) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt
§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.
lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlausaldaja OÜ xxx on esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ xxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on poolte vahel 02.10.2006 sõlmitud turvateenuste ja õigusabi leping nr 300, millest tulenevaid kohustusi võlgnik ei ole täitnud. Seisuga 15.02.2008 on võlgniku kohustused võlausaldaja ees 65 442.30 krooni. Võlausaldaja saatis võlgnikule 07.02.2008 tähitud kirjaga pankrotihoiatuse, milles palus võlgnevus tasuda 10 päeva jooksul. Võlgnik võlgnevust ei tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 27.05.2008 toimunud kohtuistungil võttis võlgniku seaduslik esindaja võlausaldaja nõude õigeks ja tunnistas võlgniku maksejõuetust. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad nõude olemasolu, suurust ja maksmise tähtaega ning võlgniku seaduslik esindaja on 27.05.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud, siis on tulenevalt TsMS § 231 lg 2 võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 07.02.2008 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (I kd, tl 15-16), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku seaduslik esindaja on tunnistanud pankrotihoiatuse kättesaamist. 4 2-08-7074 Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et võlgnikul puuduvad vahendid võlgnevuste tasumiseks ning tunnistas võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; teatis maksuvõlgnevuste kohta; võlgniku pangakonto väljavõte; võlgniku 2006.a majandusaasta aruanne; võlgniku bilanss seisuga 31.03.2008; kasumiaruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku vara väärtuseks on 22 588 krooni, millest rahalisi vahendeid kassas ja pangakontol on kokku 791 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 1 273 024 krooni. Võlgniku ettevõtte tervendamiseks ei esine võimalusi, kuna võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara majandustegevuse jätkamiseks. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksevõime olnud nõrk juba 2006.a, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud 2007.a lõpuks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ xxx maksejõuetuse põhjusteks üldine majandusliku olukorra halvenemine ekspedeerimisturul, mille tulemusel langes ära suur osa Vene turust ning ebaõige riskide hindamine soetades nõudeid, mis jäid enamuses laekumata. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et käesoleval ajal on toimunud üldine majandusliku olukorra halvenemine, s.h ka võlgniku põhitegevusalal – ekspedeerimisturul. Samuti on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ebaõige riskide võtmine seoses nõuete omandamisega ja krediidi võimaldamisega äriühingule xxx OÜ. Vastavalt nõude loovutamise lepingule (II kd, tl 3) on võlgnik omandanud nõudeid OÜ-lt xxx ca 670 376 krooni ulatuses, samas ei ole nimetatud nõudeid võlgniku poolt sisse nõutud. Samuti on 31.08.2008 võlgnik võimaldanud krediiti 100 000 krooni ulatuses äriühingule OÜ APV Eastway (II kd, tl 1-2) olukorras, kus võlgniku enda maksevõime oli nõrk. Rahvastikuregistri andmetel on OÜ xxx juhatuse liige ja osanik xxx võlgniku osaniku ja juhatuse liikme xxx vend. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna mõlema äriühingu osanikud ja juhatuse liikmed on vennad, on tegemist lähikondsega tehtud tehinguga. Kuna võlgnik on lähikondselt omandanud tavapärase majandustegevusega mitteseotud nõuded, mida võlgnik ei ole sisse nõudnud ja mis on võlgniku maksevõimet oluliselt halvendanud, siis on tegemist võlgniku juhatuse liikme poolse raske juhtimisveaga. Kuna eelnimetatud tehingud on tehtud võlgniku lähikondsega, on need tehingud pankrotimenetluses tagasivõidetavad. Äriseadustiku (edaspidi
) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.
sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui
§s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise.
Seisuga 31.12.2007 on võlgniku omakapital olnud – 528 882 krooni (II kd, tl 11). Võlgniku osanik ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja
lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. 5 2-08-7074 Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule ja võlausaldajale tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 30 000 krooni. Nimetatud isikud ei ole avaldanud soovi maksta raha pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l xxx ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.