KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni
- a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-05-15564 Tsiviilasi KK hagi MR vastu abielu lahutamiseks ja elatusraha väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende hageja KK (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad kostja MR (endise perekonnanimega K ) (isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 21.06.
- a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud hageja KK kostja MR istungit protokollis sekretär Janne Mumme RESOLUTSIOON
- Rahuldada KK hagi MR vastu abielu lahutamiseks ja elatusraha mis sõlmitud XXX.a Tallinna väljamõistmiseks.
- Lahutada KK ja MR abielu, on Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
- Välja mõista MR`lt elatusraha 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni kuus KK kasuks poja RRK (sündinud XXX.a) ülalpidamiseks alates 27.07.2004.a kuni RRK täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a.
- Välja mõista MR’lt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse. Riigilõiv tuleb MR’l tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või nr arveldusarvele nr 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber
- Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud KKpoolt 27.07.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Enne abielu sõlmimist oli poolte koosoelust sündinud XXX.a poeg R R K . Käesolevaks ajaks elavad hageja ja kostja lahus juba üle kahe aasta. Poeg Ronald Richard elab koos hagejaga ning on hageja ülalpidamisel. Kulud lapse ülalpidamiseks moodustavad 3700 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja abielu lahutada ning välja mõista kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks 1850 krooni kuus. Hageja palus välja mõista elatusraha ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaielnud. Poolte abielusuhted on lõppenud. Samuti nõustus kostja tasuma poja ülalpidamiseks elatusraha. Kohtu põhjendused Abielutunnistusega on tõendatud, et hageja ja kostja abiellusid XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kuna nii hageja kui kostja leiavad, et abielu suhted on lõppenud ning soovivad oma abielu lahutada, siis tuleb pidada abielu jätkamist võimatuks ja see tuleb lahutada. RRK sünnitunnistusest nähtub, et RRK on sündinud XXX.a ning, et tema ema on hageja ja isa kostja. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PkS § 61 lg 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PkS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Tulenevalt PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. 2 Kostja ei vaielnud vastu hageja nõudele välja mõista poja ülalpidamiseks elatusraha 1850 krooni kuus. Samuti ei vaielnud kostja vastu, et elatusraha mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatusraha poja RRK ülalpidamiseks 1850 krooni kuus alates 27.07.2004.a kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja kostjalt kohtukulude väljamõistmist ei taotlenud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Seega on hagihind 22 200 krooni ning lähtudes RLS lisast 2 tuleb nimetatud hagihinnalt tasuda riigilõivu 1500 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1500 krooni. Indrek Soots kohtunik 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.