Tsiviilasi nr 2-05-14547/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 30.mai 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi EÜE(pankrotis) hagi AL vastu 1 656.72 krooni väljamõistmises hageja EÜE(pankrotis), registrikood XXX, asub XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja Sulev Mander kostja AL, i.k. XXX, elab XXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja Meelis Pure asjaolud Tallinna Linnakohtu 2.septembri 2003 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Tallinnas, XXX asuv elamu oli hageja haldamisel ja hool sel kuni 1.novembrini
- Hageja on elamu haldamiseks ja hooldamiseks ning kommunaalteenuste vahendamiseks sõlminud lepingud Tallinna Munitsipaalettevõttega Kommunaalsoojusvõrgud, aktsiaseltsiga Svetero, aktsiaseltsiga Eesti Energia (end. Energiamüük), aktsiaseltsiga Tallinna Vesi ja teiste elamu haldamiseks ja hooldamiseks teenuseid osutavate firmadega. Kostjale kuulub märgitud elamus korter nr.
- Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid kuni 1.novembrini
- hageja nõue Hageja esitas 30.juunil 2005 Tallinna Linnakohtule hagi kostjalt 1 656.72 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et kostja on jätnud osaliselt tasumata 1998 aastal tarbitud teenuste eest. 26.augustil 2005 täiendas hageja hagi alust ning selgitas, et nõuab kostjalt võlgnevust 1998 novembrikuuni osutatud kommunaalteenuste eest. Hageja väidab, et esitas elanikele arveid ajalise nihkega; seega oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest esitati arve 2 samaaegselt elamuühistu poolt esitatud novembri teenuste arvega. Tegemist ei ole arvega sama teenuse eest. Hageja väidab ka, et kostja ei ole esitanud hageja vastu pankrotimenetluses varalisi nõudeid; aval st väidetavalt eksisteeriva nõude tasaarvestamiseks ei ole tehtud. Menetluse kestel loobus hageja nõudest osaliselt, s.o. kostja poolt tasutud sihtmaksete osas (902.85 krooni). Ülejäänud osas jäi hageja nõude ja selle põhjen ste juurde. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista põhjen sega, et ei ole hageja arvel teenuseid tarbinud. Kostja väidab, et hageja on elamukooperatiivi E õigusjärglane üksnes osaliselt. Hageja on registrisse kantud 4 kuud peale XXX asuva elamu üleandmist elamuühistu XXX hal sse. Kostja ei ole kunagi tellinud ega saanud teenuseid hagejalt. Hageja ei ole täitnud elamuga seotud dokumentatsiooni üleandmise kohustust elamuühistu XXX ees. Kostja väidab, et on alates 1.novembrist 1998 tasunud makseid elamuühistule XXX. Varasem võlgnevus puu b. Hageja ei ole esitanud raamatupidamise alg- või koonddokumente, millest nähtuks kostja võlgnevuse sisu, olemus ja tekkimise kronoloogia. Hageja on kajastanud oma dokumentides maksete määramised, kuid jätnud kajastamata laekumised ning ettemaksed. Hageja nõudis tasu sihtotstarbeliste maksete katteks, tegemata ise sellekohaseid kulutusi. Hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest ja eraomandi vormistamise tasu. Soojamõõturid paigaldas AS Tallinna Soojus Kärberi tn. 4 elamule tasuta; hageja eraomandit kostjale vormistanud ei ole. Kostja väidab ka, et tasaarvestas 1998 aastal hageja oktoobrikuu kommunaalteenuste maksekohustuse aluseta sihtmaksete ettemaksega. hal s ja kohtu seisukoht Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilsea stiku üldosa sea se (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, sea ses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus leiab, et poolte vahel oli ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud sea sega ja ühistu põhikirjaga. Poolte vahel puu b vaidlus, et kostja elamukooperatiivi liikmena oli kohustatud tasuma tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja esitas kostjale tarbimise kohta igakuiselt vastavasisulisi makseteatisi. Õiged ei ole kostja esindaja järel sed hageja osalisest õigusjärglusest. Elamukooperatiiv E on reorganiseeritud elamuühistuks mittetulun sühingute sea se rakendamise sea se § 91 alusel. Tegemist on enne mittetulun sühingute sea se jõustamist asutatud mittetulun sühingu põhikirja sea sega vastavusse viimisega, mis on hinnatav juriidilise isiku ümberkujundamisena (TsÜS I § 56 lg.2), mitte õiguste ja kohustute üleandmisega ühel isikult teisele. Hageja nõue põhineb teenuste osutamisel kuni 1998 oktoobri lõpuni, s.o. kuni XXX asuvas elamus ühistu moo stamiseni. Elamuühistu XXX elamukooperatiivilt E nõudeid korteriomanike vastu ei omandanud. Asjaolu, et novembrist 1998 haldas XXX elamut 3 eraldanud ühistu õigusjärglust. ei tähenda, et elamukooperatiivi E ja EÜEvahel singulaarset Elamusea se (ES) § 16 kohaselt sätestatakse elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema val ses oleva eluruumi kasutamisel elamusea ses ja elamuühistu põhikirjas. Kostjal lasub ühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda kommunaalteenuste makseid. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole määrava tähen sega hageja poolt läbivii d raamatupidamise arvestusmeetod ja korrektsus (või puu sed selles). Vaidlust ei ole selles, et 1998 oktoobris hageja kommunaalteenuseid kostjale vahendas ning kostja on neid ka tarbinud. Kostja ei ole esitanud kohtule maksedokumenti, mis kinnitaks oktoobris osutatud teenuste eest esitatud arve tasumist. Kostja ei ole esile toonud, et oleks oktoobri teenuste eest tasunud elamuühistule XXX. Kostja möönab vastuses, et oktoobri kommunaalteenuste arve on tasumata seoses kostjale kuulunud tasaarvestuse õigusega. Hageja on 1998 oktoobris osutanud ja vahendanud kostjale teenuseid 873.76 krooni eest. Kostja arve saamist ja selle sisu kommunaalteenuste osas vaidlustanud ei ole. Hageja on kostja varasema võlgnevuse ja osa oktoobri arvest lugenud kostja poolt varasemalt tasutud aluseta sihtmaksetega kaetuks. Hageja nõuab eelmärgitud arvest 753.87 krooni tasumist; kostja ei ole esitanud tõendeid arve tasumise kohta. Kostja ei väitnud, et ta pole tasumata arves märgitud teenuseid tarbinud. Seega tuleb tarbitu eest ka tasuda. Hageja keel mine maksete tasumisest on käsitatav kohustise täitmisest ühepoolse keel misena, mis ei ole kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 järgi lubatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et kostja on teinud 1998 aastal ühepoolse tasaarvestuse. On õige, et TsK § 234 kohaselt oli tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole aval s. Kostja pole 1998 tasaarvel se aval st hagejale ega ka kohtule esitanud. Kostja vastusele lisatud elanike aval ses sisaldab info juhatusele selles, et elanikud keel sid soojusmõõtjate paigaldamisest hageja poolt ja lõpetavad edasiselt sihtmaksete maksmise. Hageja ei nõua hagis kostjalt sihtmaksete tasumist; seega ei oma sellekohane info vaidluses tähen st. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli 1998 aastal hageja suhtes sissenõutavaks muutunud nõue ning, et ta selle tasaarvestamiseks hagejale tahet avaldas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seoses pankrotimenetlusega tuleb kostjal võimaliku nõude olemasolul võlgniku vastu lähtuda pankrotisea ses sätestatust. Pankrotimenetluse väliselt nõuete menetlemine ja rahuldamine võimalik ei ole. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis on seotud elamuühistu XXX ja hageja vaheliste kohtuvaidlustega, kuivõrd need ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähen st. kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse sea stiku rakendamise sea se (RS) § 3 alusel kohaldatakse enne 1.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse sea stikus (TsMS I) sätestatut. Hageja on Tallinna Linnakohtu 3.augusti 2005 määrusega hagi esitamisel ja otsuse tegemisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS-i § 64 lg 1 alusel tuleb kostjalt riigituludesse nõuda riigilõivu 100 krooni. 4 resolutsioon Arvestades eeltoo t ja juhin des TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 64, TsMS §-st 230; 428 lg. 1 p. 3; 436; 438; 439; 441-442; MtüS §-st 91; TsÜS I §-st 56 lg. 2; 58 lg. 1; ES §-st 16; TsK §-st 234 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja ALlt EÜE(pankrotis) kasuks 753.87 (seitsesada viiskümmend kolm) krooni. Mõista välja ALlt riigilõiv 100.00 (ükssada) krooni riigituludesse. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus EÜE(pankrotis) hagis ALvastu 902.85 krooni väljamõistmises. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik