks arvestades eelkõige lapse huvisid. Kohus juhinduvalt lapse huvidest peab rõhutama, et lapsevanemad peavad kasutama kindlasti psühholoogi abi suhete korrastamisel. II Elatis Vastavalt PkS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse 3 2-05-16764 nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. Alates 14.05.2004 PkS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2005 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 2690 krooni ja alates 01.01.2006 on alammäär 3000 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2005.a 1345 krooni ja alates 01.01.2006 1500 krooni. Eelnimetatud elatise miinimumi nõude osas ei pea kohtule tõendeid esitama. Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et kostja ei ole toetanud piisavalt poja ülalpidamisel. Kohus on seisukohal, et lapse ülalpidamine on sisustatud järgmiselt: igapäevased kulutused söögile, riietele, koolitarvetele, õppimisele, transpordile, tervisele, ravimitele jne. Eelnimetatud kulutused tulevad lapsele teha ja mõlemad vanemad peavad selles osalema regulaarselt igakuiselt. Kostja ise on kirjalikult ja kohtuistungil suuliselt kinnitanud, et omab häid sissetulekuid, mis võimaldaks hagejast paremini last ülal pidada. Kohus on veendunud, et kostja omab piisavaid rahalisi vahendeid täitmaks hageja nõutud elatise suurust 2000 krooni kuus, mis on ligilähedane miinimum elatisele koos tulumaksuga. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on põhjendatud, arvestades poja tervislikku seisundit, poja vajadusi ning elukallidust, samuti asjaolu, et hagejal lasub kohustus saadavalt elatiselt maksta tulumaksu, välja mõista elatis poolte ühisele pojale 2000 krooni kuus. Tuginedes PkS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Pooled ei esitanud ettepanekuid elatise väljamõistmiseks seadusest erineval viisil. Kohus peab põhjendatuks juhinduvalt TsMS § 468 lg 3 tunnistada kohtuotsuse viivitamata täidetavaks seadusega kehtestatud miinimum osas s.o summas 1500 krooni + 23% tulumaksu. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 sättega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukulu, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 krooni. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS §-de 47 lg 2, 48 lg 1 p 6 ja riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub vastuhagis kostjalt välja mõistmiseks riigituludesse riigilõiv summas 1750 krooni. Kohtunik Maire Lukk 4