kohaselt kui vanemad elavad lahus , lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud pooltel XXX.a. sündinud tütar M ja XXX.a. sündinud poeg TX. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole.
kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on
lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja laenukohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve.
Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 800 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (
a. , seega kuulub elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, ei pea kohus vajalikuks anda hagetavale summale õiguslikku hinnangut ja hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele ning välja tuleb mõista poja ülalpidamiseks 800 krooni ja tütre ülalpidamiseks 800 krooni alates hagi esitamisest. TsMS § 438 lg 2 kohaselt otsustab kohus ka menetluskulude jaotuse, hageja taotles kohtukulude jätmist enda kanda. Seega tuleb hageja õigusabi kulud ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda. Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus TsMS § 64 lg 1 kohaselt kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagihind määratakse TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt elatise hagis kindlaks aasta elatusrahaga, milleks on 19 200 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse 1050 krooni. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.