) § 60, 61 lg 3 alusel palub hageja suurendada elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis poja M V ülalpidamiseks igakuiselt 2100 krooni alates 01.02.2007.a.; välja mõista kostjalt kohtukulud. Menetluse käik Kohus rahuldas 25.02.2008.a. tagaseljaotsusega hagi (tlk 14-15). Kostja esitas 10.04.2008.a. tagaseljaotsusele kaja ja kirjaliku vastuse hagile. 11.04.2008.a. kohtumäärusega kohus rahuldas kaja ja taastas menetluse (tlk 29-30). Kostja vastus hagile Kirjalikus vastuses hagile (tlk 20) kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on nõus, et elatist poja ülalpidamiseks tuleb suurendada, aga ei ole nõus nõutava summaga. Kostja sissetulek on palk 4500 krooni kuus (bruto), umbes 4000 krooni (neto). Viru Maakohtu 28.09.2007.a. otsuse järgi peab kostja maksma elatist 15.02.1998.a. sündinud tütre A ülalpidamiseks 1525 krooni kuus. Jääk on 4000-1525= 2475 krooni, millest kostja antud hagis nõuab 2100 krooni. Pärast elatiste tasumist jääks kostjal elamiseks vaid 375 krooni. Sellises situatsioonis ei suuda kostja tasuda lastele elatist, kostjal on vaja süüa, osta riideid, tasuda korteri eest. Hageja arvamus kostja vastusele Kirjalikus arvamuses (tlk 35) hageja jääb oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Hagejal on kaks last, xxx. sündinud M ja xxx sündinud K. M ülalpidamiseks on vaja raha suuruses 2175 krooni vastavalt perekonnaseadusele. Kohtuistung Kohtuistungil täpsustas hageja haginõudeid, paludes muuta elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatisraha lapse M ülalpidamiseks 2175 krooni kuus alates hagiavalduse esitamise päevast, s.o.18.01.2008.a. Lapse vajadusteks kulub 4200 krooni kuus. Hageja elab vabaabielu, elukaaslane aitab teda. Elukaaslasega on kaks last. Hageja saab sotsiaaltoetusi 2700 krooni kuus. Praegu ei tööta. Ajutiselt töötas ehitusorganisatsioonis juuni- august 2008.a, saades töötasu juunis 4700 krooni, juulis 5000 krooni ja augustis 2750 krooni. Hagejal on kaks korterit ja auto. Ühes korteris elab, teine on tühi. Kulud korteritele on vastavalt 600 ja 2000 krooni kuus. Kostja pakutava elatise summaga 1525 krooni kuus ei nõustu. Kostja selgitas, et saab töötasu 4500 krooni kuus, muid sissetulekuid ei ole. Tütre ülalpidamiseks maksab endisele naisele kohtuotsuse alusel elatist 1525 krooni kuus. Kostjal on 2- toaline korter, 2 mille ostis endine abikaasa ühisvara jagamise käigus. Kulusid korterile ei tea, kuna elab seal esimest kuud. Kostja on nõus maksma poeg M ülalpidamiseks sama palju kui tütre ülalpidamiseks, s.o. 1525 krooni kuus. Makstes kummagi lapse ülalpidamiseks 2175 krooni, ei jää kostjale endale raha elamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt
§-le 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida lapse
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Esitatud seisukohad seaduse kohaldamisel on kinnitust leidnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi praktikas (vt nt: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-57-04 ning 09. märtsi 2005.a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-7-05).
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt sama paragrahvi kolmandale lõikele võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Nimetatud materiaalõigusnormi regulatsioonile vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 459 sätestatu. Narva Linnakohtu 29.05.2000.a otsusega tsiviilasjas nr 2-347/2000 (tlk 6) mõisteti I V V V kasuks xxx sündinud poja M V (tlk 4) ülalpidamiseks välja elatis 350 krooni kuus. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja nimetatud otsusega väljamõistetud elatise suurendamist
lg 3 alusel 2175 kroonini kuus.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lapse miinimumvajadusteks kulub kuus seega Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäär, mis hagiavalduse esitamisel on 4 350 krooni. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Poolte vahel ei ole vaidlust et lapse vajadused on muutunud võrreldes 29.05.2000.a, mil kohus mõistis kostjalt välja lapse ülalpidamiseks elatise 350 krooni kuus. Lapse vajadusteks kulub kuus 4200 krooni.
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 5 tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada ka sellega, et elatise väljamõistmisel ei osutuks teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asja materjalide kohaselt on hageja ülalpidamisel kolm alaealist last- üks kostjaga (xxx. sündinud M V) ja kaks (xxx sündinud K V (tlk 51) ja xxx. sündinud A V (tlk 52) uue 3 elukaaslasega, kellega hageja elab koos ja kes hagejat ja lapsi toetab. Kostja ülalpidamisel on kaks last- üks V V (M V) ja teine I V (15.02.1998.a. sündinud A V (tlk 22). I V kasuks on 28.09.2007.a. Viru Maakohtu otsusega välja mõistetud elatis 1525 krooni kuus (tlk 23-25). Hageja sissetulekuks on sotsiaaltoetused 2700 krooni kuus ja ajutise töötamise eest ehitusorganisatsioonis töötasu 2008.a. juunis 4700 krooni, juulis 5000 krooni ja augustis 2750 krooni kuus. Hagejal on kaks korterit milles ühes elatakse, teine on tühi. Kulud korteritele 600 ja 2000 krooni. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema ainsaks sissetulekuks on töötasu 4500 krooni kuus. Tasuvamat tööd ei ole leidnud. Kostjal on korter mille talle ostis endine abikaasa I V ühisvara jagamise käigus. Kostja kinnitusel on ta võimeline maksma hagejale elatist 1525 krooni kuus. Hageja nõue suurendada väljamõistetud elatist lapse M V ülalpidamiseks on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise suurendamisel 2175 kroonini jääks kostja tütar A vähemkindlustatuks võrreldes hageja lapsega. Lapsi tuleb kohelda võrdväärselt. Nimetatud põhimõte tuleneb lastekaitse seadusest (§ 10) kui ka
-st. Kohus lähtudes
lg 5 ning arvestades kostjal ka teise alaealise ülalpeetava olemasolu ja kostja varalist seisundit, määrab elatise suuruse alla
lg 4 sätestatud miinimumsumma ja suurendab kostjalt väljamõistetud elatist 1525 kroonini alates elatisehagi esitamisest 18.01.2008.a. (
Kohus nõustub küll põhimõtteliselt hageja väitega selle kohta, et kostja vanemana peab hoolitsema oma laste vajaliku ülalpidamise eest, kuid elatise väljamõistmisel tuleb kohtul arvestada ka vanema varalise seisundiga ja säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03.2007 otsus nr 3-21-19-07). Lähtudes kostja töötasust- 4500 krooni, ülalpeetavate arvust (2 alaealist last) ja nende võrdse ülalpidamise kohustusest, ei ole kostjal järelejäävat summat (4500-(2x1525)=1450 krooni) alust pidada minimaalset toimetulekut ületavaks. Elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses (TsMS § 468 lg 3). Kohus leiab, et käesolev otsus tuleb tunnistada täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.