2-05-16897/2

2-05-16897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16897 (endine tsiviilasja nr 2/125-23894/05) Tsiviilasi OÜ E hagi TGOÜ vastu 200 000 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ E (registrikood XXX, asukoht XX); Hageja esindaja: Sven Soeson (OÜ Aaloe Konsultatsioonid, aadress XXX); Kostja: TGOÜ (reg kood XXX, aadress XXX); Kostja esindaja: advokaat Janek Väli (Advokaadibüroo Laus & Partnerid, aadress XXX). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. november
3. a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 29.11.2006.a. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt teostas OÜ S kostjale erinevaid töid ning väljastas kostjale arveid summas 1 674 012,50 krooni. Kostja jättis nimetatud arved tasumata ja tööriistad ja –vahendid tagastamata. 25.08.2005.a. loovutas OÜ S nõuded kostja vastu hagejale. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 1 674 012,50 krooni, millele lisandub viivitusintress. Hageja ja kostja vahel on valitsenud pikaajalised koostöösuhted, mis põhjusel ei ole iga tellitud objekti suhtes sõlmitud lepingut, kuid pooltevahelisest praktikast tulenevalt käituti alati ühtemoodi – teostati tööd, tööde osas esitati 1 vastuvõtmise akt ja esitati arve. Kostja ja hageja on kasutanud tööde teostamisel hageja poolt lisatud lepingu vormi, lepingutingimused on olnud alati ühesugused ja need kohalduvad ka töödele, mille osas ei ole eraldi lepingut sõlmitud. Kuna hagejal ei olnud võimalik koheselt riigilõivu tasuda kogu nõude eest, tasus ta riigilõivu eelkõige 29.12.2003.a. arvega nr 231105 ja 16.05.2003.a. lepingust nr 16/05/2003 fikseeritud nõuete esitamise eest. Hageja palub välja mõista võlgnevuse summas 200 000 krooni ja kohtukulud, mis koosnevad hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 11 000 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja esitab alljärgnevad vastuväited. Hageja poolt kohtule esitatud arved on alusetud ja ebaseaduslikud. Arvel puuduvad selle väljastaja allkirjad. Samuti ei ole hageja tõendanud arvete üleandmist kostjale ja kostja poolt selle kättesaamist. Hageja ei ole tõendanud aadressil XXX, XXX, XXX, KÜ XXX ega XXX mingite tööde tegemist. Hageja ei ole kohtule esitanud pooltevahelist töövõtulepingut tööde tegemiseks. Hageja ei ole ka tööde üleandmise-vastuvõtmise akte kohtule esitanud, mistõttu ei ole ta tõendanud ehitustööde tegemist. Seega nõuab hageja kostjalt raha tasumist ilma seaduses või lepingus sätestatud aluseta. Seega on nimetatud arved fiktiivsed. Tasu maksmise kohustus kostjal ei teki hageja poolt arvete esitamisega, vaid lepinguga kokkulepitud teenuse osutamisest või kauba müümisest. Hageja ei ole tõendanud kostjale teenuse osutamist või kauba müümist. Kostja rõhutab, et hageja poolt esitatud dokumendid on puudulikud ning need ei tõenda reaalselt ka mingite tööde tegemist. Hageja üritab alusetult kostja arvel rikastuda. Käesoleval hetkel on kostjal mulje, et tegemist on fiktiivsete dokumentidega. Kostjale ei ole käesoleval hetkel teada, miks tegelikult kohtule esitatud dokumendid koostatud on, kuid analüüs selles suunas käib. Tegemist võib tõenäoliselt olla fiktiivsete dokumentidega, mille eesmärgiks on käibe deklareerimine, mida tegelikult ei ole toimunud. Kui see on tõepoolest aset leidnud, on tegemist kuriteoga ning OÜ TGesitab vastavasisulise avalduse politseile. Hageja ega S OÜ ei ole kostja suhtes varem mingeid nõudmisi ega pretensioone esitanud. Ka nimetatud asjaolu tõendab, et tegemist on väljamõeldud nõudega, mida tegelikult ei eksisteeri, sest puudub mõistlik seletus, miks ei ole OÜ S mitte kunagi varem esitanud nõudmisi väidetavalt üle pooleteise miljoni kroonise võla tasumiseks. 16.02.2005 väljastas kostja tõepoolest kirja, milles viidatakse asjaolule, et OÜ TG jaoks on siduvad vaid need dokumendid, millele on alla kirjutanud selle juhatuse ainuliige R J . Tegemist on täiesti enesestmõistetava asjaoluga, kuid selle kirja väljastamise põhjuseks oli olukord, kus OÜ TG nimel allkirjastas dokumente ka Ago Kullisaar, kuigi ta ei ole juhatuse liige. Nimetatud asjaolu on ka hageja poolt hagiavaldusele lisatud dokumentidega tõendatud. Kostja analüüsib hetkel, kas nimetatuga on Ago Kullisaar pannud toime kuriteo ja kas OÜ TG esitab AK vastu kahju hüvitamise hagi. Hageja poolt esitatud kostja
4. ja
5. aasta bilanss ei tõenda hagejal nõuete olemasolu kostja vastu. Nimetatud bilanssidest ei nähtu, et tegemist oleks võlgnevusega OÜ S ees. Hageja ei ole esitanud oma nõude põhjendusena mitte ühtegi dokumenti
6. ega
7. aastast, seega on
8. ja
9. aasta bilansi esitamine täiesti asjakohatu. Real „Võlad hankijatele“ ei ole kajastatud võlgnevus OÜ S ees. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja esindaja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 25.08.2005 teatis nõude loovutamise kohta (t lk 64), mille kohaselt on OÜ S nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale. 2 Kostja võlgnevus hageja ees moodustab kokku 1 674 012,50 krooni. Seoses asjaoluga, et hagejal ei olnud võimalik koheselt riigilõivu tasuda kogu nõude eest, tasus ta riigilõivu eelkõige 29.12.2003.a. arve nr 231105 ja 16.05.2003.a. lepingu nr 16/05/2003 fikseeritud nõuete esitamise eest. Seega palus hageja välja mõista võlgnevuse summas 200 000 krooni. Kuna kohtule esitatud tõenditest nähtus, et arve nr 231105 ja lepingu nr 16/05/2003 alusel moodustab võlgnevus 119 475 krooni, palus kohus hagejat täpsustada, millist summat ta palub kostjalt välja mõista. Seoses sellega, et hageja kohtule ei vastanud, lähtub kohus eeltoodud arvest ja lepingust võlgnevuse väljamõistmisel ning jätab ülejäänud tõendid tähelepanuta. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe ja sellest tulenevalt kohustus tasuda osutatud tööde eest. Esmalt võtab kohus seisukoha arve nr-i 231105 osas, mille objektiks oli Pikk tn 57 korterelamu üldja eritööd. Kohus peab vajalikuks märkida, et üksnes arve esitamine kostjale (t lk 11), mille eest nõuab hageja kostjalt osutatud teenuse eest tasumist, ei loo iseenesest veel tsiviilõigusi ega kohustusi. Võlaõigusseadus (VÕS) § 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seadusest tulenevast alusest. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut. Samuti ei ole hageja tõendanud muid võlasuhte tekkimise aluseid, mistõttu jääb ebaselgeks, millisel alusel hageja kostjalt arve nr 231105 eest tasumist nõuab. Hageja poolt on küll kohtule esitatud ehituse tööettevõtu leping, mille objektiks on ainult KÜ Põhja, Kohtla-Järve katuse remont, seega ei saa kohus käsitleda nimetatud lepingut kõigi arvetes nimetatud tööde teostamiseks. Vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Selliste kokkulepete olemasolu kohta ei ole hageja tõendeid esitanud. Hageja poolt kostjale pealesunnitud väidetav õigus osutada kostjale nimetatud teenuseid, ei saa ilma kostja vabatahtliku aktseptita toimuda ega tuua kaasa kostjale kohustusi. Seega hageja väide, et ta teostas kostjale korterelamu üld- ja eritöid, on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendamist leidnud. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul ei ole kohtule esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mistõttu ei ole tõendatud, et hageja nimetatud töid ka tõepoolest kostjale teostas. 16.05.2003.a. lepingu nr 16/05/2003 osas leiab kohus järgmist. Kohtule esitatud KÜ Põhja ja kostja vahel sõlmitud ehituse tööettevõtu lepingust (t lk 25-30) nähtub, et lepingu objektiks on KÜ Põhja katuse remont. Kostja sõlmis omakorda 16.05.2003.a. OÜ-ga S ehituse tööettevõtu lepingu (t lk 3237), mille kohaselt OÜ S pidi teostama KÜ Põhja katuse remondi. Vastavalt nimetatud lepingu pdele 12.1 ja 12.2 pidi tööde etappide vastuvõtmine toimuma sellekohase üleandmis-vastuvõtuaktiga. Seoses sellega, et kohtule ei ole nimetatud akte esitatud, on kohtul põhjust kahelda, kas hageja vastavaid töid ka kostjale teostas. Ülalmärgitud põhjendustel leiab kohus, et hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt tasu osutatud tööde eest. Kohtukulude jaotus Hageja kohtukulud tuleb jätta hageja enda kanda. 3 Lukiina Vismann Kohtunik 4