Obsah (6)

§ 27§ 28§ 29§ 7§ 12§51

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA Toimik nr 2-05-16036 (2/287-23215/05) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht: 25.aprill 2006 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis:

) § 26 kohaselt lõpeb abielu abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

§ 27sätestab, et abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.

Vastavalt

§ 28

lg 4 ei lahutata abielu perekonnaseisuasutuses kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetaks välja elatis. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis.

§ 29

kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada käesoleva seaduse paragrahv 28 4. lõikes nimetatud vaidluse. Hageja kinnitab, et pooltel puudub jagatav ühisvara. Pooltel ei ole abielu vältel soetatud olmevara, kuivõrd hagejal oli olemas elukoht ning kõik vajalik olmevara soetatud enne kostjaga abiellumist. Kostja kolis hageja korterisse elama. Mõlemale abikaasale kuuluvad ka kinnistud, kuid need on vastavalt abieluvaralepingule poolte lahusvara ega kuulu seega jagamisele. Vastavalt

§ 7

määratakse abikaasade varalised õigused kindlaks seaduse ja abieluvaralepinguga kui see on sõlmitud. Pooltel on sõlmitud abieluvaraleping, millega nad on kindlaks määranud oma varalised õigused ja ka kohustused. Nähtuvalt abieluvaralepingu punktist 2.

1. otsustavad abikaasad määratleda K S lahusvarana kogu tema poolt enne abielu sõlmimist omandatud ja tulevikus omandatava vara, ükskõik, kus see ka asuks või millest koosneks või kuidas see omandatud oleks. Lepingu punkt 3.1 kohaselt otsustavad abikaasad määratleda M H lahusvarana kogu tema poolt enne abielu sõlmimist omandatud ja tulevikus omandatava vara, ükskõik, kus see ka asuks või millest koosneks või kuidas see omandatud oleks. Abieluvaralepingu punkt 6.
2. kohaselt lepingu sõlmimise järgselt abikaasadele ühisvara ega ühiseid varalisi õigusi ega kohustusi ei jää ning ühisvara soetamine ja ühiste varaliste kohustuste tekkimine on võimalik ainult käesoleva lepingu täiendamise või muutmise teel. 2 Sõlmitud abieluvaralepingut muudetud ega täiendatud ei ole. Abielu kestel omandas K H endale oma lahusvara arvelt kinnistu XXX, Tallinn ning on kantud ka kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse. K H`le kuulub lahusvarana veel korteriomand XXX ning XXX. Viidatud vara on vastavalt abieluvaralepingule, punktid 2.1., 3.1., 6.
3. K H lahusvara. M H on omandanud abielu kestel kinnistu Tallinnas, XXX. See vara on vastavalt abieluvaralepingule, punktid 2.1., 3.1., 6.
4. M H lahusvara. Pooled on abielu kestel sõlminud laenulepingu, mille alusel võtsid Eesti Ühispangast laenu elamu ehitamiseks kinnistule asukohaga XXX, Tallinn. Laenu tagatiseks seatud hüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule Tallinnas, XXX. Laenu tagasimaksed toimusid K H rahaliste vahendite arvelt.

§ 29

lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja kinnitab käesolevaga, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning abielu jätkamine on võimatu. Hageja palub kohtul määrata lapsed elama tema juurde. Lastele elatise väljamõistmise nõuet hageja käesolevaga ei esita kuivõrd pooltel oli abieluvaralepingus reguleeritud abiaasade täiendava kokkuleppena M H kohustus ülal pidama K Sildmat raseduse ja abikaasade ühise lapse hooldamise ajal kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Seda kohustust kostja täitnud ei ole. Kostja oli hageja ülalpidamisel. Kostja ei töötanud ega toonud koju raha. Nii lapsi kui kostjat pidas üleval hageja. Kõik koduks vajaliku muretses hageja. Samuti rahastas hageja enda lahusvarana olevale kinnistule maja ehitamist. Samuti võttis M H endale abieluvaralepingu punktiga 5.2. kohustuse, mille kohaselt juhul kui abielu lahutatakse, kohustub kostja ülal pidama K S raseduse ajal ja abikaasade ühise lapse hooldamise ajal kuni lapse 21 aastaseks saamiseni, tasudes igakuiselt minimaalselt 4 000 krooni, mida K S kohustub kasutama osaliselt või täielikult lapse ülalpidamiskuludeks. Tänaseks on abikaasadel kaks ühist last juba, mistõttu on kostja kohustus vastavalt lepingule 8000 krooni kuus. Vastavalt

§ 12

lg 3 kui abieluvaralepingust tuleneb lahutatud abikaasa ülalpidamiskohustus pärast abielu lahutamist, jääb see kohustus pärast abielu lahutamist kestma. Hageja loodab, et kostja täidab oma lepingulisi kohustusi ning seega ei esita hetkel nõuet elatise väljamõistmiseks kostjalt. Siiamaani on hageja laste eest ise hoolitsenud, kuivõrd kostjal sissetulek puudub. Hageja palub lahutada K H ja M H abielu ja jätta lapsed elama ema, K H juurde ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja on palunud välja mõista kohtukuludena 20650,5 krooni, mille koosseisus on: õigusabikulud ja riigilõiv 300 krooni.

1. Kostja seisukohad Kostja oma esialgses vastuses ei vaielnud hagile vastu. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Kostja polnud nõus abielulahutusega. Kostja sõnade kohaselt on hageja psüühiliselt haige. Hilisemas vastuses (9.jaanuar 2006) oli kostja abielulahutusega nõus, samas aga leidis kostja ,et arvesse võttes hageja psüühilist ebastabiilsust, kahtleb kostja hageja võimes lapsi kasvatada. Kostja sõnade kohaselt on ta Harju Maakohtule esitanud ka käesoleva aasta algul hagiavalduse, milles vaidlustab HM ja H H sünniaktis tema kohta tehtud kande. 2.A. Avalikku huvi kaitsva asutuse seisukohad Kristiine linnaosavalitsuse arvamuse kohaselt (tl 61-63) saab K H laste kasvatamisega hakkama. Hageja tegeleb järjepidavalt laste arendamisega ning on loonud neile head tingimused eluks. Selle perioodi jooksul, mil lastekaitsetöötajad on perega tegelenud, ei ole täheldatud, et lapsed oleksid olnud hageja poolt hooldamata või järelevalveta. Kristiine linnaosavalitsuse arvamuse kohaselt tuleb HM ja H H tuleb jätta ema kasvatusele.
2. Kohtu põhjendused 3.
3. Menetluse käik 3 Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Uue Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumisega on lapse elukoha määramine hagita menetlus, kuid TsMS §550 lg 2 kohaselt on seda võimalik koos abielulahutusega lahendada ka hagimenetluses. 3.
4. Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldada, lahutada poolte vahel sõlmitud abielu ning jätta lapsed elama ema juurde. 3.
5. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Vastavalt

§-le 26 abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

§ 27

kohaselt lahutab abielu perekonnaseisuasutus või kohus.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada lapsesse puutuva või ühisvara jagamisse puutuva vaidlus või mõistetakse välja elatis.

§ 29

lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Vastavalt TsMS §-le 116, kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks. Sellest tulenevalt loeb kohus poolte kohtumenetluses omasvõetud asjaolud tõendatuteks. Kostja ei vaidle vastu abielulahutusele. Asjas on vajalik selgitada asjaolu kas pooltevaheline abielu jätkamine on võimalik.

§ 29

lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus kohtulikus menetluses tuvastas, et poolte vahel on abielu jätkamine võimatu. See asjaolu nähtub lisaks kostja nõusolekule ka faktist, et abikaasad on kolinud eraldi elama Abielu jätkamise võimatus tuleneb ka poolte seisukohtadest, milledes nad ei ole soovinud abielu jätkamist. Vastavalt

§ 29

lg-le 5 abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

§51

sätestab: „Kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.“ Kohus leiab, et põhjendatud on laste jätmine ema juurde. Sellist seisukohta on avaldanud ka Kristiine linnaosavalitsus. Kohtul puudub alus kahelda eestkosteasutuse seisukohtade paikapidavuses. Kohus arvestab ka laste vanusega. Kohus on teinud ka järelpärimise Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikusse. Vastuse kohaselt tema tervislik seisund ei ole tekitanud probleeme laste kasvatamisel ning arstlik komisjon hindas patsiendi seisundi stabiilseks ja haiglaravi mittevajavaks. Eestkosteasutuse ja Põhja Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku arvamuste alusel on ümber lükatud ka kostja väide, et hageja ei ole võimeline lapsi kasvatama. 3.

1. Kohtukulude arvestus Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on esitanud õigusabikulud (tl 69-81) 20650,5 krooni ja taotlenud ka riigilõivu 300 krooni väljamõistmist kostjalt. Kohus leiab, et esitatud arved ja spetsifikatsioonid ei ole kõik puutumuses käesoleva asjaga. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta arved 23927, 23881,
2. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on põhjendatud õigusabikuluna 8700 krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 8700 krooni TsMS §61 järgi ning riigilõiv 300 krooni, kokku 9000 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu. 4 Jaanus Saaremõts Kohtunik 5