2-05-15299/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuni

1. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-15299 (endine nr 2/32-22099/05) Tsiviilasi VB hagi AS-i N vastu töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks lõpparve maksmisega viivitamise eest Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: VB(IK XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: Ljudmilla Andrejeva Kostja: AS-i N (registrikood XXX, XXX) Kostja esindaja: Jelena Lehter Asja läbivaatamine 13.juuni 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja VB ja tema esindaja Ljudmilla Andrejeva Kostja esindaja Jelena Lehter Juures viibisid Sekretär Lea Krüger ja tõlk Galina Tael Kohtuotsuse resolutsioon
2. Jätta VB hagi AS-i N vastu töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks lõpparve maksmisega viivitamise eest rahuldamata.
3. Kohtukulud jätta poolte kanda.
4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja A. R soovitusel 2002 novembrikuu alguses tööle võtmiseks kostja poole. Ennast firma omanikuks ja tööandjaks nimetanud SN kutsus hageja vestlusele. Hageja läks kostja kontorisse, kus kohtus S. N , kes esitas hagejale küsimusi tööstaaži, mehaanik-motoristi eriala kohta ja tutvus hageja tööraamatuga. Hageja kandidatuur rahuldas S. N ja hagejat pakutud palgatingimused. S. N selgitas hagejale üksikajalikult tulevase lepingu tingimusi, palga suuruseks ütles 1000 USD, töökohaks laeva, mis asus Mauritaanias, Aafrikas. Hagejal tuli 2 päeva jooksul vormistada meremehe pass ja Kodakondsus- ja Migratsiooniametis Eestist eemalviibimise tähtaja pikendamine. Hageja juuresolekul helistas S. N sekretärile, kellele andis korralduse viivitamatuks dokumentide vormistamiseks ja kirja koostamiseks KMA-le. Seejärel läks hageja sekretäri juurde tööle vormistamiseks, sina tuli ka personaliosakonna töötaja LA (õige perekonnanimi O ), kellele hageja andis passi ja tööraamatu, millest O tegi koopiad ja tagastas dokumendid hagejale ning selgitas, et tööleping vormistatakse kohapeal firma esindaja JV kaudu. Järgmise päeva öösel lendas hageja Mauritaaniasse, kus kohtus J. V . S. N teatas hagejale, et ta allub J. V , kes vormistab lepingu hagejaga ja andis hagejale avanssi ca 20 USD väärtuses novembrikuu palga arvel. Selline olukord hagejat ei häirinud, tal puudus põhjus nimetatud isikute mitteusaldamiseks. Majutuskohas kohtus hageja A.R . Nädala pärast saabus teine mehaanik-motorist N. S , kellega vesteldes sai hageja teada, et ka temaga on tööleping vormistamata. 1,5 kuu jooksul küsiti J. V korduvalt lepinguid. J. V vastas, et kõik on korras, pole põhjust muretseda. 2002 detsembri teisel poolel tuli Mauritaaniasse S. N , kes tagastas hagejale ja N.S passid, kus oli tempel õiguse kohta viibida väljaspool Eestit kuni 2004 detsembrini. S. N andis J. V korralduse väljastada hagejale ja N. S lepingud, mida J. V järgmisel päeval ka tegi. Lepingusse oli tööandjaks märgitud mitte kostja. Hageja ja N. S küsimuse peale selgitas J. V , et ei ole vaja muretseda, nad võttis tööle S. N , kes on aus inimene ja kellelt nad saavad palga kätte Tallinnas õigeaegselt. Töö tegemise aja oli väga kuum ilm, laev oli väga vana ja töötingimused mootoriruumis väga rasked ja tervisele ohtlikud. Selle tagajärjel tekkisid hagejal südamepiirkonnas valud ja tervislik seisund halvenes järsult. Hageja pöördus arsti poole. Ravi kestis kuu, hageja tervis paranes, arst ütles, et kui hageja jätkab töötamist sellistes tingimustes, ei ole paranemist loota. Veebruari lõpus halvenes hageja tervis uuesti, arst ütles, et hageja peab töötingimusi muutma või kiiresti ravile minema. J. V teatas, et ei kavatse midagi muuta, hageja peab pöörduma S. N poole. 2003 märtsi lõpus jõudis hageja Eestisse ja pöördus S. N poole, kellele selgitas olukorda ja andis arstitõendi. S. N tegi arstitõendist ja J. V poolt hagejale antud palgalehest koopiad ning lubas pärast Aafrikast tagasitulekut hageja välja kutsuda. Pärast seda ei ole hageja S. N kontakti saanud. Hageja ei ole lõpparvet saanud. Hageja leiab, et tema töösuhe kostjaga on esitatud dokumentidega vaieldamatult tõendatud. Hageja taotleb kostjalt välja mõista TLS § 119 lg 1 alusel 4 kuu palga perioodi eest 13.11.2002-08.03.2003 3867 USD ja lõpparvega viivitamise eest kuupalga 1000 USD suuruses. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tal oli töösuhe kostjaga. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt oli hagejal töösuhe Mauritaanias registreeritud ja tegutseva ettevõttega T S , mitte kostjaga. Seda tõendab sõlmitud tööleping. Ka hageja poolt esitatud palgaarvestuse tõend on välja antud TS poolt. See tõendab TS kohustust hagejale töötasu maksta. Kostja ja TS tegid koostööd nende vahel sõlmitud käsundilepingu alusel. Kostja osutas TS teenuseid, sh leidis vajalikke kvalifitseeritud töötajaid, keda saatis tööle ja vormistas vajalikud dokumendid. Hageja poolt viidatud KMA tõend koostati kostja poolt hagejale meresõidutunnistuse saamiseks, ilma milleta ei oleks hageja saanud pakutud tööle asuda. Muud võimalust kiiresti tõendi saamiseks ei olnud. Tõend ei tõenda poolte vahelist töösuhet. Isegi kui seda pidada töösuhet tõendavaks, ei tõendaks see töösuhet perioodil, mille eest hageja töötasu nõuab. Tõendisse on märgitud hageja töötamine motoristina alates oktoobrist
5. hagiavalduses nõuab hageja palka 13.11.2002-08.03.2003 perioodi eest 13.11.2002 sõlmitud töölepingu alusel. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja kohtukulude hageja kanda jätmist.. 2 Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas kostja vastu 4 kuu töötasu ja lõpparve maksmisega viivitamise eest kuupalga väljamõistmise nõude põhjendades seda poolte vahelise töölepinguga. Töölepingu seaduse § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Esitatud tõendid ei tõenda poolte vahel töösuhte olemasolu, mistõttu hagi tuleb alusetuna jätta rahuldamata. Tööleping oli hagejal sõlmitud 13.11.2002 piiratud vastutusega äriühinguga TS, mida tõendab hageja poolt hagiavalusele lisatud leping (tl 9-11), tõend töötasu arvestamise kohta hagejale „T o“ poolt perioodi eest 13.11.2002-8.03.2003 ja meeskonna nimekiri (tl 20). Nii töölepingule kui töötasutõendile on hageja alla kirjutanud. Ka hageja meresõidutunnistuses (tl 16) on TSi pitsat. Kostja poolt Kodakondsuse- ja Migratsiooniametile 21.10.2002 esitatud kiri (tl 12), milles hagejat nimetatakse kostja töötajaks, ei muuda olematuks ülalmärgitud töölepingu olemasolu. Nimetatud kirja kohta andis kostja esindaja usutava seletuse. Nimelt – kirjas märgiti, et hageja töötab kostja juures, kuna hagejale oli vaja kiiresti vormistada Eestist lahkumise pikendus tööle asumiseks Mauritaanias. Tõendatud on kostja väide, et ta tegutses 30.11.2000 sõlmitud käsunduslepingu (tl 45-54) alusel äriühingule TS agendina meeskonnaliikmeid valides (lepingu p 2.1.1), meeskonnaliikmeid töökohta toimetades (p 2.1.2). Hageja juhindus hagi esitamisel TLS § 119 lg 1, mis sätestab, et tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Kuna kostja ei olnud hageja tööandja, puudub alus nimetatud sätte kohaldamiseks. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Juhindudes kehtinud TsMS 60 lõikest 1 tuleb kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda, kuivõrd kohtukulude väljamõistmise taotlust pooled kohtule ei esitanud. T. Hiiuväin kohtunik 3