← Eesti

2-05-15749/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23.05.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-15749 (vana nr 2/31-22879/05) Kohtuasi NPhagi AKi vastu vanema õiguste äravõtmiseks Menetlusosalised Hageja NP(i.k. XXX, elukoht XXX) Kostja AK (i.k. XXX, elukoht teadmata) Eestkosteasutus Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Kati Valma Kohtuistungi toimumise aeg

  1. mail 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil Resolutsioon.
  2. Hagi rahuldada.
  3. Võtta ära AKilt vanema õigused tema XXX.a. (i.k. XXX) sündinud poja VKi suhtes, kelle sünd on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a., kanne nr XXX Menetluskulude jaotamine.
  4. Välja mõista AKilt menetluskulu 124,40 (ükssada kakskümmend neli krooni ja 40 senti) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
  5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vaidlustamata asjaolud.
  6. Poolte abielust, mis registreeriti XXX.a. ja lahutati XXX.a., sündis XXX.a. poeg VK. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
  7. NP esitas kohtusse hagi, milles ta palub ära võtta AKilt vanema õigused poolte abielust sündinud poja VKi suhtes.
  8. Hagi aluseks on asjaolud, et kostja ei võta osa lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest ning ei maksa elatusraha lapse ülalpidamiseks. Kostjat on mitmel korral karistatud nii haldusõigusrikkumiste toimepanemiste eest kui ka kriminaalkorras. Kostja kandis vabadusekaotuslikku karistust vanglas ning on peale vanglast vabanemist ilma elu- ja töökohata asotsiaalne isik. Nimetatu avaldab lapsele kahjulikku mõju.
  9. Esitatud hagi soovis hageja tõendada oma vande all antud seletusega ja dokumentaalsete tõenditega – kohtuotsusega abielu lahutamisest poolte vahel ja lapse sünnitunnistusega. Kostja seisukoht.
  10. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtul ja hagejal ei õnnestunud välja selgitada kostja asukohta vaatamata tehtud jõupingutustele, mistõttu kutsuti kostja kohtusse kohtukutse avaliku kättetoimetamisega. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Eestkosteasutuse seisukoht.
  11. Eestkosteasutuse esindaja seisukoha kohaselt kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt vanema õigused äravõtmisele. Sotsiaalhoolekandeosakonna esindaja väidetele ei ole kostja oma alaealise poja kasvatamisest ja tema eest hoolitsemisest osa võtnud alates 1997.a. septembrikuust ning elatist lapse ülalpidamiseks maksnud alates 1998.aastast. Karistusregistri teatis kinnitab, et kostjat on karistamist korduvalt haldusõigusrikkumiste ja kuritegude toimepanemiste eest. Eestkosteasutus esitas täiendavate tõenditena väljavõtte karistusregistrist kostja kohta, iseloomustuse kostja kohta Vanglast ja tõendi Maksu- ja Tolliametist. Kohtuotsuse põhjendused ja resolutsioon.
  12. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja vande all antud seletuse ja eestkosteasutuse esindaja arvamuse esitatud hagi osas, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  13. Hageja vande all antud seletusega loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ole hoolitsenud ega tegelenud oma alaealise poja VKi kasvatamisega alates ajast, mil poolte abielu purunes ja pooled lahku elama asusid. Hageja seletusega on tõendatud ka asjaolu, et kostja ei ole andud oma lapse ülalpidamiseks hagejale elatist. Seda kinnitab kaudselt ka Maksu- ja Tolliameti tõend mille kohaselt puuduvad neil andmeid, et kostja oleks olnud sissetulekuid 2005.a.. 2
  14. Karistusregistri andmed kostja kohta kinnitavad, et teda on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning kolmel korral ka kriminaalkorras. Ka Tallinna Vangla iseloomustaus tõendab asjaolu, et kostja on kandnud ka vabaduskaotuslikku karistust vanglas.
  15. Arvestades käesolevas vaidluses otsuse tegemisel lisaks eelpool nimetatud tõenditele ka eestkosteasutuse esindaja arvamust, kes toetas esitatud hagi, ja tema kohtuistungil antud ütlusi, mille kohaselt on poolte alaealine laps teadlik kohtu menetluses olevast hagist ning on nõus tema isalt vanema õiguste äravõtmisega, asub kohus seisukohale, et kostja on isik kes on mõjuvate põhjusteta jätnud täitamata oma kohustused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning tema poolt toimepandud õigusrikkumised avaldavad ka kuul viisil kahjulikku mõju poolte alaealisele lapsele, mistõttu tuleb kostjalt ära võtta vanema õigused tema alaealise poja VKi suhtes Perekonnaseaduse § 54 lg.1 p.1 ja p 4 sätestatud alustel. 11 Kohtukulud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna hageja kostjalt kohtukulude väljamõistmist ei taotlenud, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele aga riigituludesse kohtukuluna 124,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.