) § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt
lg 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 24.08.2005.a. esitatud hagis hageja palub vähendada Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsusega välja mõistetud elatisesummat 2100 kroonilt 1000 kroonini kuus. Oma nõuet põhjendab hageja asjaoluga, et tema peres on neli kooliealist last, kellest ühe on ta lapsendanud ning üks laps on invaliid. Hageja abikaasa on rase, invaliidist lapse hooldamise tõttu ei käi hageja abikaasa tööl. Hageja majanduslik olukord on võrreldes kostjaga palju halvem ja elatusraha summas 2100 krooni maksmine halvendab seda veelgi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei saa olla aluseks Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2/287-82/05 väljamõistetud elatisesumma vähendamisel. Käesoleva hagi on hageja kohtusse esitanud 24.08.2005.a, s.o 19 päeva peale otsuse tegemist.
lg 3 mõtte kohaselt saab kohus elatise suurust muuta vanema varalise seisundi muutumisel või lapse vajaduse muutumisel. Hageja abiellus S Mga XXX.a. Asjaolu, et hageja on lapsendanud oma uue abikaasa lapse A T (A M), on käsitletud ka Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuses, seega ei ole hageja oma uue abikaasa last lapsendanud peale nimetatud kohtuotsuse tegemist. Hagejal ei ole perekonnaseaduse sätestatuse mõttes kohustust ülal pidada oma uue abikaasa eelnevatest abieludest sündinud lapsi A, Ž ja I Md (endise perekonnanimega D `i), kuivõrd hageja ei ole neid lapsi lapsendanud ning laste isa ADon kohustatud S M`le tasuma laste ülalpidamiseks elatist, mis on määratud vastavalt Tallinna Linnakohtu 04.03.1996.a määrusele. Kui nimetatud määrusega kinnitatud elatisesumma ei ole laste ülalpidamiseks piisav ja lahusolev vanem ei maksa lapse ülalpidamiseks piisaval määral elatusraha, on S M`l huvitatud isikuna õigus pöörduda
3 sätestatu kohaselt kohtu poole elatisesumma suurendamiseks. Käesoleval ajal on vastavalt
4 igakuise elatusraha alammäär ühele lapsele 1500 krooni ja lapsevanema kohustus on seista oma laste õiguste eest. Hageja esmane kohustus on kindlustada piisaval määral nende laste ülalpidamine, kellede isana ta on kantud laste sünnitunnistustele, teiste hulgas ka V Md. Hageja poeg RM on sündinud 4 31.10.1995.a, seega ei ole ka tema ülalpidamise kohustus hagejale langenud peale 05.08.2005.a kohtuotsuse tegemist. Tervisekeskuse AS tõendist nähtuvalt oli S M XXX.a 32. nädalat rase, seega oli hageja abikaasa rasestunud enne kohtuotsuse tegemist ning hagejal oli teada, et perekonda on juurde sündimas laps. Samuti oli hagejal juba siis kohustus ülal pidada oma rasedat abikaasat. Asjaolu, et hageja abikaasa on käesoleval ajal rase, ei ole muutnud hageja varalist seisundit, kuivõrd sündimata last ei saa käsitleda elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavat last.
lg 5 mõtte kohaselt peab laps, kes elatise väljamõistmisel sellises suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, olema kõigepealt elusalt sündinud. TVdirektori 23.01.2006.a käskkirjast nähtub, et R M on ise esitanud avalduse enda üleviimiseks madalamale ametiastmele vastavale ametikohale, samuti nähtub käskkirjast, et R Mle on säilitatud senine tasustamine kuni 31.04.2006.a. Seega ei ole hageja palk käesolevaks ajaks vähenenud. Hageja väiteil on ta võtnud laenu, kuna kohustuse tõttu tasuda elatist 2100 krooni kuus on tal tekkinud võlad, mille kustutamiseks oli tarvis laenu võtta. Kohus leiab, et hageja perekonna majanduslik seisund ei saa olla nii halb nagu hageja väidab, kui hageja leiab võimaliku olevat peale laenu võtmist paluda enda üleviimist madalamale ametiastmele vastavale ametikohale. Hageja on seisukohal, et kuna kostjat toetavad V M ülalpidamisel kostja vanemad, võib hageja osa oma tütre ülalpidamisel olla väiksem. Kohus leiab, et selline seisukoht ei ole millegagi põhjendatud kuivõrd
Asjaolu, et kostjat aitavad tema enda vanemad ei vähenda hageja kohustust ülal pidada oma tütart V M’d. Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuse kohaselt on A M kasuks R Mlt välja mõistetud tütart V M ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2100 krooni. Hageja väide nagu oleks kostjal temaga võrreldes palju parem majanduslik seisund, on asjakohatu, kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja varaline seisund oleks peale Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuse tegemist paranenud. Eeltoodu alusel on kohus jõudnud seisukohale, et hageja ja kostja varaline seisund ei ole peale Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuse tegemist muutunud, samuti ei nähtu asja materjalidest, et tütar V vajadused on muutunud. Seega puudub alus elatise suuruse muutmisele vastavalt TsMS § 61 lg-le
3 eesmärgiks ei ole aga võimaldada elatist maksma kohustatud isikul tema kohta tehtud otsuse peale edasikaebust esitamata vaidlustada seda otsust uue hagi esitamisega. Osundatud sätte eesmärgiks on võimaldada kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust muuta siis, kui asjaolud, mis olid elatise väljamõistmise aluseks, on muutunud. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata. 5 25.01.2006.a on hageja esitanud kohtule taotluse, milles palub ennast vabastada kohtukulude tasumisest vastavalt TsMS § 57 lg 2 ning jätta kohtukulud kostja kanda. Avalduse läbivaatamisel lähtub kohus 01.01.2006.a jõustunud TsMS sätestatust vastavalt TsMS § 6, mille kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hageja on taotlenud enda kohtukulude tasumisest vabastamist kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 57 lg 2 alusel ning palub jätta kohtukulud kostja kanda. Vastavalt 01.01.2006.a jõustunud TsMS § 329 lg 1 peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 329 lg 2 kohaselt kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit. Käesolevas tsiviilasjas on viimane kohtuistung toimunud 24.01.2006.a, seega on hageja oma taotluse esitanud pärast viimast kohtuistungit. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Sama paragrahvi lg 3 alusel tuleb uusi taotlusi sisaldav avaldus esitada selliselt, et selle saaks teisele menetlusosalisele edastada vähemalt 7 päeva enne asja arutamise kohtuistungit. Hageja ei ole varem esitanud kohtule taotlust, milles oleks palunud enda riigilõivu tasumisest vabastamist ka hagi rahuldamata jätmisel ning kohtukulude kostja kanda jätmist. Seega on tegemist uue taotlusega TsMS § 330 lg 3 mõttes. Vastavalt TsMS § 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja on taotluse esitamisel rikkunud TsMS §-s 329 ja 330 sätestatud tähtaegu, esitades uue taotluse üks päev peale viimast kohtuistungit, kus kohus on lõpetanud poolte nõusolekul asja sisulise arutelu ja kuulanud ära kohtuvaidlused ning on pooltele teatanud kohtulahendi teatavaks tegemise aja. Kohus on seisukohal, et taotluse menetlusse võtmine põhjustaks käesoleva tsiviilasja lahendamise viibimist, kuna sellisel juhul tuleks menetlus antud asjas uuendada ning anda kostjale tähtaeg vastuväidete esitamiseks ja sellisel juhul ei oleks võimalik pooltele teatatud tähtajal kohtuotsust teatavaks teha, samuti ei ole hageja esitatud taotluses millegagi põhistanud, miks tal polnud võimalik taotlust varem esitada kui päev peale viimast kohtuistungit. Eeltoodu alusel ei võta kohus hageja taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohtukulude kostja kanda jätmiseks menetlusse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS-st. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 2 kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Tallinna Linnakohtu 25.08.2005.a määrusega on R M vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista 1000 krooni. Tulenevalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 124,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus 6 ehk kostjale hagiavalduse ja kohtukutse ning hagejale saadetud kohtukutse kättetoimetamise kulus. Taimi Kollom Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.