ÄRAKIRI 2-03-511 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik IRMA KÜLAVEE Niina Kruusimaa Eha Joosepson Tõlk Sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht 2-03-511 (endine nr.2-702/03) Tsivii

§ 477

sätetele tuginedes alusetult omandatud ning hageja arvel säästetud vara hüvitamist summas 94 152 krooni. Hagi asjaolud on esitatud esimeses 19.09.2003 Lääne-Viru Maakohtule (alates 01.01.2006 Viru Maakohus Rakvere Kohtumaja) esitatud hagiavalduses. Hageja väitel sõlmisid nad kostjaga 1993.aastal suulise kokkulepe, mille kohaselt kostja J T pidi hageja J J soovil ostma enda nimele I K xxxx külas asuva talu edasise eesmärgiga anda see hiljem üle hageja omandusse. Kostja nimele talu omandamist tingis asjaolu, et hagejal puudusid sel ajal kehtivad isikut tõendavad dokumendid. Vallasvarana ehitiste ostuhinna ja 2 kõik maade erastamisega seotud kulutused pidi kandma hageja ning, hageja poolt kehtiva passi saamise järel, pidi kostja oma kohustuste täitmiseks andma talu üle hagejale. Hageja andis kohustuste täitmiseks kostjale tunnistaja juuresolekul üle ehitiste ostuhinna tasumiseks 65 000 krooni ning täitis maa erastamiskulude tasumise kohustuse summas 55 000 krooni. Maa erastamiskulude tasumise kohustuse andis hageja täitmiseks kolmandale isikule – A B `ile. Ehitiste ostu-müügilepingu sõlmimise järel kasutas hageja kostja ostetud vara nagu oma omandit: talus elas pidevalt hageja poeg P J ning hageja remontis oma vahenditest talu hooneid. Kui hageja pöördus kostja poole kirjaliku ettepanekuga sõlmida talu hagejale üleandmiseks ostu-müügileping, keeldus kostja oma kohustusi täitmast (I, lk 6 pöördel, lk 7). Hageja leidis, et kostja on ühepoolselt keeldunud oma kohustuste täitmisest ning nõudis 19.09.2003 esitatud avalduses

§ 173ja 174 ning Ts

ÜS § 112 lg 1 tuginedes kostja kohustamist kinnistu ostumüügilepingu sõlmimiseks ning omandi üleandmiseks. Kohtumenetluse käik: Avalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks määras kohus hagejale tähtajaks 21.10.2003. 23.10.2003 Lääne-Viru Maakohtule esitatud täpsustatud hagiavalduses (koostatud 03.10. 2003; I, lk 14) taotleb hageja

§ 477

sätetele tuginedes alusetult omandatud vara tagastamiseks 129 000 krooni hüvitamist kostja poolt. Hageja täpsustas, et lisaks kostjale talu ostuhinna tasumiseks sularahas üleantud 65 000 kroonile, kandis ta 1995.aastal kostja nõudel tema pangaarvele 9000 krooni maa erastamiseks ning hiljem kanti maa erastamise kulude katteks kostjale üle veel 55 000 krooni. 24.10.2003 Lääne-Viru Maakohtu määrusega tagastati hagejale hagimaterjal puuduste kõrvaldamata jätmise (riigilõivu tasumata jätmise) tõttu. Viru Ringkonnakohtu määrusega 17.08. 2004 tühistati 24.10.2003 maakohtu määrus ning hagiavaldus tagastati kohtule menetlusse võtmiseks (29-31). Hagi võeti Lääne-Viru Maakohtus menetlusse 29.09.2004 (I, lk 33). Kohtu eelistungil 16.02.2005 pöördus hageja esialgses hagiavalduses esitatud nõude juurde tagasi (I, lk 93-94) ning 17.03.2005 esitatud täiendavas hagiavalduses (I, lk 97-98) taotles kostja kohustamist hagejaga sõlmitud lepingu täitmiseks ja talu hageja omandisse andmiseks. 25.04.2005 loobus hageja lepingu täitmise ja talu üleandmiseks kohustamise nõudest (I, lk.116) ning kohtumäärusega 26.04.2005 nimetatud nõudes menetlus lõpetati (I, lk.123). Hageja nõudeks jäi 23.10.2003 Lääne-Viru Maakohtule esitatud täiendatud hagiavalduses

§ 477

sätetele tuginedes esitatud rahaline nõue 129 000 krooni alusetult omandatud vara hüvitamiseks kostja poolt (I, lk 14). Kostja kirjalikud vastuväited esialgsele hagile, esitatud tõendid ja põhjendid. Kostja J T oma kirjalikus vastuses 20.10.2004 hagi ei tunnista (I, lk 37). Kostja väitel omandas ta nii Kallukse külas asuva talu ehitised kui ka maa ehitiste juurde oma vahendite arvel ning vastavalt seaduse nõuetele. 24.03.1994 sõlmiti notariaalne ostu-müügi leping kostja ja I K vahel xxxx külas asuvate ehitiste omandamiseks kostja poolt 25 000 krooni eest. Ehitiste juurde kuuluva maa erastas ta vastavat korda järgides, mida kinnitavad ka vastavad dokumendid: Kadrina Vallavalitsuse korraldus xxxx nr.xxxx ja Lääne-Viru Maavanema korraldused xxxx nr xxxx ja xxxx nr xxxx xxxx külas asuva xxxx talu ostueesõigusega erastamiseks hoonete omanikule J T `ile, samuti maa ostu-müügi ja asjaõigusleping xxxx xxxx maaüksuse omandamisest, majaraamatu väljavõte xxxx hoonete 3 kuulumisest kostjale ning ka kinnistamisotsus xxxx, mille kohaselt xxxx kinnistu nr.xxxxomanikuks on kostja – J T . Kostja poolt maa erastamisel tasutud summa (34 386 krooni) ülekandmist tõendab maksekorraldus 14.02.2000. Hageja täiendatud hagiavalduses 17.03.2005 (I, lk 97-98) täpsustatud nõude asjaolud ja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja väitel on tema täitnud kostjaga sõlmitud kokkulepet ning kandnud kõik kulutused, mis on seotud xxxx külas talu ehitiste omandamisega ja ka maa erastamisega. 1993.aastal andis ta Rakvere linnas tunnistajate G P ja E S juuresolekul kostjale talu ostmiseks üle 65 000 krooni, 1995.aastal kandis kostja pangaarvele 9000 krooni maa erastamise kuludeks ning 2000.aastal kandis hageja tuttav A B kostja nõudmisel ja hageja nõusolekul maa erastamise toiminguteks maksekorraduste alusel üle 172 krooni ja maa erastamiseks 34 386 krooni. Hageja ja kostja vahel olnud kokkulepet tõendavad ka kriminaalasja nr 1-121/98 eeluurimisel kostja poolt tunnistajana 01.10.1997 antud ütlused, kus kostja teatab, et talu ei kuulu temale, vaid selle omanik on J J ning talu on ostetud J J raha eest, kes seal ka tegelikult elab. Samas kriminaalasjas antud avalduses 13.01.2000 jääb kostja varem antud ütluste juurde. Ka oma vastuses hageja esindajale 18.08.2003 tunnistab kostja, et 1993.aastal oli tal sõlmitud J J kokkulepe talukoha ostmiseks Kostja väitis 31.03.2005 esitatud kirjalikus vastuses täiendatud hagiavaldusele (I, lk 104105), et hageja pidi talu hiljem kostjalt välja ostma ning elas seal ajutiselt kostja loal. Hageja pidi kandma kõik talu ülalpidamisega seotud kulud ja tasuma kasutatud elektrienergia eest. Kuna hageja talu ostmiseks raha ei leidnud, pidi kostja ise maa erastama. Elektri eest tasumisel tekkinud võlgnevuse tõttu (summas 4000 krooni) nõudis kostja hageja lahkumist talust. Mingeid kirjalikke kokkuleppeid ei ole sõlmitud, samuti ei ole kostja hagejalt talu ostmiseks mingit raha saanud ning vastavaid tõendeid ei ole hageja esitanud. Kuni 01.07.2002 kehtinud Tsiviilkoodeksi § 276 kohaselt ei ole võimalik raha üleandmise fakti tunnistajate ütlustega tõendada. 05.05.2005 Lääne-Viru Maakohtule laekunud hagiavalduses taotleb iseseisva nõudega kolmas isik A B J T `ilt temale tekitatud materiaalse kahju summas 69 848 krooni väljamõistmist. Peale avalduse täpsustamist rahuldati 02.09.2005 kohtumäärusega A B `i taotlus tema kui iseseisvat nõuet omava kolmanda isiku protsessi kaasamiseks ning tema hagi (ts.asi nr. 2443/05) liideti tsiviilasjaga nr.2-702/03 ühte menetlusse (I, lk 176). Iseseisva nõudega kolmanda isiku A B `i hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid (I, lk 141-142). Vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud kokkuleppele pidi kostja ostma hageja rahaliste vahendite arvel oma nimele xxxx külas asuva talu ning hiljem selle üle andma hageja omandusse. Kostja oma kohustusi talu üleandmiseks ei täitnud ja tekitas sellega J J varalist kahju. Ka kolmas isik on vastavalt J J `i ja J T `i kokkuleppele kandnud osa talu omandamisega seotud kulutustest. Peale talu üleandmist pidi kostja kolmandale isikule tema kulutused tagastama. Kolmas isik on teinud järgmisi kulutusi: ta on tasunud vastavalt esitatud maksekorraldustele 14.02.2000 maa erastamiseks kokku 34 848 krooni, sellest 172 krooni on erastamise korraldaja kulu, 240 krooni riigilõiv, 34 386 krooni maa erastamise hind erastamisväärtpaberites (EVP-des) ning 50 krooni maksuametile tasutud summa. Kostja talu ülalpidamise ja hooldamisega seoses on kandnud ta veel muid kulutusi summas 35 000 krooni, sellest 2500 krooni sõidukuludena (viiel korral Kadrinasse ja tagasi), 13 000 krooni maamõõtmise tasuna, 4 500 krooni hoonete kindlustustasuna, 1000 krooni telefoni eest, 9000 4 krooni valveteenuse tasuna (1500 krooni kuus), 5000 krooni sõidukuludena sõiduks Narvast Rakveresse (10 x 500 krooni). Kolmas isik leiab, et kostja on ühepoolselt taganenud endale võetud kohustuste täitmisest ning on sellega tekitanud kolmandale isikule kahju. Kolmas isik taotleb kokku kostja poolt

§ 173, 174 ja 222 lg 1 alusel kahju summas 69 848 krooni hüvitamist.

Kostja kirjalikud vastuväited iseseisva nõudega kolmanda isiku hagile (I, lk 189-190). Kostja ei ole kolmanda isikuga sõlminud mingeid kokkuleppeid ega võtnud tema suhtes mingeid kohustusi, samuti ei ole soovinud kolmanda isiku poolt mingite summade ülekandmist oma arvele. Hageja palvel kostja poolt maade erastamisel tehtud kulutusi oleks

§ 173-174 alusel õigus tagasi nõuda hagejalt.

Erastamisväärtpaberite väärtus kolmanda isiku poolt tehtud ülekannete ajal võis reaalselt olla 7000 EEK. Kolmanda isiku poolt märgitud muid kulutusi (sõidukulud, maa mõõtmise kulud, kindlustuse ja valveteenuse tasu ning telefoniarved) ei ole tõendatud ning mingit kokkulepet kostjaga nende kulutuste tegemiseks ei ole sõlmitud. Asja läbivaatamisel toimunud kohtuistungitel 25.04.2005 (I, lk 116, 117-121), 03.02.2006 (II, lk 21-25), 18.08.2006 (II, lk 94-100), 06.12.2006 (II, lk 137-142) ja 22.02.2007 (II, lk 166 176) on hageja täpsustanud nõude asjaolusid ja summat, samuti on kostja esitanud täiendavaid vastuväiteid ja põhjendeid. Kohtus on üle kuulatud hageja esitatud tunnistajatena ehitiste endine omanik I K , hageja endine elukaaslane G P , ehitus-ja remonttöid teostanud isikud R P ja N K , samuti ehitustööde ja kasutatud materjali maksumust hinnanud V K . Kostja vastuväidete tõendamiseks kuulas kohus 22.02.2007 kohtuistungil ära tunnistajana A P. Asja sisulise läbivaatamise lõpetamisel 22.02.2007 poolte ja kolmanda isiku esitatud seisukohad: I Hageja nõue, asjaolud ja põhjendid Vastavalt 25.04.2005 eelistungil (I, lk 116, 117-121) ja 03.02.2006 (II, lk 21-25) kohtuistungil hageja seletuses esitatud ja protokollitud nõude täpsustusele jäi hageja nõudeks kostja vastu

§ 477

alusel ehitiste omandamiseks antud rahasumma tagastamine ja remonditööde kulutuste hüvitamine, kokku summas 94 152 krooni. Hageja on loobunud 10.06.2005 eelistungil erastamiskulude hüvitamise nõudest summas 34 386 krooni seoses kolmanda isiku poolt nimetatud nõude esitamisega (I, lk 156-157). Nõutavast summast 94 152 krooni moodustavad perioodil 1994-1997 teostatud remondiga seotud kulud summas 55 195 krooni ning ülejäänud osa moodustub ehitiste ostmiseks antud rahasummast. Kuigi ehitiste omandamiseks andis hageja kostjale 65 000 krooni, on hageja tagastatava summa osas nõuet vähendanud (nõudes veel 37 957 krooni hüvitamist). Hageja leiab, et kostja on alusetult rikastunud tema arvel ning oma vara säästes saanud endale elamu, mida parendati aastatel 1994-1996 ehitistele teostatud remondiga hageja ostetud materjalide ja tellitud tööde arvelt. Raha üleandmise osas tugineb hageja tunnistaja G P antud ütlustele, samuti tsiviilasja juurde võetud kriminaalasja materjalidele - kostja tunnistajana ülekuulamisel antud ütlustele ja kostja hilisemale kirjalikule avaldusele nimetaud ütluste juurde jäämisest. Remondikulude hüvitamise nõudes tugineb hageja OÜ Omega–E tegevjuhi V K `i poolt 30.04.2005 koostatud arvestustele, samuti V K kui spetsialisti kohtus antud ütlustele ning ehitustöid teostanud tunnistajate R P ja N K ütlustele nii tehtud tööde maksumuse kui hageja poolt ehitusmaterjalide soetamise osas. Dokumente ehitusmaterjalide soetamise kohta hagejal 5 ei ole säilinud. Hageja leiab, et kuna tunnistaja V K hinnangul ehitustööde hinnad perioodil 1996-1998 ei ole oluliselt tõusnud (vaid 10%), siis on põhjendatud lähtuda kohtule esitatud V K koostatud eelarves märgitud summadest. II Iseseisva nõudega kolmanda isiku A B `i nõue, asjaolud ja põhjendid. Iseseisva nõudega kolmas isik jääb tema esitatud hagiavalduses märgitud asjaoludel kahjunõude, kokku summa 69 848 krooni hüvitamise taotluse juurde. Kolmas isik täpsustas, et erastamiseks vajalike kulutuste kandmisest räägiti poolte vahel hageja suhtes kriminaalasja alustamisel, kui hageja arreteerimise tõttu osutus tal endal erastamistoimingute organiseerimine ja vastavate kulutuste kandmine raskendatuks. Kolmas isik teadis, et tegemist on hageja vahendite arvel omandatud taluga, samuti teadis ja nägi ka ise, et remonti tehti talus hageja tellimisel ja vahendite arvel. Maade erastamise toimingutest ja konkreetsete summade suurusest teatas talle kostja, kes andis ka ülekannete teostamiseks vajalikud arveldusarve numbrid. Nõudes märgitud muude kulutuste kohta tõendavad dokumendid puuduvad. Vastavad kulutused (kokku 35 000 krooni) on ta kandnud kostjale sularahas summade üleandmisel ja talu valvanud isikule (keegi „Andreile“) tasu maksmisel. Kolmas isik leiab, et kostja keeldus ühepoolselt oma kohustuste täitmisest hageja suhtes ning seeläbi on nii hagejale kui ka kolmandale isikule tekitatud kahju, kuna kostja vara on alusetult suurenenud tema vara arvelt. III Kostja jäi 22.02.2007 kohtuistungil oma varasemate vastuväidete juurde. Juba 18.08.2006 kohtuistungil seletust (II, lk 100) andes väitis kostja, et hageja pidi dokumentide kordasaamise järel temalt talu ära ostma sama hinnaga, millega selle omandas kostja. Hageja ei ole kostjale talu omandamiseks mingit raha andnud. Hageja ei täitnud temaga suuliselt sõlmitud üürilepingut (ei tasunud elektri eest) ega hoiatanud kostjat, et kavatseb teha talus mingeid töid. 1997.aastal lõpetas kostja üürilepingu tekkinud elektrivõla ja hageja suhtes talus relvade hoidmise pärast kriminaalasja alustamise tõttu. Kriminaalasjas uurija juures ütlusi andes oli kostjal kartus tunnistajast kahtlustatavaks muutuda ning seetõttu oli sunnitud andma ebatäpseid ütlusi: need ütlused on antud psüühilise erutuse seisundis ning ei või olla tõendiks kostja poolt hagi omaksvõtu kohta. Hageja palus kostjat erastada talu juurde maa, teatades, et lepib maa erastamise kulude küsimuses kokku A B . Üürilepinguga seoses hoonete juures tehtud parendustööd ei kuulu hüvitamisele ning esitatud remondikulude hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Esitatud ehitus- ja remonditööde „hinnang“ ei saa olla kohtus tõendiks, kuna kesk-eriharidust omava isikuna ei saa V K hinnangu andjana olla asjas eksperdiks, samuti ei saa ta hageja ja kolmanda isiku tuttavana olla asjas erapooletu ning antud hinnang on teostatud omaniku territooriumil omaniku nõusolekuta. Hinnang on antud 2005.aastal 1998.aasta hindades, kuid esitatud andmed ei ole kontrollitavad. Remondiga alustati juba 1994.aastal ja tööd lõpetati orienteeruvalt 1996.aastal, mistõttu tööde maksumus 1998.aasta seisuga võib oluliselt erineda. Kostja teostas remonditöid ka isiklikult ja oma tuttavate kaasabil. Kuigi kostja ei peaks hüvitama hagejale mingeid kulutusi, on ta valmis üles näitama head tahet ja tasuma hagejale tema tehtud tööde katteks kokku 5800 krooni. IV Kostja ei tunnista ka kolmanda isiku A B `i nõudeid. Mingit kokkulepet kostja ja kolmanda isiku vahel ei olnud. A B on vabatahtlikult, s.o. ilma kostja nõusolekuta, kandnud kostja arveldusarvele maade erastamiseks vajaliku summa 6 erastamisväärtpaberite väärtuses (EVP-d). Kostja võttis õigeks, et kolmas isik A B on kandnud tema maa erastamiskulude katteks erastamisväärtpaberites 34 386 krooni (EVP), mille ostuväärtuseks oli sel ajal 15 645.65 EEK; samuti on kolmas isik maksnud erastamise korraldamise kulu 172 krooni. Kostja on valmis hea tahte avaldusena hüvitama kolmandale isikule kokku 15 817 krooni (II, lk 115) vastavalt erastamisväärtpaberite ostmisel tehtud kulutustele. Kolmanda isikuga ei ole kostja mingeid lepinguid sõlminud, mistõttu tema esitatud nõue väidetavate muude kulutuste hüvitamiseks

§ 173, 174 alusel on põhjendamatu.

Nimetatud hagis näidatud kulutused on ka täielikult tõendamata. V Lisaks poolte esitatud kirjalikele tõenditele on asjas üle kuulatud tunnistajad. 18.08.2006 kohtuistungil kinnitas tunnistaja I K (II, lk 102-103), et 1994.aastal müüs ta xxxx külas asuvad ehitised kostjale 45 000 krooni eest, kuigi lepingujärgseks hinnaks oli 25 000 krooni. Notari juures tehingu vormistamise järel andis kostja üle 39 000 krooni, ülejäänud summa (5000 krooni) maksis hiljem. Tunnistaja väitel viis ta Narvast kohalesõitnud mehed („vist 2005.aastal“) nende palvel xxxx külas kostjale müüdud maja juurde, kus siis „käidi ringi ja pildistati“. Hoonete müümise ajaga võrreldes olid toimunud järgmised muudatused: majal olid vahetatud katus ja aknad, ehitatud oli suur veranda, vana saun oli lõhutud ja uus asemele ehitatud; tehtud oli puurkaev, ehitatud oli võrkaeda, mis ei olnud veel valmis. Samuti olid aidale paigaldatud aknad ning maja seinad olid üle värvitud. Uus elektriliin oli varem olemas ning majas oli samuti juba varem korralik juhtmestik. Killustikku ega liiva tunnistajast maja juurde ei jäänud. Tunnistaja N K (II, lk 105-106) kinnitas 18.08.2006 kohtuistungil, et tema arvates kuulus Kadrina vallas asuv talu hagejale, kes seal korraldas ja juhendas kõiki töid ning ostis materjalid ja maksis töölistele ka palka. Remonti võidi seal teha 1993-1994 kevadest talveni ning töömehi oli peale tunnistaja veel 4 – 5 inimest. Esimesena vooderdati majas lage ja vahetati aknad. Samuti tehti veranda, mis vooderdati laudadega, valati sauna vundamenti, tehti sauna sõrestik ja ehitati võrkaeda. Osa aknaid tegid nad ise: vastav tööpink oli kõrvalhoones olemas. Aidale panid nad ette aknad ning maja vana katuse puhastasid ära. Maja värviti ning värvi ostis hageja. Vundamendiks pandi saunale torusid, mis ümberringi tsementeeriti. Aiavõrgu tõi hageja, samuti aiapostid. Ehitati ka uus välikäimla. Majas tehti ahi ja laoti soemüür ümber; telliseid tõi hageja. Tunnistaja kinnitusel sai tema palka 1000 krooni kuus, kokku ca 7000 -8000 krooni. Tunnistaja R P kinnitas 18.08.2006 (II, lk 108-109), et tema töötas hageja juures remondi ajal põhiliselt autojuhina, kuid vahel aitas ka ehitustöödel. Koos hagejaga käis tunnistaja talus kolmel aastal ning vedas sinna ehitusmaterjale nii Narvast kui ka Rakverest. Tunnistaja nägi talus vahel ka A B `it, samuti käis seal kostja. Kõiki töid juhatas ja tööde eest maksis hageja, kes ostis ja tõi ehitusmaterjali. Puitmaterjal toodi kõik Narva lähedalt Laagnalt, kus hagejal oli samuti majapidamine. Laagnalt tõid nad aknaraamid, aknaplokid (6 tk), uksed, profiillauad. Tellised osteti Rakverest. Katust kaeti ruberoidiga, 1995.aastal pandi peale eterniit. Vana saun lammutati ning asemele ehitati uus. Talus oli tööl neli inimest, üks neist oli hageja isa. Majas sees tehti ahi, korstna ehitust tunnistaja ei tea. Veel ehitati uus veranda. Tehti ka mingeid elektritöid ja paigaldati juhtmestikku, kuid kes tegi, seda tunnistaja ei tea. Elektritöödeks vajalikud materjalid tõi hageja Katusematerjal toodi Rakverest. J T mingeid materjale ei toonud. Tunnistaja vedas sinna veel killustikku, liiva ja tsementi. Palka maksis J temale ca 1500 krooni kuus. 7 Tunnistaja G P (II, lk 111-112), ütluste kohaselt elas ta hagejaga koos perioodil 1993-

1. Tunnistaja kinnitas, et kostja ostis hageja soovil xxxx I K maja ning raha selleks andis kostjale hageja. Hagejal endal puudusid vajalikud dokumendid, kuid hiljem pidi hageja saama maja oma nimele. Ostu-müügi dokumendid olid hagejal kodus, lepingul oli märgitud üks hind, kuid tegelikult maksti teine summa. Raha andis hageja kostjale üle tunnistaja juuresolekul kostja elukohas Rakvere linnas. Raha anti kostja kätte paki sees (kilekotti keeratuna), kuid üle ei loetud. Maja hind pidi olema 65 000 krooni, kuid tegelikult oli kusagil ca 40 000 krooni. Peale maja ostmist tegi hageja talus remonti. Tunnistaja teab, et kahe aasta jooksul remonditi majas seinad ja laed ning põrandad, vahetati aknad, ehitati veranda, kaeti katus, tehti korstent. Vana saun lõhuti maha ja hakati uut ehitama. Remondiks vajalikud materjalid ostis hageja. Ehitus- ja remonditööde hindamise akti (eelarve) koostanud V K kinnitas kohtus 06.12.2006 kohtuistungil tunnistajana, et tema koostatud ehitus- ja remonditööde eelarves märgitud materjalid ja kogused on tema enda poolt üle kontrollitud (katusel olevad eterniitplaadid loeti üle; puitmaterjali koguse arvestas vastavalt seinte ja katuse pindaladele); segu tegemise koostisosade - tsemendi, killustiku ja liiva koguse arvestas vastavalt tehtud tööde mahule. Eelarves märgitud metalltorusid oli kasutatud aiategemisel ja vundamendi kindlustamisel. Kasutatud telliste koguse arvestas ta välja korstna kõrguse järgi. Töötunnid arvestas välja teostatud tööde mahu ning kasutatud materjalide kogusele vastavalt. Tööde ülevaatamist ja hindamist teostas ta A B `i ja hagejat esindanud V O `i palvel 2004.aastal. Nende poolt näidati ette ka tööd, mida hinnata oli vaja. Vastavad tööd on eelarves loetletud. Ruumides sees tunnistaja ei käinud. Puurkaevu sügavuse märkimisel lähtus kohapeal antud seletusest (35 m). Tööde maksumuse arvestamisel võttis tunnistaja aluseks kohapealsed mõõtmise tulemused ning hindade osas 1998.aastast säilinud eelarved. Ehitusmaterjali maksumused arvestas tunnistaja samuti 1998.aastast pärit Eesti Taara hinnakirjade alusel. Tunnistaja on lõpetanud Narva Polütehnikumi, omab kesk-eriharidust tööstusliku tsiviilehituse alal ning on ehitustöödel tegutsenud üle 20 aasta: käesoleval ajal on OÜ Omega-E juhataja. Tööd paluti tal hinnata 1998.aasta hindades. Tunnistaja kinnitusel on ehitustööde hinnad perioodil 1994-1998 tõusnud 10-15%. Eelarve kohta koostatud akti allkirjastas ta 2005.aastal ning sellel märgitud kogused ja summad vastavad tema poolt mustandis märgitud algandmetele ja tehtud arvutustele. Kostja esitatud tunnistaja A P poolt 22.02.2007 kohtuistungil antud seletuse kohaselt (II, lk 170-171) tunneb ta kostjat juba 20 aastat seoses džuudotreeningutega - kostja on tema treener. Tunnistaja on kostja talus remondi tegemisel abiks käinud kahel aastal – 1994 - 1995 - ning seda paaril korral nädalas. Tunnistaja aitas kaevata aiapostidele auke ja sauna vundamendile kraavi ning valas vundamenti koos kostjaga. Samuti lammutas ta vanu aknaid, paigaldas aiaposte ja pani aiavõrku, koos kostjaga tellisid nad auto eterniidi toomiseks. Kostja poeg värvis maja seina. Jaanuaris 1996.aastal läks tunnistaja sõjaväkke ning aasta pärast talus käies nägi, et saun oli valmis ehitatud. Tunnistaja nägi seal vahel hagejat J J ning teadis, et A B on hageja tuttav. Teisi töölisi peale tunnistaja, kostja ja kostja poja talus tööd tegemas ei olnud ning keegi kohapeal ei elanud. Katuse tegemist tunnistaja nähes ei toimunud. VI Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, kohtu otsustus ja selle põhjendid Kohus, kuulanud ära poolte ja iseseisva nõudega kolmanda isiku ning nende volitatud esindajate seletused ja tunnistajate ütlused, samuti uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et nii hageja kui kolmanda isiku nõuded on põhjendatud osaliselt. 8 TsMS § 229 lg 1 tulenevalt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
2. Kohtus on tuvastatud järgmised asjaolud, mille osas poolte vahel vaidlus puudub: 1) 24.03.1994 vormistatud notariaalse ostu-müügilepingu alusel on J T ostnud I K xxxx vallas xxxx külas asuvad ehitised vallasvarana lepingujärgse hinnaga 25 000 krooni. Kohtule esitatud ostu-müügilepingust nähtub, et majavalduse koosseisus olid elumaja, küün, saun, ait, laut, kelder ja kaev (not.reg.1337-101, 24.03.1994) (I, lk 51-52). Otsu-müügi lepingu objektiks olnud majavaldus oli välja valitud hageja poolt ning sooviga see hiljem omandada. 2) Perioodil 1994 - 1997 olid nimetatud ehitised hageja J J kasutuses ja valduses; 1997.aasta suvel hageja arreteeriti kriminaalmenetluse alustamisel (kriminaalasi nr 1-121/98, I, lk 70-78); 28.04.2000 Lääne-Viru Maakohtu otsusega on hagejale mõistetud vabadusekaotuslik karistus. 3) 24.03.1994 sõlmitud ostu-müügi lepingu vormistamise järel on tehtud majavalduses ehitusja remonditöid – on ehitatud võrkaeda, lammutatud on vana saun ning ehitatud on uus, majale on pandud uus eterniitkatus, vahetatud on uksed ja aknad, ehitatud on uus veranda (nimetatud ka esikuks), värvitud on maja seinad, tehtud on puurkaev ning ehitatud uus käimla. Majavalduses tehtud muudatusi kinnitas ka kostja, samuti kinnitas neid kohtus tunnistajana ehitiste endine omanik Ilmar Kukk. 4) Ehitiste juurde kuuluv maa erastati 1999-2000 kostja J T `i poolt ning vastavalt LääneViru Maakohtu kinnistusameti kohtunikuabi kinnistamisotsusele 04.08.2000 on xxxx vallas xxxxkülas asuv xxxx kinnistu nr.xxx omanikuks kostja (I, lk.53). Kinnistamisotsusele eelnesid xxxx korraldus xxxx nr.xxxx ja Lääne-Viru Maavanema korraldused xxxx nr.xxxx ja xxxx nr.xxxx xxxx külas asuva xxxx talu ostueesõigusega erastamiseks „hoonete omanikule J T `ile“ (I, lk 40, 46, 48). 5) Vastavalt 02.03.2000 Eesti Vabariigi (esindaja Lääne-Viru maavanem M P ) ja J T vahel sõlmitud maa ostu-müügi ja asjaõiguslepingule on kostja J T omandanud xxxx maaüksuse 34 386 krooni eest ning nimetatud summa on tasutud 16.04.2000 erastamisväärtpaberites Lääne-Viru Maavalitsuse EVP arvele (I, lk 41-42). 6) Maaüksuse erastamisel ostu-müügi ja asjaõiguslepingus märgitud hinna 34 386 krooni EVP-des on tasunud iseseisva nõudega kolmas isik A B . Nimetatud asjaolu on tunnistanud kostja ise, samuti tõendavad nimetatud asjaolu maksekorraldus 14.02.2000 summa 34 386 krooni (EVP) ülekandmisest korralduse nr.196, 08.02.2000 alusel (I, lk 50 ja lk 144), väärtpaberite ostu/müügikorraldus 14.02.2000 34 386 EVP ostmisest A B `i poolt 15 645 EEK eest (kurss 1 EVP -0.455 EEK) ja ka A B `i pangakonto nr 1107115004 väljavõte 14.02.2000 15 645.65 krooni tasumisest (I, lk 146) ja 172 krooni (EEK) „erastamise korraldaja tasu“ maksmisest (korraldus nr.195, 08.02.2000 alusel). 7) Ehitus- ja remonttööde teostamisel kostja nimele ostetud ehitiste juures osales hageja J J perioodil 1994-1997 oma vahendite arvel palgatud abiliste ja materjalide soetamisega. 8) 16.08.2003 pöördus V O hageja esindajana kirjaliku avaldusega kostja poole ettepanekuga talu vormistamiseks hageja nimele (I, lk 6 pöördel). 18.08.2003 antud vastuses kostja hageja ettepanekuga ei nõustunud (I, lk 7).
3. Poolte vahel on vaidlus talu omandamise osas sõlmitud kokkulepete sisu ning sellega seoses ehitiste omandamisel kasutatud rahaliste vahendite kuuluvuse ja hageja teostatud remondi kulutuste suuruse ning põhjendatuse üle. Hageja on esitanud nõude nii ehitiste omandamiskulude kui ka kostja poolt hageja arvel alusetult säästetud remondikulude osas, s.o. kokku 94.152 krooni hüvitamiseks. 9 Hageja väitel omandas kostja 1994.aastal I K vaidlusalused ehitised (talu) hageja poolt üle antud 65 000 krooni arvel ning eesmärgiga talu hiljem üle anda hagejale. Kostja väitel ostis ta talu hageja soovil, kuid oma vahendite arvel ning hageja pidi hiljem talu temalt välja ostma. Hageja väitel asus ta kostja ostetud talu valdama ja kasutama kui omanik ning tegi seal 19941997 remonti üksnes oma vahendite arvel. Kostja väitel kasutas hageja ehitisi suuliselt sõlmitud rendilepingu (üürilepingu) alusel ja pidi tasuma kõik talu ülalpidamisega seotud kulutused. Üürilepingu alusel tehtud parendusi ei pea aga kostja hagejale hüvitama. Hageja väitel erastas kostja maad ehitiste juurde hageja palvel ning vastavalt kokkulepetele nii kostja kui ka kolmanda isikuga kandis erastamisega ja talu hooldamisega seotud kulud kolmas isik A B . Kostja väitel ei ole tema A B mingeid kokkuleppeid sõlminud ega tema poolt kulutuste tegemist soovinud.
4. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Kohus, kuulanud ära nii poolte seletused kui tunnistajate ütlused, samuti uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab tõendeid kogumis hinnates, et kuigi kirjalikku ning õiguslikult kehtivat lepingut poolte vahel ei olnud sõlmitud, olid pooled kostja poolt ehitiste omandamiseks ostu-müügilepingu sõlmimisel eelnevalt kokku leppinud ostetud ehitiste hilisemas omandamises ja ka maa erastamises hageja poolt, samuti toimus hageja vahendite arvel remondi teostamine kostja nimel omandatud talus kostja teadmisel ja loal. Kohtu sellekohane järeldus tuleneb kostja enda seletusest, et konkreetsed ehitised xxxx külas ostis kostja hageja soovil, samuti on kostja nõustunud ehitiste juurde maa erastamisega kolmanda isiku poolt ülekantud summade arvel veel 2000.aastal. Seega on kostja nii hageja kui kolmanda iseseisva nõudega isiku vara arvel talu omandamisel ja remontimisel oma vara alusetult säästnud. Kostja väide üürisuhte olemasolust ei ole tõendatud ning nimetatud asjaolu ei ilmnenud ka kostja esitatud tunnistaja A P ega ühegi teise tunnistaja ütlustest. Tunnistajate G P , R P ja N K ütlustest nähtub, et hageja käitus remondi tegemisel mitme aasta jooksul tööde tellimisel, juhendamisel ja tööde eest tasumisel nagu omanik; samas kostja, kes käis hagejal „külas“, mingeid juhiseid ei andnud ning teostatud remondiga seoses kulutusi ei kandnud. Seega, kostja vastuväited üürisuhtest ja remondiga teostatud parenduste soovimatusest ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole kostja tõendanud hageja poolt tekitatud kahju seoses elektrienergia tasumisel esinenud võlgnevusega. Kostja esitatud AS Eesti Energia arvest nr 7929195, 07.11.2001 nähtub küll xxxx külas asuvas tarbimiskohas tekkinud võlgnevus summas 2 493.80 krooni, kuid ei nähtu, millisel perioodil nimetatud võlgnevus on tekkinud ( II, lk 39).
5. Esitatud tõendeid hinnates leiab kohus, et kostja poolt alusetult säästetud ning hüvitamisele kuuluva vara väärtus on tõendatud nii hageja kui kolmanda isiku nõude puhul vaid osaliselt. Kuna kostja poolt on oma vara säästmine hageja arvel ning hageja väidetud vahendite omandamine toimunud perioodil 1994-1997, siis kuuluvad kohaldamisele sel ajal kehtinud 10 ENSV Tsiviilkoodeksi (edaspidi

) sätted vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenevate kohustiste kohta. 4.1.

§ 477

lg 1 kohaselt isik kes ilma seadusega või tehinguga kindlaks määratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohus leiab, et hageja nõue kostjale ehitiste omandamiseks antud rahaliste vahendite tagastamiseks rahuldamisele ei kuulu: hageja poolt väidetud raha üleandmine ei ole tõendatud. Tunnistaja G P kinnitas kohtus ütlusi andes hageja poolt kostjale kilekotti keeratud paki üleandmist, kuid paki sisu on teadmata: tunnistaja nähes pakki ei avatud ega väidetavat rahasummat üle ei loetud. Vastavalt tehingu tegemise ajal (1993-1994) kehtinud Tsiviilkoodeksi (

) § 276 kohaselt ei ole raha üleandmise fakti võimalik ka tunnistajate ütlustega tõendada. Kriminaalasjas nr 1-121/98 (lk 147-148) tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtub küll, et kostja on 01.10.1997 uurija juures tunnistanud hageja poolt avaldatud soovi maamaja ostmiseks ning maja ostuks hageja poolt raha andmist, kuid täpsustatud ei ole rahasumma suurust ega selle üleandmise asjaolusid (II, lk 89-91). Kohus peab põhjendatuks ka kostja vastuväiteid nimetatud ütluste kui kostja poolt raha üleandmise asjaolu omaksvõtu kohta esitatud tõendi mittearvestamisest, kuna nimetatud ütlused olid antud kostja poolt kriminaalasjas läbiviidava eeluurimise käigus, kus kostja esitatud asjaoludel oli tal endal alust karta kuriteos kahtlustatavaks muutumist. Nimetatud hinnangut kostja ütlustele ei muuda ka kostja poolt kriminaalasasjas kohtule esitatud avaldus „oma ütluste juurde jäämisest“ (II, lk 92). Tõendamist ei ole leidnud ka hagiavalduses esitatud väide hageja poolt 1995.aastal kostjale 9000 krooni Hansapangas avatud pangakontole ülekandmisest. Vastavalt AS-i Hansapank poolt kohtule väljastatud kirjale 19.05.2005 (I, lk 137) ei ole hageja ega kostja kumbki Hansapangas arvelduskontot omanud. Nimetatud summa osas on hageja kohtumenetluse käigus täpsustatud nõudes loobunud. 4.2

§ 477

mõttes on tegemist alusetu rikastumise juhtumi liigiga, kui üks isik teeb teise isiku varasse parendusi nendevahelise kokkuleppe alusel. Tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 alusel hüvitatakse ka vara, mis tekib kulutuste tegemise teel võõrale asjale ning selliseks kulutuseks võib muuhulgas olla ka töö tegemine. Kulutused hüvitatakse, kui kulutuste tegija ei leppinud soodustatud isikuga kokku selles, et ta teeb kulutusi tasuta. Kohtus ei ole tuvastatud poolte vahel kokkulepet hageja poolt kostja omandile tasuta kulutuste tegemiseks, vaid tuvastatud on kokkulepe hilisemaks talu omandamiseks hageja poolt. Kuna talu on kostja omandis, on ta hageja vahendite arvel teostatud ehitus- ja remonttööde maksumuse ulatuses alusetult säästnud oma vara.

§ 477

lg 3 kohaselt, kui ei ole võimalik alusetult omandatud vara natuuras tagastada, tuleb hüvitada selle omandamise momendil määratav väärtus rahas.

§ 477

lg 6 kohaselt laienevad need sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaks määratud alusteta. 4.3 Kohus leiab, et V K `i koostatud remonttööde ja ehitusmaterjalide eelarvet on tõendina võimalik aluseks võtta TsMS § 293 lg 2 tulenevalt kui ehitusalast eriharidust omava eriteadmistega isiku arvamust. Tema arvamus on esitatud eelarvena, mis on pealkirjastatud kui „Kulutused ehitustöödele arvestades 1998.aasta hindasid“ (I, lk 129-130, I, lk 163-164). Hinnangu andmise aluseks olevad asjaolud on tema tunnistajana ülekuulamisel kohtu poolt kontrollitud ning kuigi nimetatud tööde ülevaatamine kohapeal toimus ainult välise vaatluse 11 tulemusena ja ka kostja kohalolekuta, leiab kohus, et esitatud andmeid ja arvestusi on võimalik kohtul tõendina arvesse võtta koos muude asjas kogutud tõenditega, eelkõige tunnistajate ütlustega. Osa esitatud hinnangus (eelarves) märgitud töödest ja remondi juures kasutatud materjalidest kui hageja kantud kulutustest on omaks võetud ka kostja enda poolt kohtuistungil 18.08.2006 (II, lk 100) antud seletuses, seejuures on kostja nimetanud ka omapoolse hinna. Need tööd on: uue sauna ehitamine (vundamendi ehitus – 500 krooni; seinte ehitus koos uste ja akende paigaldamisega – 1000 krooni, katuse sarikate paigaldamine ja katuse katmine eterniidiga 300 krooni); maja katuse katmine uue eterniidiga – 500 krooni, esiku (veranda) vundamendi ehitus – 500 krooni, esiku seinte ehitus koos akende ja uste raamide paigaldamisega - 700 krooni; majas uute akende ja uste paigaldamine – 300 krooni (vanast materjalist); puurkaevu tegemine – 500 krooni. Eelarves märgitud ehitusmaterjalidest tunnistas kostja hageja poolt järgmiste materjalide soetamist: puitmaterjal 5 tm – 700 krooni väärtuses, aknaplokid (6 tk + 4

1. tk)– kokku 1000 krooni väärtuses; klaas (osaliselt soetatud ka kostja enda poolt) - 300 krooni väärtuses. Eelarves märgitud transpordikuludest tunnistas kostja hageja kulutusi ca 1000 krooni ulatuses. 29.09.2006 kohtule esitatud kirjaliku kokkuleppe ettepanekus (II, lk.115) nõustub kostja hagejale kompenseerima kokku 5800 krooni, lisades seejuures juba nimetatule käimla ehituse eest makstava summana 500 krooni ning eterniidi ostmise eest – 500 krooni. 4.4 Kohus on esitatud ehistustööde hindamise akti ja tunnistajate ütluste alusel tuvastanud, et hageja tellimisel ning hageja vahendite arvel on tehtud kostjale kuuluvas talus ajavahemikul 1994-1996 järgmised ehitus- ja remonditööd: uue sauna ehitus (vundamendi tegemine – 1500 krooni, seinte ehitus koos akende ja uste raamidega – 2300 krooni; sarikate ja katuse panemine ning eterniidiga katmine – 1800 krooni), maja katuse demonteerimine ja eterniidiga katmine – 2800 krooni, esiku (veranda) ehitamine (vundamendi tegemine – 1500 krooni), seinte ehitamine koos uste ja akende raamidega – 2500 krooni, uute akende panemine ja vanade vahetamine (6
2. tk)– 900 krooni, aida akende tegemine (4
3. tk)– 600 krooni, käimla ehitamine – 625 krooni, puurkaevu tegemine 3500 krooni; aia ehitus (tsingitud võrkaed, 84 m, koos metallpostidega) – 1750 krooni, seega vastavalt eelarves märgitud maksumusele kokku summas 19 775 krooni. Kostja enda poolt nimetatud tööde maksumuse osas antud hinnad on paljasõnalised ja tõendamata. Nimetatud tööde tellimist hageja poolt kinnitasid kohtus tunnistajad R P ja N K , samuti G P . Tööde maksumus on arvestatud vastava eriteadmistega isiku V K poolt kohapeal tehtud töid üle mõõtes ja hinnates ning arvestuste aluseks olnud andmete saamise ja kohaldatud hinnete õigsust on kontrollitud tema poolt ütluste andmisel kohtuistungil. Ehitusmaterjalide soetamist hageja vahendite arvel peab kohus põhjendatuks eelarves märgitud materjalide osas kokku summas 25 245.00 krooni ning seda järgmiste materjalide osas: eterniit - 155 plaati, hinnaga 35 krooni, summas 5425 krooni; puitmaterjal 4,5 m3, hinnaga 1200 krooni, summas 5400 krooni; metalltoru läbimõõduga 133, maksumusega 3600 krooni; akende plokid 6 tk (1,1/1,2) hinnaga 800 krooni, summas 4800 krooni; akende plokid 1,2/065 4 tk, hinnaga 550 krooni, summas 2200 krooni; tsingitud aiavõrk (4 rulli, hinnaga 450 krooni), summas 1800 krooni; klaas 24 m2, hinnaga 35 krooni, summas 840 krooni; killustik 6 m3, hinnaga 50 krooni, summas 300 krooni; liiv – 8m3, hinnaga 60 krooni, summas 480 krooni ja tsement 10m3, hinnaga 40 krooni, summas 400 krooni. Nimetatud materjalide soetamist, samuti palga maksmist hageja poolt kinnitasid kohtus tunnistajana ütlusi andnud ning ise ehitustöid teostanud N K , samuti autojuhina töötanud R P. 12 Kostja, esitades vastuväite hageja andmete ebausaldusväärsusest ning töid hinnanud V K r võimalikust erapoolikusest seoses tema tutvusega A B `iga, ei ole ise ühtegi väidetavalt tema poolt soetatud materjali kogust ega maksumust täpsustanud ega omapoolseid hindu ühegi tõendiga tõendanud. Kostja endise õpilase ja treeningukaaslase A P ütlused teostatud ehistustööde osas ei ole kohtu arvates usaldusväärsed, kuna need on osaliselt vastuolus ka kostja enda seletusega: kostja väitel osales A P hageja tellitud töömeeste töödes ja tegemistes ja kohtus nendega talus, kuid tunnistaja väitel tegi kõiki töid üksnes kostja, tema poeg ja tunnistaja ning ühtegi hageja tellitud töömeest kohal ei olnud. Eeltoodud põhjusel ei ole võimalik lugeda usaldusväärseks ka tunnistaja väiteid tema poolt võrkaia tegemisest ja vundamendi valamisest, kuna tunnistaja N K kinnitusel ja kostja antud seletuse järgi tegid neid töid hageja tellitud töömehed. 4.5 Kohus peab põhjendatuks lähtuda ülalnimetatud töid ja materjale 1998.aasta hindades hinnanud V K ütlustest kohtuistungil, kus ta kinnitas, et perioodil 1994.a. kuni 1998.a. võisid ehitus-remonditööde hinnad olla tõusnud 10-15%. Seega, tuginedes nii tunnistajate ütlustele kui ka kostja omaksvõetule hageja tellimusel tehtud tööde osas kuuluks hagi „eelarve“ kohaselt rahuldamisele kokku summas 45 020 krooni. Kostja poolt hindade tõusu osas esitatud vastuväiteid arvesse võttes ning V K ütlustele tuginedes peab kohus võimalikuks vähendada nimetatud summat hindade tõusu arvel 15% ulatuses, s.o. (0,15 x 45 020) = 6753 krooni võrra. Seega, hüvitatavaks summaks jääb 38 267 krooni ning nimetatud summale lisandub veel transpordikulu (materjalide ja tööliste vedu). Kuna aga „eelarves“ ei ole välja toodud transpordikulu arvestamise aluseid ega hindu, siis peab kohus põhjendatuks aluseks võtta kostja nimetatud transpordikulutuste suurus, s.o. summas 1000 krooni. Kokku peab kohus põhjendatuks ja tõendatuks hageja nõuet ehitus- ja remonditööde maksumuse hüvitamiseks summas (38 267.00 + 1000.00) = 39 267 krooni. 4.6 Kohus ei pea põhjendatuks hageja nõude rahuldamist elektritööde, korstna ehituse, maja värvimise ning aidale lisakatusealuse tegemise maksumuses, kuna ei ole teada ega tõendatud, milliseid elektritöid ning millises mahus tehti, kelle tellimusel ja kelle vahenditest ehitati korsten ja muretseti selleks vajalikul hulgal tellised, samuti ei ole tõendatud, kelle poolt tegelikult värviti maja ning ehitati aidale lisakatusealus. Korstna tegemisest rääkis ainsana tunnistaja G P , kuid kelle vahendite arvel seda tehti, ei ole teada. Tunnistajad R P (II, lk 108-109) ja N K (II, lk 105-106) korstna ehituse kohta midagi öelda ei osanud: nende väitel laoti majas sees ümber soemüür ja tehti ahi. V K ütluste kohaselt võttis tema eelarve koostamisel nii korstna ehituse maksumuse kui telliste hulga arvestamisel aluseks korstna kõrguse. Teada ei ole ka elektritöödeks kasutatud materjalid, kuna aktis on märgitud vaid komplekti maksumus - 1800 krooni. Kostja väitel on elektritööd teostatud tema tellimusel ja vahenditest. Tunnistaja I K väitel oli aga maja juurde viiv elektriliin vahetatud juba enne maja müümist ning majas sees oli samuti korralik juhtmestik. Tõendatud ei ole ka maja värvimistööde tasustamine hageja poolt. Tunnistaja I K kinnitusel on peale maja müümist küll seinad üle värvitud, samuti kinnitas tunnistajana G P maja värvimist, kuid kelle poolt töö teostati ja kes selle eest tasus, seda ei ole hageja tõendanud. Tunnistaja A P väitel värvis maja kostja poeg. Tunnistajad R P ja N K nimetatud töid ei teostanud ning värvimise asjaolude kohta ütlusi ei ole andnud. Samuti ei saa arvestada kohus kostja vastuväite tõttu aktis märgitud töödest aidale lisakatusealuse tegemist, kuna nimetatud töö teostamine hageja tellimisel ei nähtu ka ühegi tunnistaja ütlustest. Seega leiab kohus, et hageja J J nõue

§ 477

sätetele tuginedes on põhjendatud vaid osaliselt ja seda hageja poolt kantud remondikulude hüvitamise nõudes vastavalt kulutuste tegemise aja väärtusele, kokku summas 39 267 krooni. 13 5. Iseseisva nõudega kolmas isik A B on oma hagiavalduses esitanud kahju hüvitamise nõude summas 69 848 krooni

§ 173

, 174 ja 222 sätetele tuginedes.

§ 222

lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Vastavalt kehtiva TsMS § 436 lg 7 ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Seega ei ole kohus kohustatud järgima kolmanda iseseisva nõudega isiku poolt oma nõudele antud õiguslikku hinnangut. Kohus leiab, et kolmanda iseseisva nõudega isiku vara arvel täidetud kostja kohustused maa erastamiskulude kandmisel ei ole antud juhul vaadeldavad kolmanda isiku kahjuna

§ 222

mõttes, kuna kolmanda isiku ja kostja vahel ei ole tuvastatud vastavat kohustisõiguslikku suhet. 5.1 Kolmas isik A B seletas kohtuistungil 22.02.2007, et kostja, olles erastanud hageja palvel ja kolmanda isiku vahendite arvel ehitiste juurde maad, on alusetult omandanud kolmanda isiku vahendeid ning säästnud sellega oma vara tema arvel. Mingit kokkulepet kostja ja kolmanda isiku vahel nimetatud kulutuste tagastamiseks kostja poolt ei ole tuvastatud. Eelnevast tulenevalt on kohaldatavad vara omandamise ajal, s.o. maa erastamistehingute tegemise ajal 2000.aastal kehtinud Tsiviilkoodeksi (

) § 477 sätted vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenevate kohustiste suhtes. 5.2 Kuna kostja on kolmanda isiku A B `i poolt üle kantud erastamisväärtpaberid maade erastamise käigus ära kasutanud, siis ei ole neid võimalik enam tagastada ning seega

§ 477

lg 3 tulenevalt tuleb need hüvitada omandamise momendil määratava väärtusega rahas.

§ 477

lg 6 tulenevalt on lõikes 3 märgitu kohaldatav ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaks määratud alusteta. Vastavalt Hansapanga väärtpaberite ostu/müügikorraldusele 14.02.2000 on A B 34 386 EVP ostnud 15 645 EEK eest (kurss 1 EVP -0.455 EEK) ja ka A B `i pangakonto nr xxxx väljavõttest 14.02.2000 nähtuvalt tasunud väärtpaberite omandamisel 15 645.65 krooni (I, lk 146). Sama pangakonto väljavõtte kohaselt on A B 172 krooni (EEK) tasunud erastamise korraldaja tasu (korraldus nr.195, 08.02.2000 alusel). 5.3 Kostja ei tunnista A B nõudest tema kantud kuluna riigilõivu tasumist summas 240 krooni ja 50 krooni tasumist maksuametile. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud, kuna vastavaid tõendeid kolmanda isiku poolt nimetatud kulutuste tegemisest ei ole esitatud: 240 krooni riigilõivu tasumise maksekorralduselt 16.02.2000 nähtub maksjana J T (I, lk 145) ning 30.08.2000 konto väljavõttelt nähtuval ülekandel (50 krooni tasumine 27.07.2000) puudub seos antud asjaga (I, lk 146). Seega leiab kohus, et iseseisva nõudega kolmanda isiku A B `i esitatud nõue kostja vastu maade erastamisel kantud kulutuste hüvitamiseks on põhjendatud ja tõendatud osaliselt, seda kostja poolt oma vara alusetu säästmisega selle omandamise ajal kehtinud väärtuses, s.o. kokku summas 15 817.65 krooni. 5.4 Iseseisva nõudega kolmanda isiku A B `i nõue muude tema poolt kantud kulutuste hüvitamiseks, s.o. maade mõõtmisega, transpordiga-, kindlustusega – ning telefoni ja valvekuludega seoses, kogusummas 35 000 krooni, ei ole vastavate kulutuste kandmiseks sõlmitud kokkulepete olemasolu ega ka antud kulutuste enda suuruse osas tõendatud ühegi tõendiga. Kostja nimetatud kulutuste hüvitamiseks kohustuse olemasolu ei tunnista, samuti ei tunnista ta tehtud kulutuste vajalikkust. Kindlustuskulude osas kolmanda isiku väidete ümber- 14 lükkamiseks esitas kostja Leks Kindlustusest väljastatud kindlustuspoliisid, millest nähtub 2000.aastast kindlustuslepingute sõlmimine ja ka vastavate maksete tasumine kostja enda poolt (II, lk 40-44, 36).

1. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 6.
2. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud ning TsMS § 61 lg 1 kohaselt ka vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest, mis hinnaga hagi puhul võivad moodustada kuni 5% hagi hinnast. 6.2 Hageja taotleb kohtukulude kostja kanda jätmist. Maksejõuetuse tõttu hageja hagi esitamisel riigilõivu ei tasunud (Viru Ringkonnakohtu määrus 17.08.2004 Lääne-Viru Maakohtu kohtumääruse 15.12.2003 tühistamisest avalduse vastuvõtmisest keeldumise kohta, I.lk.16-17, 31). Hagi osalisel rahuldamisel peab kohus põhjendatuks TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja mõista riigituludesse vastavalt hagi rahuldatud osale (39 267 krooni) riigilõiv täismääras summas 2800 krooni (kuni 01.01.2006 kehtinud määrade alusel). Hagejale on võimaldatud vastavalt kohtumäärusele 24.10.2005 (I, lk 206) riigi õigusabi ning õigusabi osutas vandeadvokaat Küllike Namm. Esialgselt on kohtumäärusega 18.12.2006 riigieelarvest välja mõistetud esindustasu summas 8962.10 krooni (II, lk 135,146-147) ning 22.02.2007 kohtuistungil esitatud taotluse kohaselt veel 3719 krooni. Vastavalt hagi osalisele rahuldamisele kuulub kostjalt hagejale osutatud riigi õigusabi katteks riigi tuludesse TsMS § 61 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel väljamõistmisele 5% hagi rahuldatud osast, s.o. (0,05 x 39 267) = 1963.35 krooni. 6.3 Kolmas isik A B on esitanud taotluse kohtukulude hüvitamiseks hagi esitamisel tasutud riigilõivu osas summas 4500 krooni (maksekorraldus 02.06.2005, I, lk 151) ja tunnistajatasu osas summas 229 krooni. Seoses nõude osalise rahuldamisega summas 15 917.65 krooni, kuulub riigilõiv A B `i kasuks väljamõistmisele hagi rahuldatud osale vastavalt summas 1400 krooni (kuni 01.01.2006 kehtinud täismääras). Tunnistajatasu väljamõistmiseks kostjalt puudub alus, kuna nimetatud tunnistaja (E.S ) väljakutsumisest 22.02.2007 kohtuistungil loobuti. 6.4 Kostja on kandnud kohtukulu õigusabi eest tasutud 5000 krooni osas (kviitung-kassa sissetuleku order nr 17, 09.12.
3. Hageja ja iseseisva nõudega kolmanda isikute nõuete osalise rahuldamisega jäävad kostja kulutused tema enda kanda. 6.5 Tulenevalt TsMS 452 tehakse kohtuotsus teatavaks maakohtu kantselei kaudu. TsMS § 453 lg 2 kohaselt kohtuotsuse kohtukantselei kaudu teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ I.Külavee I.Golubev Viru Ringkonnakohus
5. 2008.a otsustas: 15 Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27.03.2007 otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus jõustus
6. oktoobril Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Nooremreferent I.Golubev 16