§-idele 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, 142 lg 1, 145 lg 1, 113 ning TsMS (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) §-idele 4 lg 1, 60 lg 1, 147 välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 13 117 krooni ning kohtukulud OÜ E kasuks. Hageja palub välja mõista OGOÜ-lt võlgnevus 1883 krooni OÜ E kasuks. Kostja viitele käenduslepingu kehtetusele vorminõuete järgimata jätmise tõttu esitas hageja 04.04.2006 eelistungil kohtule käenduslepingu, millel on ka hageja allkiri. 18.05.2006.a. kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vastuväited hagile Kostja LT hagi ei tunnista. Kostja väitel pole hageja käenduslepingule alla kirjutanud ning on seetõttu seisukohal, et käenduslepingut ei ole sõlmitudki.
lg 3 kohaselt kehtib käendusleping ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse. Kuna käendaja pole põhivõlgniku kohustust täitnud, siis leiab kostja LT, et on põhjendamatu eeldada võlausaldaja nõustumust sõlmida käendusleping LT kohustuse täitmiseks. Kostja LT on seisukohal, et käenduslepingut pole sõlmitudki. Kostja LT leiab, et hageja nõue tema vastu on alusetu. Kostja LT vaidleb vastu ka viiviste nõudele, kuna hageja ja LT vahel puudub kehtiv käendusleping. Eeltoodust juhindudes palub kostja LT jätta hagi LT vastu rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. 18.05.2006.a. kohtuistungil jäi kostja oma seisukoha juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja OGOÜ pole vastust kohtule esitanud ega istungitele ilmunud. 2 Kohtuotsuse põhjendus Kohus, ära kuulanud poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja ja OGOÜ vahel 28.11.2002.a sõlmitud ostu-müügilepingust nr 2002-156 ning hageja ja LT vahel 02.09.2003.a sõlmitud käenduslepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hageja müüs vastavalt ostu-müügilepingule OGOÜ-le soojustusmaterjali, mille eest esitas hageja OGOÜ-le arve nr 303245 (tasumise tähtaeg 23.09.2003.a) summas 13 806 krooni ning arve nr 303315 (tasumise tähtaeg 25.09.2003.a.) summas 1883 krooni. Arvest nr 303245 on tasumata 6306 krooni ning arve nr 303315 on täielikult tasumata. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mil on kindlaks määratud kohustuse täitmise kuupäev. VÕS § 100 järgi loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks kohustuse mittetäitmist või mitte nõuetekohast täitmist.
lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohustub käendaja käenduslepingu alusel vastutama kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad kohustise rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisti. Kostja OGOÜ pole vaatamata hageja korduvatest meeldetuletustest arveid tasunud. Vastavalt hageja ja LT vahel sõlmitud käenduslepingule vastutab LT arve nr 303245 tasumise eest ning viivisvõlgnevuse tasumise eest. Kostja OGOÜ on võtnud endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda saadud kauba eest. Kostja väide, et käendusleping on kehtetu vorminõuete mittejärgmise tõttu, on alusetu. Hageja esitas 04.04.2006 eelistungil kohtule käenduslepingu, millel on ka hageja allkiri. VÕS § 113 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostja OGOÜ kohustus vastavalt ostu-müügilepingu punktile 6.1.1 maksetähtaja ületamisel tasuma hagejale viivist, milleks on 0,5% viivitatud summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid arvelt nr 303245, mis 16.08.2005 seisuga on 21 850,29 krooni. Hageja vähendab viivise nõuet ning nõuab viiviseid summas 6811 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste osas on põhjendatud. Lepingu sõlmimisel on kostja OGOÜ võtnud endale vastutuse lepingust tulenevate kohustuse mittetäitmise ja mittenõuetekohase täitmise eest. Kostja oleks arvete õigeaegse tasumisega saanud viivise tekkimist vältida, mistõttu on kostja ise pannud ennast oma käitumisega ebasoodsasse olukorda, millega kaasnevad negatiivsed tagajärjed. Viivis on vahend lepingulise kohustuse õigeaegse täitmise tagamiseks, mille rakendamine sõltub üksnes kohustatud poole käitumisest. 3 Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostjate vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus kokku summas 13 117 krooni ning kostjalt OGOÜ tuleb hageja kasuks välja mõista täiendavalt 1883 krooni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele ka hageja õigusabikulu 3540 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.