2-05-16295/1

Tsiviilasi nr 2-05-16295 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 07.aprillil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi AS-i A (registrikood XXX asukoht: XXX) hagi AM vastu 13 107.38 krooni saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 20.märtsil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja esindaja Raido Reinsalu kostja Kohtuotsuse resolutsioon • Hagi rahuldada. • Mõista AM´lt välja AS-i A kasuks võlgnevus kokku 13 107.38 (kolmteist tuhat ükssada seitse krooni 38senti) krooni ja kohtukulud 1050.00 (üks tuhat viiskümmend) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt müüs AS A (edaspidi hageja) Kodu-A kaubamärgi all AM’ule (edaspidi kostja) 03.02.2003 kataloogikaupu järelmaksuga. Kostjale müüdud kaupade hind on välja toodud kostjale kui hageja püsikliendile väljastatud kataloogis. Müügilepingu alusel võttis kostja endale kohustuse tasuda ostetud kaupade eest hageja poolt väljastatud arvete alusel. Hageja väljastas kostjale kaubad koos vastuvõtukviitungitega kostja poolt esitatud tellimuse alusel, mida tõendavad AS-i Eesti Post teated, kuid kostja kauba eest ei tasunud. Hageja esindaja, Lindorff Eesti AS, saatis võlgnevuse sissenõudmise menetluse käigus kostjale ajavahemikul 31.05.2003 – 12.04.2004 kokku 30 võlgnevuse tasumise kohustust meeldetuletavat kirja. Pooltevahelises telefonivestluses kostja oma võlgnevust ei tunnistanud. Pooled on kokku leppinud viivise 2 suuruses 0,1 % päevas tasumata summalt. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 7 067.00 krooni, intressid 289.00 krooni ja viivised 5 751.38 krooni, kokku 13 107.38 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna kinnitab, et tema hagejalt kaupa tellinud ei ole. Vahepeal oli kadunud kostja pass, mille kadumisest sai kostja teada alles peale selle postkasti tagasi panemist. Politseile kostja passi kadumisest ei teatanud. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja oma seisukohtade juurde ja lisas, et tema ei ole väljastusteadetele alla kirjutanud. Samas kostja tunnistas, et tal puuduvad tõendid esitatud nõude ümberlükkamiseks, mistõttu soovib kostja võlgnevuse tasumiseks koostada maksegraafiku. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja vastuväide hagile põhineb asjaolul nagu ei oleks tema vaidlusaluseid kaupu ei tellinud ega vastuvõtnud ning et AS-i Eesti Post teadetele kaupade kättesaamise kohta ei ole tema alla kirjutanud. Nimetatud vastuväide on veenvalt ümber lükatud kostja taotlusel läbiviidud käekirjaekspertiisi tulemusega. Nimelt jõudsid Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse eksperdid järeldusele, et vaidlusalustele teadetele (t lk 10, 11, originaalid t lk 67, 68) on saadetise kätte saanud isikuna tõenäoliselt alla kirjutanud kostja. Vastavalt alates 01.05.2001 kehtivale hindamisskaalale (t lk 64) on tegemist tõenäoliselt jaatava vastusega, milline antakse juhul, kui eksperdi poolt läbiviidud uuringute tulemusena selgus, et vaidlustatud käsikirjaline tekst ja allkiri tõenäoliselt on kirjutatud kontrollitava isiku poolt; esinevad identifikatsioonilised tunnused ei võimalda kategoorilisemat arvamust anda, kuid tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Kostja ei esitanud ühtki tõendit, millised kinnitaksid temapoolsed versiooni, et tegelikult võttis kaubad vastu tema tuttav, kes varastas tema kodust tema passi. Eeltoodu alusel on tõendatud, et veebruaris 2003 tekkis poolte vahel ostu-müügisuhe, millist reguleerib võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Antud asjas on tõendatud, et hageja müüjana täitis oma kohustused (andis asja üle ja tegi võimalikuks omandi ülemineku). Kostja aga ostjana ei tõendanud, et tema oleks oma kohustuse (tasuda kokkulepitud tingimustel asja eest) täitnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et ta ei ole saadudu asjade eest tasunud. Seega on õigustatud hageja nõue kostjalt ostuhinna välja nõudmiseks. Ostuhinna suuruse osas vaidlus puudub. Ka on see tõendatud hageja poolt esitatud arvetega (t lk 8, 9) ja moodustab kokku 7 067.00 krooni (kaupade hind + postikulu 59.00 krooni). Poolte vahel puudub ka vaidlus, et tellimuse esitamisel kataloogikaupade ostmiseks, nõustus kostja A tellimiskataloogis äratoodud müügilepingu tingimustega. Nimelt toimus sidevahendi abil lepingu sõlmimine tsiviilseadustiku üldosa (TsÜS) § 69 lg 3 mõttes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus (antud juhul siis lepingust tulev kohustus) täita vastavalt lepingule. Antud juhul oli müügilepingu tingimuste kohaselt tegemist müügiga järelmaksuga ning ostja kohustatud lisaks ostuhinnale tasuma müüjale ka intressi ja täitmisega viivitamisel viivist. 3 Intressi ja viivise nõudeõigus on reguleeritud ka VÕS § 101 lg 1 p-s 6, §113 lg-s 1 ja § 94 lg-s 1. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja on kohustatud hagejale tasuma põhivõlgnevust 7067.00 krooni, intresse 289.00 krooni ja viiviseid 5751.38 krooni. Hagi rahuldamise korral on kostja kohustatud lisaks võlgnevusele hüvitama hagejale ka viimase poolt kantud kohtukulud. TsMS-i ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb hagi rahuldamise korral mõista kostjalt hageja kasuks välja kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel hageja poolt tasutud riigilõiv 1050.00 krooni. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok