kohaselt võib tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu, seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Ühepoolse tehingu puhul loetakse
lg.3 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse. Tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot.
kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. Tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Kui pettuse pani toime kolmas isik, kelle eest tehingu teine pool ei vastuta, võib petetud pool tehingu tühistada, kui teine pool pettusest teadis või teadma pidi. Kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Ühepoolse tehingu puhul loetakse
lg.4 mõttes tehingu teiseks pooleks isik, kellele tehingus sisalduv tahteavaldus oli suunatud, ning isik, kes omandab tehingu alusel õiguse.
kohaselt võib isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii 15 vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: 1) tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; 2) ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; 3) teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks.
kohaselt võib tehingu teinud füüsiline isik tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. VÕS §127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju tekkimine tulevikus on kindlaks tehtud, kuid kahju suurust ei saa kindlaks teha, võib kohus hüvitise suuruse otsustada hiljem. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kõik kohtukulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Kohus luges tõendatuks, et R L ja tema lepinguline esindaja advokaat K K nõuded kinnistu „D“ kohta tehtud kinnistusraamatu kannete ebaõigeks tunnistamise nõudes ei põhine seadusel ja kohus ei saa kinnistusraamatu kandeid ebaõigeks tunnistada. Eesti Vabariigis kehtib nn „kõva kinnistusraamatu“ printsiip, mis sisaldab endas eeldust, et kõik kinnistusraamatu kanded on õiged. Vastavalt Kinnistusraamatuseadusele saab kinnistusraamatu kandeid ainult parandada §52, §631, §651 ja §66 ettenähtud korras. Hageja, R L ja tema lepinguline esindaja, advokaat K K, seda korda 16 järginud ei ole, mille tõttu ei ole nende poolt viidatud kinnistusraamatu kandeid võimalik ka parandada. Põhjendamatud on ka hageja, R L ja tema lepingulise esindaja, advokaat K K, viited Omandireformi aluste seadusele ja Maareformiseadusele, kuna nende seadusandlike aktide kohaselt tegelevad õigusvastaselt võõrandatud talumaade tagastamisega maavalitused ja kohalikud omavalitsused. Esimese astme tsiviilkohus ei ole pädev vastu võtma otsust R L talumaade tagastamise kohta. Tsiviiltoimiku materjalidega luges kohus tõendatuks, et R L on tegelikult tema talumaad juba enne kohtuotsuse tegemist, selleks pädevate organite poolt, tagastatud, kuid R L ei ole rahul talumaade tagastamisega surnud M B ja V B. Surnud M B ja V B talumaade tagastamise aluseks olnud haldusaktid jäid tühistamata ja R L kaebus Jõhvi Halduskohtus rahuldamata, millega kohus luges tõendatuks, et surnud M B ja V B kandmine kinnistusraamatusse kinnistu „D“ omanikena oli igati õige ja seaduspärane. Kohus luges tõendatuks, et rahuldamata tuleb jätta ka R L ja tema lepinguline esindaja advokaat K K nõuded kinnistu „D“ edasimüügi tehingute tühiseks tunnistamise nõudes, kuna tehinguid saab tühistada ainult
R L ja tema lepinguline esindaja, advokaat K K, ei ole esitanud kohtule tõendeid asjaolude olemasolu kohta, mis annaksid kohtule aluse kinnistu „D“ edasimüügi tehingute tühistamiseks. Seadusest tulenevalt saavad tehingut tühistada ainult nendes tehingutes osalenud isikud. R L ei ole osalenud üheski kinnistu „D“ edasimüügi tehingus, mille tõttu asus kohus seisukohale, et R L ei saa ka nende tehingute tühistamist nõuda. Kohus luges tõendatuks, et rahuldamata tuleb jätta ka R L ja tema lepingulise esindaja, advokaat K K, poolt esitatud kahju hüvitamise nõue, kuna R L ei ole kohtus esitanud tõendeid selle kohta, et kinnistult „D“ metsa ülestegemisega põhjustati kahju just nimelt R L. R L ei ole kohtule esitanud tõendeid põhjuslike seoste kohta temal kahju tekkimise ja kinnistul „D“ metsa ülestegemise vahel. Kohus asus seisukohale, et selliseid tõendeid ei saagi R L olla, kuna R L saab kahju tekitada ainult tema (kui omaniku) õiguste rikkumisega R L kuuluva vara sfääris. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kinnistu „D“ omanikuks ei ole kunagi olnud R L. Kohus tuvastas kohtuistungi käigus, et kinnistu „D“ omanikuks on P A ja ainult temal saab olla kahju hüvitamise nõue eelmiste kinnistu omanike vastu. Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.