Obsah (6)

§ 268§ 270§ 188§ 267§ 389§ 391

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16077 (endine number 2/228-2

§ 268lg.

1, § 268), mistõttu soovib hageja kinkelepingust taganeda. Vastavalt

§ 270lg.

1 on kinkijal õigus taanduda lepingust ühe aasta jooksul alates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama temal tekkinud taande õigusest. Sellest sai hageja teada 2005 a. juulikuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja möönab, et suhted hagejaga ei ole viimasel ajal tihedad olnud, kuid selle põhjuseks on asjaolu, et kostja vanemad (hageja poeg ja minia) lahutasid 2005. aastal oma abielu. Asjaolu, et kostja suhted hagejaga peale vanaisa surma 2001.a. ja vanemate lahutust 2005.a. on muutunud, ning hageja on kinkelepingu osas ümber mõelnud, ei saa olla aluseks tehingu tühisusele. Leping oli selle sõlmimise ajal õiguspärane ega saanud olla tühine. Hagi on aegunud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg. 1 ja võlaõiguse rakendamise seaduse § 9 lg. 2 sätestatule tulnuks käesolev hagi esitada hiljemalt 01.07.2005.a. Ebaõige on hageja väide, et kostja ei ole täitnud kinkelepingu punkti 3.2.1., kus on kirjas hageja õigus tasuta kasutada korterit kuni surmani. Kostja pole hagejalt korteri kasutamise eest kordagi tasu küsinud ega tasu saanud. Hageja elab korteris sees ja kostja ei ole kunagi astunud ega kavatse astuda mingeid samme hageja väljatõstmiseks. Kostja ei pea õigeks ega lepingukohaseks hageja seisukohta, nagu peaks kostja tasuma ka korteri kommunaalkulude eest. Isegi juhul, kui kostja peaks mingeid tasusid maksma, siis hageja pole kostjale kunagi korteri ülalpidamisega seonduvaid 2 arveid esitatud. Samuti ei pea kostja võimaldama tasuta kasutada korterit teistel isikutel, kes korteris elavad – korteris elab ka kostja isa Igor R. Ebaõige on kostjat süüdistada selles, et ta pole kandnud kinnistusraamatusse kokkulepet, mille kohaselt hagejal ja tema abikaasal on korterit õigus kuni surmani tasuta kasutada. Korter kanti kinnistusraamatusse alles 31.10.2002.a. Selleks ajaks oli hageja abikaasa I R juba surnud. Hageja õigust pole olnud võimalik kinnistusraamatusse kanda, kuna selleks on vaja ka hageja avaldust notari juures. Senini hageja kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks omapoolseid vajalikke samme teinud ei ole. Kostja ei ole olnud ega ole vastu kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisele, kui hageja soovi avaldab ja selleks praktiliselt vajalikke samme astub. Seni ta seda teinud ei ole. Hageja nõue korteriomandi omaniku osas kinnistusraamatu kande taastamiseks on alusetu, kuna hagejat pole kunagi kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna kantud. Samuti ei saa kostja arvates hageja nõuda kinnistut, kuna kinnistut pole hageja kunagi kinkinud. Kostja on seisukohal, et kui peakski ilmnema, et kostja ei ole mõnd omapoolset kohustust täitnud, ei saa hageja nõuda kinkelepingu tühisuse tuvastamist, vaid üksnes vastava kohustuse täitmist. Samuti on hageja kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamisel jätnud tähelepanuta asjaolu, et hagejale kuulus ning tema kinkis vaid poole korterist. Teine pool korterist kuulus ühisvarana kostja vanaisale I R`le, kes soovis korterit kostjale kinkida ning kelle osas hagis esitatud nõuded ei kehti. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja S R nõudeks on S R (kinkija) ja A R (kingisaaja) vahel 20.10.1998.a. sõlmitud korteri kinkelepingu tühiseks tunnistamine, Tallinna Linnakohtu kinnistusjaoskonnas sissekantud omaniku A R kande kehtetuks tunnistamine ja S R omandiõiguse taastamine korterile aadressil XXX, Tallinn ja sellekohane kande tegemine kinnistusraamatusse. Hagi alusena on esitatud asjaolud, et hageja kinkis vallasasjana kostjale 20.10.1998.a. sõlmitud notariaalse kinkelepinguga kolmetoalise korteri asukohaga XXX, Tallinn. Kuna kostja on näidanud üles jämedat tänamatust, hageja taganeb lepingust. Hageja arvates annab see talle õiguse nõuda omandiõiguse taastamist ja tema sissekandmist kinnistusraamatusse omanikuna kostja asemel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (

RS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne

1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
2. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Võlaõigusseaduse (

) § 268 lg 1 alusel, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel, seega kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud: • Hageja (kinkija) sõlmis kostjaga (kingisaajaga), kes on tema lapselaps, 20.10.1998.a. notariaalse kinkelepingu, millega kinkis vallasasja, 3-toalise korteri Tallinnas, XXX, kostjale. 3 • • • • • • • Kinkelepingu punkti 3.1.

1. kohaselt lepinguobjekt on abielu ühisvara, abikaasa I R on esitanud oma nõusoleku lepinguobjekti kinkimiseks A R . Surmatõendi nr. XXX, XXX.a. järgi on I R surnud XXX.a. Kinkelepingu punkti 3.2.
2. kohaselt „kinkijal“ ja tema abikaasal on õigus tasuta kasutada lepinguobjekti kuni surmani ja omanik kohustub nimetatud kande tegema kinnistusraamatusse, kui lepinguobjektist saab korteriomand. Korteriomand asukohaga Tallinnas, XXX on 17.04.2002.a. kinnistamis-avalduse alusel sisse kantud kinnistusraamatusse 31.10.2002.a. ja omanikuna on sisse kantud kostja (Harju Maakohtu kinnistusamet, registriosa number XXX). Hageja kinkeobjekti eluaegset tasuta kasutusvaldust kinnistusraamatusse sisse kantud ei ole. Kostja ei ole nõudnud hageja lahkumist kinnistusraamatusse sisse kantud kostjale omandiõiguse alusel kuuluvast korterist. Hageja on kasutanud kinnisasja tasuta, kuid kinnisasjaga seotud kulutused on kandnud hageja. Hageja ei ole kostjale enne hagi esitamist esitanud notariaalsest kinkelepingust taganemise avaldust (mis peab olema esitatud samas vormis kui on tehtud tehing, millest taganeda soovitakse), vaid hageja avaldus sisaldub lihtkirjalikult hagiavalduse tekstis, mille kostja sai kätte kohtu kaudu koos hagi materjalidega ja kohtukutsega 27.10.2005.a. Hageja palub tunnistada tühiseks poolte vahel 20.10.1998.a. notariaalselt sõlmitud vallasvara kinkeleping. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneb notariaalse kinkelepingu tühisus, peale hageja väidetava asjaolu, et kostja on kuritahtlikult tänamatu kuna ei täida lepinguobjekti tasuta kasutamise kohustust. Kohus leiab, et hageja esitatud põhjendus ei ole põhjendatud ja tõendatud aluseks 1998.a. sõlmitud notariaalse kinkelepingu tühiseks tunnistamiseks. Hageja ei ole esitanud tõendeid, ega viidanud nendele rikkumistele, mis tingivad seaduslikul alusel sõlmitud tehingu tühiseks tunnistamiseks. Hageja nõuab tunnistada kehtetuks kostja omaniku kanne kinnistusraamatus ja taastada tema omandiõigus korterile aadressil XXX (käesoleval ajal kinnisvarale) ning kinnistusraamatusse sellekohase kande tegemist. Hageja nõue on suunatud omandi tagasi-kandmisele, s.t. sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 64.
3. järgi, mille kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt lepingu p 3.2.1 on pooled kokku leppinud, et kinkijal ja tema abikaasal on õigus tasuta kasutada lepinguobjekti kuni surmani ja omanik kohustub nimetatud kande tegema kinnistusraamatusse, kui lepinguobjektist saab korteriomand. Surmatõendiga nr. XXX on tõendatud, et I Ry (R) suri XXX.a. Kostja on võimaldanud hagejal korterit tasuta kasutada, kuivõrd ta pole hagejalt kunagi üüri küsinud. Hageja ei vaidle kostja väitele, et kostja pole üüri küsinud, vastu. Samas on hageja seisukohal, et kinkelepingu p 3.2.
4. kohaselt on kostjal kohustus tasuda ka korteri ülalpidamisega seotud kulude eest. Hageja soovib kinkelepingust taganeda, kuna kostja ei täida õigustamatult kingiga seotud tingimusi ja kohustusi ning näitab oma käitumisega üles kuritahtlikku tänamatust hageja vastu. Väljakujunenud olukord tekitab hagejale kahju, kuivõrd hageja on pensionär ning ta on sunnitud kandma kõiki korteri ülalpidamisega seotud kulutusi. Poolte vahel on kesksena vaidluse all, kas kostja on käitunud sellisel viisil, mis andis hagejale õiguse kinkelepingust taganeda ning kuni käesoleva ajani ei ole täidetud ka lepingu punkti 3.2.
5. lause teist poolt, et kostja kohustub hageja poolse lepinguobjekti tasuta kasutamise kande tegema kinnistusraamatusse, kui lepinguobjektist on saanud korteriomand. 4 Kohus leiab, et kõigepealt on täitmata lepingust taganemise formaalsed eeldused, kuna hageja ei ole kostjale edastanud lepingust taganemise avaldust

§ 188lg.

1 kohaselt, järgides

§ 270lg-s 1 sätestatud tähtaega.

Taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni (kostjani) jõudmise aeg (

§ 188lg. 1, Ts

ÜS § 69 lg. 1). Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks

§ 188lg.

2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Hageja enda esitatud asjaolude järgi peab ta tõendama, et taganemiseks õigustas teda mõni

§ 267nimetatud alustest.

Hageja ise on tuginenud

§ 267p-le 1 ja 3.

Kinkijat õigustab

§ 267p. 1 järgi lepingust taganema asjaolu, et kingisaaja on tema, s.o.

kinkija, vastu näidanud üles jämedat tänamatust. „Jäme tänamatus“ kui hinnanguline kategooria peab selle sätte järgi seisnema mingis kingisaaja käitumises kinkija suhtes. Hageja on hagiavalduses märkinud taganemise alusena ka

§ 267

p. 3, et kingisaaja jättis õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kuna kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli hagejale tasuta kasutusõiguse tagamine korteris (hilisem korteriomand), võib selle kasutusõiguse tingimuse aktsepteerimist lugeda kinkega seotud koormiseks või tingimuseks. Vastavalt

§ 389

kohustub üks isik (kasutusse andja) tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Tulenevalt

§ 391

lg 1 peab kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Seega ei tähenda korteri tasuta kasutamise õigus seda, et korteri kasutaja ei peaks ise tasuma korteri hooldus- ja kommunaalteenuste eest. Korteri tasuta kasutamise õiguse puhul on tegemist olukorraga, kus korteri kasutusse andjal, s.t kostjal, pole õigust nõuda korteri kasutajalt, s.o hagejalt, korteri kasutamise eest tasu. Kinkelepingus ei ole märgitud, et kostjal oleks kohustus tasuda korteriga seonduvate kulude eest. Kohus asub seisukohale, juhindudes Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lahendi nr. 3-2-1-129-05, 01.12.2005.a. punktist 29, et hageja taganemisõiguse hindamisel tuleb jätta tähelepanuta, et hageja ja temaga koos elavad isikud (kostja isa) on kandnud korteriomandiga seotud kommunaalkulud. Tasuta kasutusõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma korteriomandi kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid. Tuvastatud ei ole, et kostja oleks nõudnud korteriomandi kasutamise eest tasu. Seega kostja ei pea katma hageja korteriomandi kasutamisega ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid, mistõttu ei saa lugeda

§ 267p. 1 mõttes „Jämedaks tänamatuseks “ nende kulutuste mittekandmist kostja poolt.

Seega ei ole hageja enda esitatud asjaolude järgi tõendanud, et lepingust taganemiseks õigustas teda

§ 267p.1 nimetatud alus.

Asjaõiguslepingu sisu ei ole võlaõiguslike kohustuste tekitamine, vaid teatud õigusmuutuse saavutamine, vaidlusalusel juhul omandi tagasikandmine. Selle kokkuleppe sisu on seadusega määratud (AÕS § 120) ning sellest ei saa taganeda ega seda üles öelda.

§ 268lg.

1 näeb ette üksnes kinkelepingust taganemise võimaluse. Kuna kinkeleping poolte vahel on sõlmitud notariaalselt, tulnuks taganemisavaldus esitada samas vormis, s.t. notariaalselt, mida hageja aga teinud ei ole. Tulenevalt lepingu punktist 3.2.

1. on hageja ja kostja otsustanud, et kui lepinguobjektist saab korteriomand, siis kostja kohustub seadma kinnisasjale hageja ja tema abikaasa kasuks isikliku kasutusõiguse. Isikliku kasutusõiguse kui asjaõiguse sisu on avatud ka AÕS §-des 225-
2. Kinkelepinguga ettenähtud hageja isikliku kasutusõiguse nõue on kinnistusraamatusse sisse kandmata, mida kostja ei eita. Hageja elab korteris sees ja kostja ei ole kunagi astunud ega kavatse astuda mingeid samme hageja väljatõstmiseks. Kostja väitel hageja õigust pole olnud võimalik kinnistusraamatusse kanda, kuna selleks on vaja notari juures ka hageja avaldust. AÕS § 228 kohaselt §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusvaldusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid (AÕS §-d 201 -224). AÕS § 203 lg. 1 kohaselt kasutusvaldus kinnisasjale tekib 5 kinnistusraamatusse kandmisega. AÕS § 203 järgi kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kostja ei ole olnud ega ole vastu kasutusõiguse kinnistusraamatusse kandmisele, kui hageja soovi avaldab ja. tuleb notari juurde vastavasisulist kinnistamisavaldust tegema. Seni ta seda teinud ei ole. 12.04.2006.a toimunud istungil on hageja möönnud, et kostja on talle teinud ettepaneku kinnistusraamatusse märke tegemiseks, kuid hageja loobus sellest, kuna ta soovib kinkelepingust taganeda.

§ 267

p 3 võib kinkija enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kuna hageja on ise takistanud kostjal kinkega seotud tingimuse täitmist, s.t. hageja isikliku kasutusvalduse kinnistusraamatusse sisse kandmiseks vastavasisulise notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimata jätmisega, ei saa kohus asuda seisukohale, et kostja kui kingisaaja on õigustamatult jätnud täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Hageja ei ole tõendanud, et kinkelepinguga seotud koormis on kinnistusraamatusse kandmata jäänud kostjapoolse tegevusetuse tõttu.

§ 270

lg 1 alusel võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kinkeleping poolte vahel on sõlmitud

1. aastal. Hageja ei ole tõendanud kinkelepingust taganemise avalduse kostjale esitamist ja selle kostjapoolset kättesaamist. Seetõttu ei ole võimalik tõstatada ka küsimust hagi aegumisest. Hageja on kinkelepingust taganemise alused ja põhjendused esitanud alles 18.08.2005.a. hagiavaldusega, mis ei asenda lepingust taganemise formaalseid eeldusi. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et hagi kinkelepingust taganemiseks hageja esitatud alustel ja põhjendustel on alusetu ja põhjendamatu ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks käsitleda hageja võlaõiguslikku nõuet tema omandiõiguse taastamiseks korterile Tallinnas XXX ja sellekohase sissekande tegemist kohtu kinnistusosa-konnas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud
2. aastal, siis juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg. 1 sätestatust, kui kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise postikulud summas 31,70 krooni. Taimi Kollom Kohtunik 6