3-07-1728 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-1728 Haldusasi A.D. kaebus Tallinna Vangla toimingu (turukoti keelamine) õigusvastaseks tunnistamise- ja sellega seonduvate ettekirjutuste tegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 27.02.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – A.D. Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6) Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul apellatsioonkaebuse arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 11.03.2008 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 04.09.2007 esitas A.D. (avaldaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toiming, millega vastustaja ei lubanud kaebuse esitajal isiklike asjade kambris hoidmiseks kasutada turukotti ja kohustada vastustajat turukoti hoidmist puudutavatele järelepärimistele sisuliselt vastama (tl 1-5). Tallinna Halduskohtu 22.11.2007 määrusega võeti kaebus menetlusse turukoti keelamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes, sest kohustamisnõude esitamise tarvidus oli küsitav. Samas selgitati eelnimetatud määruses, et nõuet ja sellega seonduvat põhjendatud huvi saab vajaduse korral täpsustada veel ka kohtuistungil (tl 19-20). Tallinna Halduskohtu 28.01.2008 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg (tl 66). 2 Kohtuistungil jäi avaldaja toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde kindlaks, kuid selgitas, et on soovinud ka vastustajale ettekirjutuse tegemist (kohustamist) selles osas, et turukottide keelamine oleks vormistatud haldusaktiga ja et vastustaja vastaks varasemalt esitatud selgitustaotlustele sisuliselt (kohtuistungi protokoll, tl 82). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Tallinna Vangla ametnikud on mitmel korral võtnud peale isiklike asjade läbiotsimist turukoti ära ning andnud selle asemele 50-200 liitrise kilest prügikoti. Avaldaja on seisukohal, et isiklike asjade prügikotti paigutamine alandab inimväärikust ja tekitab ebamugavusi. Samuti leiab kaebuse esitaja, et turukottide äravõtmine on omavoliline ja ei tulene ühestki õigusnormist. Kaebuse esitaja leiab, et isiku õiguste piiramiseks peab olema seaduslik alus. Seetõttu on avaldaja esitanud Tallinna Vanglale 13.06.2007 märgukirja ja 20.07.2007 teabenõude, milles on soovinud teada, miks Tallinna Vangla ei luba kambrisse kaasa võtta isiklikke kotte ning kas sellisel toimingul on õiguslik alus. Seaduse järgi on märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise kohustus adressaadil. Antud juhul on adressaadiks Tallinna Vangla, kes ei ole kaebaja küsimustele üheselt mõistetavalt vastanud. Tallinna Vangla on öelnud, et Vangistusseaduse § 15 lõike 4 kohaselt võib vangla täiendavalt keelata esemeid, mis ei ole keelatud esemete loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas tegemist on vangla direktori otsusega või võtavad vastuvõtuametnikud turukotid ära omavoliliselt. Selgusetu on ka see, kuidas võib tavaline turukott ohustada vangla julgeolekut suuremal määral kui kilekott. Avaldaja leiab, et just vangla pakutav kilekott (üle 1m pikkune) ohustab julgeolekut rohkem, sest seda võib kasutada näiteks kägistamiseks või lämmatamiseks. Samuti juhib kaebaja tähelepanu VangS §-le 68, mille alusel on vanglaametnikul õigus teostada läbiotsimist ning vaadata, kas kotis on midagi ohustavat või mitte. Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 1 alusel võib kinnipeetav oma soovil võtta kambrisse kaasa isiklikud asjad, mis ei ole nimetatud §-s
- Seega on kottide (sh turukottide) äravõtmine igati õigusvastane. Põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamisel on preventiivne, et edaspidi vangla ei võtaks ära turukotte, sest see põhjustab ebamugavusi asjade pakkimisel ja nende tassimisel. Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja tunnistada Tallinna Vangla toiming (turukottide keelamine) õigusvastaseks. Samuti palub avaldaja kohustada Tallinna Vanglat vormistama keeld haldusaktina ning vastama selgitustaotlustele sisuliselt (kohtuistungi protokoll, tl 82). VASTUSTAJA SEISUKOHT Tallinna Vangla peab kaebust põhjendamatuks. Turukotti ei lubatud kambrisse põhjusel, et Tallinna Vanglas kehtib üldine kord, mille kohaselt turukotte kambrisse ei lubata ja põhjendusega, et kottide kasutamine raskendab kambrite ja asjade jälgimist ja läbiotsimise efektiivsust. Tallinna Vangla on seisukohal, et turukott on olemuselt ese, millel on reeglina erinevad taskud, voldid, õmblused, pikad sangad, lukk jne, seega on ka sinna võimalik peita erinevaid 3 keelatud esemeid. Koti ja selles olevate asjade läbiotsimine on keerukas ning ajamahukas tegevus, seetõttu on takistatud kiire ja operatiivne läbiotsimistegevus. Eelpool nimetatud kirjeldusele vastab ka avaldaja turukott. Vangistusseaduse (VangS) § 66 kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve korraldada viisil, mis tagaks käesoleva seaduse ning vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangS § 90 lg-st 1 ja §-st 103 tulenevalt kohaldatakse nimetatud sätet ka vahistatutele. Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor. VangS § 15 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõtmisel võtab vangla kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kinnipeetavate vastuvõtuprotsess vanglasse tähendab teatavat ohtu vangla sisekorrale ning julgeolekule, kuna reeglina pole teada, millise taustaga ja käitumisega vanglasse saabunud kinni peetavad isikud on ning millised esemed on neil kaasas. Et viia julgeolekuriskid miinimumini on otstarbekas võimaldada vanglasse äsja saabunud isikutel kasutada isiklikke asju minimaalselt ning võimaldada neile ülejäänud asjad kambrisse alles siis, kui vangla on saanud veenduda nende asjade ohutuses sisekorrale ja julgeolekule. Eeltoodud põhjustel on vangla kodukorras sätestatud piirang vastuvõtuprotsessis isiklike asjade kasutamisele. Tallinna Vangla viitab oma põhjendustel ka Tallinna Halduskohtu 01.11.2007 otsusele haldusasjas nr 3-07-724, milles kohus nõustub Tallinna Vangla direktori otsusega, mis keelab igasugused muud kotid ja asjade hoidmise viisid. Asju ei saa hoida mistahes kottides, kuna need peavad asetsema ettenähtud kapis riiulitel ja nagis, et vajadusel saada efektiivsemalt ülevaade ning kontrollida, kas kambris on keelatud asju ja aineid. Läbiotsimisel on efektiivsuse printsiibi järgimine eriti oluline. Kui direktor leiab, et Tallinna Vangla suudab tagada korra ja julgeoleku efektiivsemalt märgitud viisil, siis ei ole ta eksinud kehtiva õiguse vastu, kuna talitab seaduse kohaselt ja selles sätestatud eesmärke järgides. 05.11.2007 on Tallinna Halduskohus haldusasjas nr. 3-07-750 asunud seisukohale, et kui Tallinna Vanglal on halduse siseselt praktika ja sisekord, mille kohaselt kinnipeetavad on asjade paigutamisel varustatud kappidega ning liikumisel vangla siseselt kasutatakse suuri musta värvi kilekotte, mis võimaldavad vedada kambrist kambrisse neis kottides kasutusel olevaid asju ühekorraga, siis tuleks seda korda järgida ja austada. Piirangu seadis vangla direktor vangistusseaduses sätestatud eesmärgi saavutamiseks, sh hinnates ohtusid, et tagada julgeolek. Julgeoleku kaalutlused kaaluvad üle kaebaja soovi kasutada kambrites turukotti. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Tallinna Vangla keelduvat toimingut, mis väljendus selles, et vastustaja ei lubanud avaldajal isiklikke turukotte kambrisse kaasa võtta. Turukotid hoiustati laos. Seoses eelnimetatuga taotleb avaldaja keelduva toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Põhjendatud huvi seostab avaldaja preventiivsete eesmärkidega, et vastustaja edaspidi turukotte ära ei võtaks (tl 4). Kohtupraktikas on preventiivset huvi tunnustatud. Kohtuistungil selgitas avaldaja, et taotleb ka vastustajale ettekirjutuse tegemist 4 (kohustamist), et turukottide keelamine oleks vormistatud haldusaktiga ja et vastustaja vastaks varasemalt esitatud selgitustaotlustele sisuliselt (kohtuistungi protokoll, tl 82). Lähtuvalt HKMS § 19 lõigetest 7-9 on võimalik taotlust vajaduse korral kuni kohtuvaidluseni muuta-täpsustada, kui see seostub esialgse nõudega ja jääb selle raamidesse. Turukoti lubamist puudutavatele järelepärimistele (sisulise) vastamise kohustamise nõue oli tegelikult esitatud juba esialgses kaebuses, kuid lähtuvalt avaldaja võimalikest eesmärkidest võis seda ka nii tõlgendada, et tuvastamisnõudest peaks täielikult piisama ja vastamise kohustamise nõue ei ole seetõttu enam vajalik. Kaebuse menetlusse võtmise määruses ongi avaldajale selgitatud, et seoses turukoti lubatavuse teemaga on võimalik saada vastuseid käesolevas haldusasjas, mistõttu ei peaks (täiendava) vastamise kohustamise taotlus enam tarvilik olema. Samas selgitati, et nõuet saab vajaduse korral veel ka kohtuistungil täpsustada (tl 19-20). Antud juhul soovis avaldaja kohtuistungil esialgses kaebuses nimetatud nõuete juurde kindlaks jääda ning leidis täiendavalt, et vastustaja peaks vormistama vaidlusaluse keeldumise haldusaktiga. Vastustaja seoses nõude selgitamise-täpsustamisega vastuväiteid ei esitanud (kohtuistungi protokoll, tl 82). Seega tuleb kontrollida ja hinnata antud haldusasja raames eelkõige seda, kas avaldaja turukotid oleks tulnud lubada kambrisse kaasa võtta ja kas keeldumist oleks vaja veel eraldi täiendavalt põhjendada või siis selle kohta vastavat haldusakti vormistada. Vastustaja viitab turukoti mittelubamise põhjendusena Tallinna Vanglas välja kujunenud üldisele korrale, mille kohaselt turukotte kambrisse ei lubata, sest kottide kasutamine raskendaks kambrite ja asjade jälgimist ning läbiotsimise efektiivsust. Tallinna Vangla on seisukohal, et turukoti puhul on tegemist esemega, millel on reeglina erinevad taskud, voldid, õmblused, pikad sangad, lukk jne. Seega on võimalik sinna peita erinevaid keelatud esemeid. Seejuures on peetud oluliseks ka julgeolekuriskide miinimumini viimist (vastuväited, tl 55). Vastustaja on keelanud isiklike kottide kambrisse kaasa võtmist ka varem ning viitab Tallinna Halduskohtu lahenditele, mille kohaselt loeti vastustaja sellekohane tegevus õiguspäraseks. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 vastu võetud „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi - vangla sisekorraeeskiri) § 63 lg 1 sätestab, et vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast ega arestimajast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse järgmiselt: 1) raha kantakse vanglasisesele isikuarvele, 2) väärisesemed ja välisvaluuta pannakse pitseeritud ümbrikusse ja asetatakse selleks ette nähtud seifi, 3) dokumendid pannakse ümbrikusse ja paigutatakse isiklikku toimikusse, 4) muud asjad pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras. Sama paragrahvi lõikes 4 on sätestatud, et hoiule võetud keelatud asjad antakse kinnipeetavale tagasi, kui ta vanglast vabastatakse. Enne 01.02.2007 kehtinud vangla sisekorraeeskirja paragrahvis 58 sisaldus kinnipeetavale lubatud asjade loetelu, kuid spordikotte või turukotte selles ei nimetatud. Erandkorras lubatud asjadega seonduvaid küsimusi reguleeriti paragrahvis 59 ja nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt võis kinnipeetaval olla ka muid isiklikke asju, kuid samas paragrahvis sätestatud juhtudel ja korras. Alates
- aasta veebruarist on vangla sisekorraeeskirja paragrahvid 58 ja 59 kehtetud, kuid see ei ole muutnud varasemalt mittelubatud esemeid lubatavateks. Vangistusseaduse § 15 lg 4 võimaldab vanglal keelata täiendavalt ka neid aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus. Sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt võetakse kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud 5 asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid vanglasse saabumisel hoiule. Vangla sisekorraeeskirja § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Täiendavate ainete ja esemete keelamisel lähtuvalt vangistusseaduse § 15 lg-st 4 on vastustajal küllalt avar kaalutlusruum. Kui kõiki kinnipeetavaid on koheldud selles osas võrdväärselt ja ei esine ka muid kaalutlusvigu, siis on taoline toiming üldjuhul õiguspärane. Haldusasjas esitatud tõendite ja väidete pinnalt ei ilmne, et seoses turukottide keelamisega oleks erinevaid isikuid ebavõrdselt koheldud. Samuti ei nähtu haldusasja materjalist, et vastustaja oleks teinud olulisi kaalutlusvigu. Isiklike kottide kambrisse kaasavõtmise keelamist on vastustaja põhjendanud 04.05.2007, 13.07.2007 ja 07.08.2007 vastustes avaldaja sellekohastele selgitustaotlustele (tl 8, 10 ja 13) ning kaebusele esitatud kirjalikes vastuväidetes (tl 25 ja 55-56). Põhjendused jäävad vastustajale antud kaalutlusõiguse piiridesse. Lähtuvalt eeltoodust ja hinnates kõiki tõendeid ja asjaolusid nende kogumis, tuleb jätta kaebus keelduva toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes rahuldamata. Võttes arvesse, et keelduv toiming osutus eelnevalt õiguspäraseks, jääb rahuldamata ka täiendava vastamise kohustamise nõue. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole antud juhul tegemist sellise juhtumiga, kus avaldaja pöördumistele ei oleks üldse vastatud (vastused selgitustaotlustele), vaid kaebuse esitaja ei olnud rahul kirjalike vastuste sisuga ja pidas neid ebapiisavateks. Kaebuse esitaja sai vastuseid kaebuse menetlusse võtmise järgselt ja kohtuistungil ning seega ei ole täiendava vastamise nõue enam põhjendatud. Vastasel juhul tekiks olukord, kus vastustaja peaks vormistama puhtformaalselt veelkord enam-vähem samasisulise vastuse, mis oli esitatud käesoleva haldusasja raames. Eelnimetatud põhjendustel jääb rahuldamata ka nõue teha vastav ettekirjutus ja kohustada vastustajat vormistama vaidlusalust toimingut (keeld) veel eraldi haldusaktiga. Sellist haldusaktiga vormistamise nõuet ei ole otseselt ette nähtud ning käesolevaks ajaks oleks see ühtlasi ka tarbetu. Enno Loonurm Kohtunik