KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Jaanus Saaremõts Otsuse avalikult teatavaks 20.06.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kirjalik menetlus tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

§ 173

lg-le 1 tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Hageja saatis kostjale 26.märts 2001 lepingu ülesütlemise teatise (tl 23), millega informeeris kostjat võlgnevuse suurusest ja lepingu lõpetamisest, juhul kui kostja ei kustuta võlgnevust 7 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kostja nimetatud tähtajaks võlgnevust ei kustutanud ning hageja ütles erakorraliselt lepingu üles lepingu üldtingimuste punkti 11.1.2 alusel. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.6 andma üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 5.19, kui hageja lõpetab lepingu kostja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud.

§ 222

lg 1, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kostja võlgneb hagejale tähtajaks tasumata rendimakseid summas 43 395,73 krooni, vara jääkmaksumus 256 708,71 krooni ning vara kindlustamise makseid summas 4 630 krooni, kokku 304 734,44 krooni. Hageja müüs lepinguesemeks oleva sõiduauto hinnaga 279 661,02 krooni (tl 25). Vara võõrandamisest saadud raha ei katnud kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid ning hageja sai otsest kahju 25 073,42 krooni ulatuses. Hageja saatis 06.05.2005 kostjale kirja ning palus tasuda vastav kahjusumma 14 päeva jooksul kirja kättesaamisest. Kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Kui kostja oleks oma lepingust tulenevat kohustust täitnud, poleks hagejale nimetatud kahju tekkinud. Hageja on seisukohal, et kuna kostja poolsest lepinguliste kohustuste mittetäitmisest tulenevalt on hagejal tekkinud varaline kahju, siis on kostja kohustus see hagejale hüvitada. Tulenevalt eeltoodust palub hageja mõista kostjalt välja hüvitist summas 25073,42 krooni ning hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 2100 krooni AS H kasuks. 03.05.2006.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles jääb hagi juurde. Täpsustuse kohaselt vara müügist saadud summa kattis kogu jääkmaksumuse ning kindlustusvõlgnevuse ning lisaks ka 18 322,31 krooni debitoorset võlgnevust. Seega kuulub väljamõistmisele 25073,42 krooni. Kostja vastuväited 24.10.2005.a esitas kostja kirjaliku vastuse, milles teatab, et ei tunnista hagi, kuna see on alusetu ja ebaseaduslik. Kostja väitel on nõude aluseks olev leping lõpetatud ja kõik lepingujärgsed kohustused on täidetud. Lepingu esemeks olnud sõiduauto on kostja poolt AS-ile H üle antud 2001 aasta alguses ning AS H esindaja kinnitas kostjale, et vara üleandmisega on kostja kohustused hageja ees täielikult täidetud ja nõudeid kostja vastu sellest tehingult tulenevalt ei ole. Kostja väidab, et poolte vahel oli sõlmitud kasutusrendi leping ning tulenevalt VÕS § 338 ja 341 koosmõjust aegus hageja nõue kostja vastu kuus kuud peale lepingu lõppemist. Kostja on saatnud hagejale selgitavad vastulaused 14.05.2005 ja 31.05.

1. Kostja palub kohtul mitte hagi rahuldada ning jätta kohtukulud hageja kanda. 05.04.2006.a esitas kostja täiendava vastuse, milles palub jätkuvalt jätta hagi rahuldamata. Kostja märgib, et hageja müüs lepinguesemeks olnud vara 08.06.2001hinnaga 330 000 krooni. Kostja ei saanud ega pidanudki müügiprotsessil osalema ning hageja ei esitanud mõistliku aja jooksul ka talle mingit nõuet. Liisingperioodi kestel tasus kostja kokku 93 143,60 krooni ja sai antud summa eest kasutada liisingvara vaid 5 kuud. Kostja leiab, et hageja pole väljendanud oma nõuet selgelt ega arvestanud kahju kujunemisel käibemaksu. Vara realiseerimisel võetakse aluseks hind ilma käibemaksuta, kuid lepingust tulenevad nõuded esitatakse koos käibemaksuga. Kohtu põhjendused TsMS § 403 lg1 sätestab: „Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada 2 avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik.“ Pooled on teatanud kohtule eelistungil 11.mai 2006 teatanud, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Poolte vahel 19.09.2000.a. sõlmitud kasutusrendilepingust nr 009740L nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 25 073,42 krooni. Tegemist on debitoorse võlgnevusega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Esitatud tõendite põhjal võlgneb kostja hagejale 25 073,42 krooni. Kohus leiab, et nõue ei ole aegunud. Kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 järgi oli üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg 3 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 järgi arvestatakse käesolevale nõudele 3-aastast aegumistähtaega algusega 01.07.
2. Hagi on kohtule esitatud 01.07.2005, seega enne aegumistähtaja lõppu. Kostja viide VÕS §-dele 338 ja 341 ei ole asjakohane, kuna võlaõigusseadus jõustus 1.juuli 2002, teatis lepingu ülesütlemise kohta saadeti kostjale 26.märts
3. Kostja pole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest selguks, et peale vara üleandmist oleks hageja kinnitanud, et kostja lepingust tulenevad kohustused on täidetud ning kostja vastu nõudeid pole. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus kostja vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 11.6 andma üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 5.19, kui hageja lõpetab lepingu kostja süülise käitumise tõttu ühepoolselt ennetähtaegselt, on kostja kohustatud hüvitama hagejale vara võõrandamisest tekkinud kahjud ja kulud.

§ 222

lg 1, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Kostja on oma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega tekitanud hagejale kahju summas 25 073,42 krooni ning on kohustatud selle hüvitama. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et vara realiseerimisel on hageja võtnud aluseks hinna ilma käibemaksuta, kuid lepingust tulenevad nõuded esitatakse koos käibemaksuga. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et käibemaks ei kuulu asja hinna sisse, vaid käibemaksumääraga maksustab riik käivet. Sõiduki jääkmaksumus on toodud ilma käibemaksuta. Käibemaks on lisatud igakuistele osamaksetele, kuna hageja on käibemaksukohuslane. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Hageja on tasunud riigilõivu 2100 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt kooskõlas TsMS § 60 lg 1, § 46 p 2, § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 101,80 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3