Tsiviilasi nr 2-05-14663/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 30.mai 2006 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi EÜE(pankrotis) hagi BK’i vastu 1 920.40 krooni väljamõistmises hageja EÜE(pankrotis), registrikood XXX, asub XXX, Tallinnas, kohtuistungil osales volitatud esindaja Sulev Mander kostja BK, i.k. XXX, elab XXXX, kohtuistungil osales volitatud esindaja Meelis Pure asjaolud Tallinna Linnakohtu 2.septembri 2003 otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Tallinnas, XXX asuv elamu oli hageja haldamisel ja hooldusel kuni 1.novembrini
- Hageja on elamu haldamiseks ja hooldamiseks ning kommunaalteenuste vahendamiseks sõlminud lepingud Tallinna Munitsipaalettevõttega Kommunaalsoojusvõrgud, aktsiaseltsiga Svetero, aktsiaseltsiga Eesti Energia (end. Energiamüük), aktsiaseltsiga Tallinna Vesi ja teiste elamu haldamiseks ja hooldamiseks teenuseid osutavate firmadega. Kostjale kuulub märgitud elamus korter nr.
- Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud teenuseid kuni 1.novembrini
- hageja nõue Hageja esitas 30.juunil 2005 Tallinna Linnakohtule hagi kostjalt 1 920.40 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises. Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et kostja on jätnud osaliselt tasumata 1998 aastal tarbitud teenuste eest. 25.augustil 2005 täiendas hageja hagi alust ning selgitas, et nõuab kostjalt võlgnevust, mis on kujunenud 1998 augustist kuni 1998 novembrikuuni osutatud kommunaalteenuste eest. Hageja väidab, et esitas elanikele kommunaalteenuste arveid ajalise nihkega; seega 2 oktoobris osutatud kommunaalteenuste eest esitati arve samaaegselt elamuühistu poolt esitatud novembri teenuste arvega. Tegemist ei ole arvega sama teenuse eest. Hageja väidab ka, et kostja ei ole esitanud hageja vastu pankrotimenetluses varalisi nõudeid; avaldust väidetavalt eksisteeriva nõude tasaarvestamiseks ei ole tehtud. Menetluse kestel loobus hageja nõudest osaliselt, s.o. kostja poolt tasutud sihtmaksete osas (976.65 krooni). Ülejäänud osas jäi hageja nõude ja selle põhjenduste juurde. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista põhjendusega, et ei ole hageja arvel teenuseid tarbinud. Kostja väidab, et hageja on elamukooperatiivi E õigusjärglane üksnes osaliselt. Hageja on registrisse kantud 4 kuud peale XXX asuva elamu üleandmist elamuühistu XXX haldusse. Kostja ei ole kunagi tellinud ega saanud teenuseid hagejalt. Hageja ei ole täitnud elamuga seotud dokumentatsiooni üleandmise kohustust elamuühistu XXX ees. Kostja väidab, et on alates 1.novembrist 1998 tasunud makseid elamuühistule XXX. Varasem võlgnevus puudub. Hageja ei ole esitanud raamatupidamise alg- või koonddokumente, millest nähtuks kostja võlgnevuse sisu, olemus ja tekkimise kronoloogia. Hageja on kajastanud oma dokumentides maksete määramised, kuid jätnud kajastamata laekumised ning ettemaksed. Hageja nõudis tasu sihtotstarbeliste maksete katteks, tegemata ise sellekohaseid kulutusi. Hageja on arvestanud võlgnevuse hulka ka sihtmakse soojamõõturite paigaldamise eest ja tasu eraomandi vormistamise eest. Soojamõõturid paigaldas AS Tallinna Soojus XXX elamule tasuta; hageja eraomandit kostjale vormistanud ei ole. Kostja väidab ka, et tasaarvestas 1998 aastal hageja oktoobrikuu haldus- ja kommunaalteenuste maksekohustuse aluseta sihtmaksete (tasu eraomandi vormistamise eest) ettemaksega. kohtu seisukoht Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS I) § 58 lg. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus leiab, et poolte vahel oli ühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused on määratletud seadusega ja ühistu põhikirjaga. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja elamukooperatiivi liikmena oli kohustatud tasuma tema poolt tarbitud kommunaalteenuste eest. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja esitas kostjale tarbimise kohta igakuiselt vastavasisulisi makseteatisi. Õiged ei ole kostja esindaja järeldused hageja osalisest õigusjärglusest. Elamukooperatiiv E on reorganiseeritud elamuühistuks mittetulundusühingute seaduse rakendamise seaduse § 91 alusel. Tegemist on enne mittetulundusühingute seaduse jõustamist asutatud mittetulundusühingu põhikirja seadusega vastavusse viimisega, mis on hinnatav juriidilise isiku ümberkujundamisena (TsÜS I § 56 lg. 2), mitte õiguste ja kohustuste üleandmisega ühelt isikult teisele. Hageja nõue põhineb kostjale teenuste osutamisel kuni 1998 oktoobri lõpuni, s.o. kuni XXX asuvas elamus ühistu moodustamiseni. Elamuühistu XXX elamukooperatiivilt E nõudeid korteriomanike vastu ei omandanud. Asjaolu, et 3 1.novembrist 1998 haldas XXX elamut eraldanud ühistu ei tähenda, et elamukooperatiivi E ja EÜE vahel oleks üksnes singulaarne õigusjärglus. Elamuseaduse (ES) § 16 kohaselt sätestatakse elamuühistu (-kooperatiivi) liikme õigused ja kohustused tema valduses oleva eluruumi kasutamisel elamuseaduses ja elamuühistu põhikirjas. Kostjal lasus ühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda kommunaalteenuste makseid. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole määrava tähendusega hageja poolt läbiviidud raamatupidamise arvestusmeetod ja korrektsus (või puudused selles). Vaidlust ei ole selles, et 1998 oktoobris hageja kommunaalteenuseid kostjale vahendas ning kostja on neid ka tarbinud. Kostja ei ole esitanud kohtule maksedokumenti, mis kinnitaks talle oktoobris osutatud teenuste eest esitatud arve tasumist. Kostja möönab vastuses, et oktoobri kommunaalteenuste arve on tasumata seoses kostjale kuulunud (kuuluva) tasaarvestuse õigusega. Hageja on 1998 oktoobris osutanud ja vahendanud kostjale teenuseid 943.78 krooni eest. Kostja arve saamist ja selle sisu kommunaalteenuste osas vaidlustanud ei ole. Hageja on esialgses hagiavalduses esile toodud kostja varasema võlgnevuse lugenud kostja poolt varasemalt tasutud aluseta sihtmaksetega kaetuks. Hageja nõuab eelmärgitud teenuste eest tasumist; kostja ei ole esitanud tõendeid arve tasumise kohta. Seega tuleb tarbitu eest ka tasuda. Hageja keeldumine maksete tasumisest on käsitatav kohustise täitmisest ühepoolse keeldumisena, mis ei ole kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 174 järgi lubatud. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega selles, et kostja on teinud 1998 aastal ühepoolse tasaarvestuse. On õige, et kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 234 kohaselt oli tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Kostja on tasaarvelduse avalduse teatud sihtmaksete osas teinud ning hageja on osa nõudest ka kaetuks lugenud ning selles osas hagist loobunud. Kostja vastusele lisatud tasaarveldusteade ja elanike avalduses sisaldab info juhatusele selles, et elanikud keeldusid soojusmõõtjate paigaldamisest hageja poolt ja lõpetavad edasiselt sihtmaksete maksmise. Hageja ei nõua hagis kostjalt sihtmaksete tasumist; seega ei oma sellekohane info vaidluses tähendust. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli 1998 aastal ja lisaks hageja poolt arvestatule hageja vastu muu sissenõutavaks muutunud nõue ning, et ta selle tasaarvestamiseks hagejale tahet avaldas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et seoses pankrotimenetlusega tuleb kostjal võimaliku nõude olemasolul võlgniku vastu lähtuda pankrotiseaduses sätestatust. Pankrotimenetluse väliselt nõuete menetlemine ja rahuldamine võimalik ei ole. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis on seotud elamuühistu XXX ja hageja vaheliste kohtuvaidlustega, kuivõrd need ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust. kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse (RS) § 3 alusel kohaldatakse enne 1.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS I) sätestatut. Hageja on Tallinna Linnakohtu 3.augusti 2005 määrusega hagi esitamisel ja otsuse tegemisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS-i § 64 lg 1 alusel tuleb kostjalt riigituludesse nõuda riigilõivu 100 krooni. 4 resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 64, TsMS §-st 230; 428 lg. 1 p. 3; 436; 438; 439; 441-442; MtüS §-st 91; TsÜS I §-st 56 lg. 2; 58 lg. 1; ES §-st 16; TsK §-st 234 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja BK’ilt EÜE(pankrotis) kasuks 943.75 (üheksasada nelikümmend kolm) krooni. Mõista välja BK’ilt riigilõiv 100.00 (ükssada) krooni riigituludesse. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ja lõpetada menetlus EÜE(pankrotis) hagis BK’i vastu 976.65 krooni väljamõistmises. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik