2-04-362/14

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-362 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi V. K. hagi T. K. vastu 97 135,70 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
2. november 2006 Menetlusosalised Hageja: V. K. (IK X, elukoht: X) Hageja esindaja: V. M. (volikirja alusel) Kostja: T. K.(IK X, elukoht: X) Kostja esindaja: Resolutsioon vandeadvokaat E. B. Hageja hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista T. K.`lt V. K. kasuks võlgnevus summas 86 957 (kaheksakümmend kuus tuhat üheksasada viiskümmend seitse) krooni, millest põhivõlgnevus on 78 242 ( seitsekümmend kaheksa tuhat kakssada nelikümmend kaks) krooni ja viivis 8715 kaheksa tuhat seitsesada viisteist)krooni ning menetluskulud 6 000 (kuus tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
3. Hageja, esitas Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu 39 724,82 Eesti krooni ning 4 332,51 USD võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja
4. oktoobril 1997 kostjale 32 000 Eesti krooni ning 3 500 USD ,( kurss EP järgi oli raha andmise ajal 13,212 krooni) Kostja kohustus võlgnevuse tagastama hiljemalt
5. märtsiks
6. Antud laenu kohta on sõlmitud võlakiri. Kostja ei ole vaatamata mitmetele nõudmistele võlgnevust tasunud. Hageja palub välja mõista võlgnevuse, viivised ajavahemiku 01.03.1998 kuni 02.02.2004 eest ning menetluskulud. Kostja vastus
7. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja võlgnevuse tasunud osade kaupa, samuti ka viiviseid 5% kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Eelistung
8. Eelistungil jäi hageja esindaja oma nõuete juurde, kuid palub aega täpse hagiavalduse esitamiseks.
9. Kostja hagi ei tunnista, kuna väidab, et on võlgnevuse tasunud. Alguses ei olnud üldse juttu protsentidest, hiljem hakkas hageja nõudma protsente. Hagejalt laenasid väga paljud raha. Raha vajas korteri ostuks, hiljem võttis laenu pangast ja maksis hagejale tagasi. Samas ei ole tal tõendeid raha tagasimaksmise kohta. Asja käik
10. Hageja esitas
11. mail 2005 kohtule hagiavalduse täpsustuse, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 78 242 krooni, viivised 18 893,70 krooni ning menetluskulud.
12. Kostja esitas
13. juunil 2005 kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ida-Viru Maakohtu
14. juuli 2005 määrusega määrati T. K.`le riigi õigusabi osutaja riigi arvel. Kohtuistung
15. Kohtuistungil palub hageja hagi rahuldada, kuna kostja ei ole võlgnevust tagastanud, samuti palub hageja välja mõista viivised 3%. Hageja ei mäleta, mis summad on tema arvele 1997 aastal laekunud, kuid need ei ole võla katteks. Hagi ei esitanud varem seetõttu, et kostja oli lahkunud Tallinnasse ning hageja ei teadnud tema asukohta. Kostja on tunnistanud võlga, ta on tagastanud võlast 20.11.1997 6 645 krooni; 26.01.1998 3 200 krooni ning 10.06.1998 aastal 1945 krooni.
16. Hageja esindaja seletuste kohaselt võttis kostja laenu, mille pidi tagastama 01.03.1998.aastal. Kostja endale võetud kohustusi täitnud ei ole. Raha saamist tõendab kostja poolt 24.10.97.a. allkirjastatud võlakiri. Kostja väidab, et võlgnevus on tagastatud, kui selle kohta puuduvad igasugused tõendid. Kostja väidab, et 1997 aastal tasus hagejale sularahas osade kaupa, mis on kajastatud ka sellega, et hageja on oma arvele teinud sularaha sissemakseid antud summade ulatuses. Panga väljavõtetest ei selgu, kelle raha ja mille eest on sissemaksed tehtud. Võla kohta ei olnud lepingut sõlmitud, kuid võlakirja võib käsitleda lepinguna.
17. Kostja esindaja seletuste kohaselt kostja hagi ei tunnista. Esindaja seletuste kohaselt on kostja hagejale võlgnevuse tagastanud. Laenu andmisel ei olnud juttu protsentidest, nüüd nõutakse protsente, tekib küsimus, kas hageja tegutses pangana . Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et võlgnevus on tagastatud. Panga väljavõtte kohaselt on 1997 jaanuaris hageja arvele laekunud 30 000 krooni, 20 000 krooni ja 10 000 krooni. Võlakirjas ei ole kirjas viiviseid. Seega on kostja võlgnevuse tasunud. Antud ajal olid need summad suured, hageja ei ole tõendanud, kust laekusid sellised suured summad tema arvele. Kostja on selgelt kirjeldanud, kuidas raha üleandmine hagejale käis. Tunnistaja ei näinud küll otseselt raha üleandmist, kuid väitis, et raha on tagastatud hagejale.
18. Kostja seletuste kohaselt tasus ta võlgnevuse osade kaupa 25 000, 20 000 ja 30 000 krooni Kokku 75 000 krooni Raha üleandmine toimus Iidlas Tartu poe juures, seda tegi ta korduvalt, kedagi kahjuks nägemas ei olnud, allkirja raha tagastamisel ei võtnud.
19. Tunnistaja R. K. tunnistuse kohaselt ei viibinud ta raha tagastamise juures. Kuna perekonniti käib läbi kostjaga, on olnud selline jutt küll, et kostja on laenu võtnud ning ka selle tagastanud. Kogu asja teab tunnistaja ainult juttude põhjal. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
21. Kohus tuvastas, et poolte vahel on
22. oktoobril 1997 aastal sõlmitud võlakiri, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 32 000 Eesti krooni ning 3500 USD. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama
23. märtsiks 1998.a.
24. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne
25. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Poolte vahel on võlakiri allkirjastatud 1997 aastal, seega kohus rakendab sellel ajal kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksit (TsK).
26. Vastavalt TsK § 173 lg 1 kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kooskõlas TsK § 174 ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud.
27. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
28. Hageja on kohtule esitanud võlakirja, millele on alla kirjutanud kostja. Kostja ei ole ka raha saamist eitanud. Seega on kostja poolt tõendatud, et kostjale on raha saanud.
29. Kostja on koos vastusega /tl. 36, 37/ kohtule esitanud võlgnevuse tagasimakse arvestuse, kus on ka intresside arvestus, arvestuse on koostanud hageja, kuid kostja allkiri sellel puudub /tl.35-37/.
30. Kostja on esitanud kohtule seletuskirja /tl. 38/, mille kohaselt on tal seisuga 01.09.1999 hagejale võlgnevus täielikult tasutud. Seletuskirja on allkirjastanud kostja, hageja poolne allkiri seletuskirjal puudub. Seega kostja poolt esitatud vastusega ning sellele lisatud arvestustega ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejale võlgnevuse tasunud.
31. Kostja poolt esitatud ostu-müügi lepingu /tl. 144/ jätab kohus tähelepanuta, kuna leiab, et antud leping ei ole asjasse puutuv. Kostja poolt esitatud Eesti Krediidipanga väljavõtetest /tl. 106-110/ ei selgu, et kostja oleks hagejale võlgnevuse tasunud panga ülekandega.
32. Panga poolt esitatud väljavõtetest /tl. 171-175/ ei selgu, et T.K. oleks V.K.`le võlgnevust tasunud panga ülekandega.
33. Kostja väitis, et on hagejale võlgnevuse tasunud sularahas, mida saab ka kinnitada tunnistaja. Kohtuistungil tunnistusi andnud tunnistaja ei kinnitanud kostja väiteid vaid tõdes, et kuna oli kostja perekonnatuttav ,teab ta võlgnevusest ning väidetavast tasumisest. Seega ei ole tunnistaja ütlustega tõendanud, et oleks kostja oleks võlgnevuse hagejale tasunud.
34. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 18 893,70 krooni. Viiviste arvestuse kohaselt /tl. 57/ on kostjal viivist kogunenud ajavahemikul 24.10.1997 kuni 01.07.2002 summas 10 178,70 krooni (3% aastas) ning alates 01.07.2002 kuni 02.02.2004 summas 8715 krooni (7% aastas). 22.
35. Ajavahemiku 24.10.1997 kuni 01.07.2002 kohaldab kohus Eesti NSV tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 192 kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa kokkuleppe kehtetuse leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta. Pooled ei ole sõlminud kirjalikus vormis viiviste maksmise kohustust, seega leiab kohus, et on alusetu hageja nõue kostjalt viivise välja mõistmises ajavahemikus 24.10.1997 kuni 01.07.2002 summas 10 178,70 krooni ja kohus jätab hagi selles osas rahuldamata. 22.
36. Ajavahemiku 01.07.2002 kuni 02.02.2004 arvestatud viiviste arvestusele kohaldab kohus võlaõigusseadust (VÕS), mis hakkas kehtima
37. juulil
38. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni /---/. Seega leiab kohus, et ajavahemiku 01.07.2002 kuni 02.02.2004 arvestatud viivise summas 8 715 krooni on seaduslik ning kuulub väljamõistmisele kostjalt. Menetluskulud
39. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
40. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
41. Hagi on esitatud kohtule
42. aprillil
43. Hageja esitas kohtule taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja on kohtule esitanud taotluse, mille kohaselt on tema kohtukuludeks riigilõiv summas 6 000 krooni. Kooskõlas enne
44. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 162 lg 1 hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõiv summas 6 000 krooni.
45. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 2, § 407 lg 1 ja 3, § 415, § 416, § 442 lg 1,§ 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige: