2-05-16067/1

2-05-16067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16067 (endine 2/583-23259/05) Tsiviilasi SFhagi KÜ vastu 12.04.
3. a üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SF(IK XXX eluk XXX); Hageja nõustaja: Marina Suhnjova (IK XXX); Kostja: KÜ (reg kood XXXasuk XX); sead esindaja Niina Krupenja (IK XXX) ja Sergei Gubarev (IK XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
4. aprill
5. a RESOLUTSIOON
6. Hagi mitte rahuldada. Kohtukulude jaotus
7. Välja mõista SF’lt menetluskulu 465 (nelisada kuuskümmend viis) krooni ja 30 senti riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017, viitenumber 2800049777). Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 18.08.
8. a esitatud hagiavalduse kohaselt võttis KÜ 12.04.
9. a toimunud üldkoosolekul vastu otsused: kinnitada juhatuse
10. a majandustegevuse aruanne, kinnitada revisjonikomisjoni
11. a aruanne, trepikoja akende pesemise ja prügi konteineri paigaldamine ning saagida maha puud ning luua parkimiskohad. Esimesed kolm otsust rikuvad hageja KÜ liikmelisusest tulenevaid õigusi ja viimane rikub hageja omandiõigust. Hageja väitel ei olnud 12.04.
12. a üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, sest koosoleku kokkukutsumisel ei järgitud seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. 12.04.
13. a üldkoosolek nagu ”korduskoosolek” kutsuti kokku 30 minutit pärast esimest koosolekut. KÜ põhikirja p 6.
14. lähtudes tuleb iga üldkoosoleku kokkukutsumisest informeerida liikmeid vähemalt 15 päeva ette. Seega sisuliselt oli 12.04.
15. a üldkoosolek esimeseks koosolekuks, milles osalevad 18 KÜ liikmetest ja nende esindajatest 55-st ning seega puudus põhikirja p 6.
16. sätestatud kvoorum. Kask ja alõtša maja trepikoja kõrval on taimed, seega kinnisasja, mis on korteriomanike kaasomandis, olulised osad. Puude valdamise ja kasutamise küsimuste reguleerimine on üksnes korteriomanike õigus ning ei kuulu KÜ üldkoosoleku pädevusse. KÜ pädevusse kuulub elamu haldamise ja majandamise küsimus. KÜ majandusalane tegevus ei ole samastatav AÕS § 72 lg 1 kohase kaasomanike kokkuleppega. Parkimiskohtade loomine puude ja rohelise ala asemel muudab oluliselt kaasomandis oleva asja majanduslikku otstarvet, see ei kuulu KÜ üldkoosoleku pädevusse. Kohtule 26.01.
17. a esitatud seisukoha järgi sai hageja 12.04.
18. a üldkoosolekust teada 29.07.
19. a Galina Jugailt. Kohtule 10.03.
20. a edastatud seisukoha järgi 12.04.2005.a toimunud üldkoosoleku protokolli ei pandud trepikojas üles. Hageja andis oma allkirja OV’i hääletuslehele pärast 12.04.
21. a üldkoosolekut, kuid OV oli veendunud, et üldkoosolek ei võtnud vastu p 3 ja 4 otsuseid. See oli ka tema initsiatiivi põhjuseks teostada kirjalik küsitlus korteriomanike vahel. Hageja pani oma allkirja küsitluslehele omades OV’i käest informatsiooni, et otsust üldkoosolekul vastu ei võetud. Juhatus aga üldkoosoleku protokolli korteriomanikele ei esitanud. Hageja hääletamise tahe oli puude raiumise vastu nagu korteriomanike enamusel. Sellele vaatamata juhatus saagis puud maha. 31.05.
22. a ja 17.07.
23. a üldkoosolekutel 12.04.
24. a koosoleku otsuseid ei arutatud. Hageja palub tunnistada KÜ 12.04.
25. a toimunud üldkoosoleku otsused kehtetuks. Kostja vastus Kohtule 27.12.
26. a saadetud vastuses kostja hagi ei tunnista. KÜS § 13 lg 3 alusel on ühistu liikmel õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja on kaebuse esitamise tähtaega ületanud. Kohtule 17.02.
27. a esitatud vastuse kohaselt oli hageja teadlik üldkoosoleku otsustest, kuna teade üldkoosoleku toimumise kohta avaldati maja kõikides trepikodades nii eesti kui vene keeles. Kaks nädalat pärast üldkoosolekut OV viis läbi küsitluse üldkoosolekul arutatud ”kalkulatsioon põhiliste maksete kasutamise kohta
28. aastal ja eelarve” p 1.1 ja 2.
29. kohta. Selles küsitluses osales ka hageja, mida kinnitab tema allkiri. Järelikult pidi hageja olema teadlik 12.04.
30. a üldkoosolekul vastu võetud otsustest. 2 Pärast 12.04.
31. a üldkoosolekut on toimunud veel 2 koosolekut 31.05.
32. a ja 17.07.
33. a, millest võttis osa ka hageja. Seda kinnitab tema allkiri koosoleku osavõtjate nimekirjas. Järelikult pidi hageja olema teadlik KÜ-s toimuvast. Kohtuistung Kohtuistungil 05.04.
34. a jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vaidleb hagile vastu. Tunnistaja GJ ütluste kohaselt nägi hageja 12.04.
35. a protokolli esimest korda 29.07.
36. a M. S juures konsultatsioonil. Juurdekirjutuse protokollile on teinud V. V palus tunnistaja protokolli eksmplari koopia tegemiseks ning siis lisaski märkuse protokolli. Tunnistaja oli puude mahasaagimise vastu. Tunnistaja SR ütluste kohaselt osales ta 12.04.
37. a üldkoosolekul ja üldiselt püüdis tunnistaja osaleda kõigil koosolekutel. Koosolekul arutati palju küsimusi, nende hulgas parkla rajamise ja puude mahavõtmise küsimust, mida aga lõpuni ei arutatud, sest koosolekul osales vähe ühistu liikmeid, palju oli volikirju esindamiseks. OVa tegi küsitluse parkla küsimuses, et saada teada konkreetse omaniku seisukohta, sest koosolekult inimesed puuduvad ja volitatud inimesed võivad mitte teada nende seisukohta. Tunnistajal on kujunenud harjumuseks korjata kausta kõik ühistut puudutavad dokumendid. Tunnistaja on võtnud teadete tahvlilt kleeplindiga sinna pandud dokumendid, teinud endale koopia ja protokolli tagasi riputanud. 12.04.
38. a protokolli tunnistajal polnud. Trepikojas teadete tahvel puudub, kõik ühistu teadaanded ja protokollid kleebitakse uksele ning dokument jääb rippuma niikauaks kui tal õnne on – vahel kaks, kolm päeva vahel kauem. Võib juhtuda, et mõnele elanikule see ei meeldi ja ta kisub selle lihtsalt maha. Tunnistaja oli autoparkla rajamise poolt ning tunnistaja pakkus alternatiivlahendusena puud ümber istutada. 12.04.
39. a üldkoosoleku protokolli nägi tunnistaja esimest korda
40. a märtsi lõpus hageja esindaja käes. KÜ esimehel ei olnud kombeks anda dokumente ühistu liikmetele. Tunnistaja OV’i ütluste kohaselt arutati üldkoosolekul palju küsimusi, kuid paljudes küsimustes ei jõutud kokkuleppele. See puudutas ka puude mahavõtmist. Üldkoosolekul teatas tunnistaja, et on nõus korterid läbi käima selleks, et välja selgitada, kes on puude mahavõtmise poolt ja kes vastu. Tunnistaja hakkas küsitlust läbi viima umbes nädal pärast üldkoosoleku toimumist. Tunnistaja arvab, et selleks ajaks ei olnud protokolli veel välja pandud, sest vastasel juhul poleks tunnistaja küsitlust läbi viinud. Tunnistaja oleks protokollist näinud, et küsimus on juba otsustatud. Küsitlust läbi viies tunnistaja selgitas hagejale, miks tunnistaja seda teeb ning et puude mahavõtmine pole veel lõplikult otsustatud. 12.04.
41. a protokolli nägi tunnistaja esimest korda G. J juures. Tunnistaja oli initsiatiivgrupi liikmeks, kes korraldas ühistu liikmete hulgas küsitlusi juhatuse tegevuse kohta. Juurdekirjutus protokollis on tunnistaja tehtud seetõttu, et protokollis seisab, et küsimuse poolt hääletati. Tunnistaja teadis, et küsimust ei lahendatud lõpuni. Enamik elanikke oli puude mahavõtmise vastu, kuigi ka autoomanikke võib mõista, parklat oli vaja. Tunnistaja ei välista, et protokolle võivad pahatahtlikud ka lihtsalt maha võtta. Tunnistaja ise hääletas 12.04.
42. a koosolekul parkla poolt. Initsiatiivgruppi kuuluvad tunnistaja, hageja, N , G ja J . Oma kommentaari protokollile lisas tunnistaja protokolli ukselt maha võtmata. 12.04.
43. a protokoll oli trepikodades üleval enne 25.05.
44. a üldkoosolekut, seda ei oska tunnistaja öelda kas enne pandi protokoll või 25.05.2005.a üldkoosoleku kutse. Tunnistaja LV’a ütluste kohaselt riputatakse protokollid trepikodades üles. G. J tahtis saada järgmisel päeval protokolli oma postkasti. Tunnistaja teada on kõik protokollid trepikodades üleval olnud, selliseid kaebusi pole olnud v.a. G. J . Tunnistaja mäletab, et otsus puude 3 mahavõtmise kohta võeti üldkoosolekul vastu. Tunnistaja ütluste kohaselt võtab protokolli tõlkimine aega umbes nädal, s.t. et üles pandi protokoll aprilli lõpus. Tunnistaja AP’i ütluste kohaselt käib tunnistaja umbes kord nädalas. Informatsioon on tavaliselt trepikojas postkastide juures või siis pannakse kirjad postkasti. Tunnistaja 12.04.
45. a üldkoosolekul ei osalenud aga protokolli üleval rippumas nägi. Tunnistaja GG ütluste kohaselt osales ta 12.04.
46. a üldkoosolekul. Arutati juhatuse majandusaruannet, revisjonikomisjoni aruannet, majandusküsimusi, parkla rajamist ja puude mahavõtmist. Võib-olla kõiki küsimusi ei lahendatud. Tunnistaja käis kõigil koosolekutel, üldiselt liikmed eriti koosolekutel ei käi, umbes 20 inimest osaleb. Esimees selgitas, et linn annab parkla rajamiseks mingid rahalised vahendid. Parklat oli vaja, sest autod oleksid muidu rikkunud olemasoleva haljasala. Tunnistaja hääletas parkla poolt, et pori ja mulla asemel oleks korralik parkla, maja ümber on küllalt puid. Tunnistaja ei mäleta, millisel koosolekul see küsimus lõplikult lahendati. Vereskovi küsitluste lehel märkis tunnistaja, et ta on erapooletu, sest parkla rajamise ja puude mahavõtmise küsimus oli lahtine. Protokoll pandi üles nädala jooksul, dokumendid ripuvad trepikojas küllalt kaua üleval. Hageja nõustaja seletuse järgi ei teadnud hageja üldkoosoleku otsusest, hageja sai otsusest teada 29.07.
47. a. Hageja seletuse kohaselt ei olnud 12.04.
48. a üldkoosolek pädev otsust vastu võtma. Kostja esindaja seletuse kohaselt on hageja olnud KÜ juhatuse esimees ja revisjonikomisjoni liige. Hageja oli väga hästi informeeritud, kuidas juhatuselt informatsiooni saab ning kuidas dokumentidega tutvuda. Ta teadis samuti, et tal on õigus esitada vastuväited kolme kuu jooksul. Kostja leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et mõlemas keeles informatsioon ja koosoleku protokollid pannakse trepikodadesse välja. Hageja ei ole ise oma õigusi kasutanud, pole suuliselt ega kirjalikult pöördunud ei juhatuse ega revisjonikomisjoni poole. Igas trepikojas elab kas juhatuse või revisjonikomisjoni liige. Initsiatiivgrupi liikmetel oli vaidlusaluse koosoleku protokoll teada juba nädalapäevad hiljem. Kostja hagi ei tunnista. Kostja pöörab tähelepanu ka asjaolule, et vaikimisi on hageja juhatuse tegevuse heaks kiitnud, kuna kasutab oma sõiduauto hoidmiseks ühistu poolt rajatud parklat. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, kostja esindajad ja tunnistajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hagejale kuulub korter asukohaga -35 Tallinnas. Elamus on moodustatud KÜ. Augustis
49. a rajati elamuesine autoparkla. Parkla rajamise käigus saeti elamu eest maha kask ja alõtša. Hageja väitel rikuvad KÜ 12.04.
50. a üldkoosolekul vastu võetud otsused kinnitada juhatuse
51. a majandustegevuse aruanne, kinnitada revisjonikomisjoni
52. a aruanne, trepikoja akende pesemise ja prügi konteineri paigaldamine hageja KÜ liikmelisusest tulenevaid õigusi. Otsus saagida maha puud ning luua parkimiskohad rikub hageja omandiõigust. Kostja vastuväite kohaselt pole alust KÜ üldkoosoleku otsuseid kehtetuks tunnistada. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KÜ üldkoosoleku otsuste 4 vaidlustamist käsitleb erisättena KÜS § 13 lg 3, mille järgi on KÜ liikmel õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Mittetulundusühingute üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise korda reguleerib erisättena ka MTÜS § 24 lg 1, mille kohaselt saab mittetulundusühingu liige nõuda kohtus üldkoosoleku poolt vastu võetud ning seaduse ja põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Käesolevas asjas vaidlustab hageja KÜ üldkoosoleku otsused ning vaatamata sellele, et hageja on palunud 12.04.2005 a üldkoosoleku otsused kehtetuks tunnistada on kohtu arvates üheselt arusaadav, et hageja nõue on suunatud KÜ üldkoosoleku otsuste tühistamisele. Hagejal oli õigus esitada hagi KÜS § 13 lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Hageja väitel rikuti 12.04.
53. a KÜ üldkoosoleku teistkordsel kokkukutsumisel korda, seega ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 12.04.
54. a korduskoosolek kutsuti kokku 30 minutit pärast esimest üldkoosolekut (tl 6, 38). Kostja vastuväite kohaselt on sellist kokkukutsumist praktiseeritud pidevalt, ka siis kui hageja oli KÜ esimees. See on tingitud asjaolust, et üldkoosolekuks kasutatakse lasteaia ruume. MTÜS § 20 lg 2 järgi juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. KÜ üldkoosoleku kokkukutsumise protseduur on reguleeritud kostja põhikirja p-des 6.
55. ja 6.5., mille kohaselt üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline kui kohal on vähemalt kaks ühistu liiget või nende volitatud esindajat. Kohtule esitatud protokolli (tl 6, 38) kohaselt osales üldkoosolekul 18 isikut, kellest 14 olid KÜ liikmed ja 4 isikut volikirjadega. Kohus on seisukohal, et KÜ 12.04.
56. a teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. KÜ põhikiri ei sätesta minimaalset aega, mil oleks lubatud teistkordse üldkoosoleku kokkukutsumine. Kohtule on esitatud KÜ üldkoosoleku kutse (tl 7), mille viimase lause kohaselt juhul, kui kell 19.00 ei kogune vajalikku kvoorumit, toimub järgmine koosolek sama päevakorraga samas kohas algusega kell 19.
57. Kohtu arvates on kutse ühtlasi kutse ka teistkordsele üldkoosolekule, seega ei ole rikutud KÜ liikmete õigust olla üldkoosoleku toimumise ajast ja kohast teadlik. Hageja väitel rikub otsus kase ja alõtša mahasaagimise kohta tema omandiõigust. KÜ üldkoosoleku pädevusse ei kuulu puude mahasaagimise otsustamine. Hageja tugineb oma väites AÕS § 72 lg 1, mille kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kohus on seisukohal, et just sellised küsimused kuuluvadki KÜ üldkoosoleku pädevusse. KÜ mõiste antakse KÜS § 2 lg-s 1, mille järgi on KÜ korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. Seega annavad korteriomanikud KÜ moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi. Eeltoodud eesmärgi tagamiseks loetakse KÜ liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kohtu arvates kaotaks KÜ 5 moodustamine oma sisulise mõtte, kui KÜ liikmed ei saaks lahendada kõiki küsimusi KÜ üldkoosolekutel, vaid peaksid pidama eraldi koosolekuid veel korteriomanikena. Hageja väitel sai ta 12.04.
58. a üldkoosoleku otsustest teada 29.07.
59. a, mil ta koos KÜ liikme GJ oli M. S juures konsultatsioonil. Kostja vastuväite kohaselt pandi üldkoosoleku protokollid trepikodadesse hiljemalt nädala jooksul pärast üldkoosoleku toimumist ja hagejal oli võimalus protokolliga tutvuda. Kuna hageja kuulub ka initsiatiivgruppi, mille teised liikmed olid üldkoosoleku otsustest teadlikud ei pea kostja tõenäoliseks, et hageja üldkoosoleku otsustest ei teadnud. Kostja vastuväite kohaselt on hageja kaebuse esitamise tähtaega ületanud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja on kaebuse esitamise tähtaega ületanud. Kohus on seisukohal, et hiljemalt kaks nädalat pärast 12.04.
60. a üldkoosoleku toimumist sai hageja teada, et 12.04.
61. a üldkoosolekul arutati puude mahavõtmist. Asjaolu, et hagejale jäi arusaamatuks kas otsus lahendati lõplikult või mitte, ei oma kaebetähtaja arvestamisel tähtsust. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et üldkoosolekute protokollid pannakse trepikodadesse välja hiljemalt nädal aega pärast koosoleku toimumist. Tunnistajate ütlustega on ka tõendatud, et elanike hulgas on levinud käitumine, et elanikule mittemeeldivad prokollid võetakse lihtsalt trepikoja ustelt maha, samuti tehakse protokollidele juurdekirjutusi. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et juhul kui hagejale jäi otsuse täpne sisu selguseta, oleks ta saanud pöörduda juhatuse või revisjonikomisjoni poole selguse saamiseks. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja kuulub elamus tegutsevasse initsiatiivgruppi ning initsiatiivgrupi liikmetel oli protokolli sisu aprilli lõpuks teada. Kostja väitel kasutab hageja rajatud parklat ka enda auto parkimiseks, mille kohta on kohtule esitatud tõend (tl 56). Kostja hinnangul näitab hageja tegevus, et ta on parkla rajamise vaikimisi heaks kiitnud. Kohtuistungil hageja kostja väitele vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul jäid hageja väited tema omandiõiguse rikkumise kohta paljasõnaliseks. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga § 52 lg 5 kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 465.30 krooni. Karin Sonntak Kohtunik 6