2-06-15671/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. aprill 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Kohtuasja number 2-06-15671 Kohtuasi N K hagi J K vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise, laste elukoha ja lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes ja J K hagi N K vastu abielulahutuses Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/kostja N K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja volitatud esindaja J T Kostja/hageja J K (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2008.a Istungil osalenud isikud Hageja N K Hageja volitatud esindaja J T Kostja J K RESOLUTSIOON
3. Rahuldada N K hagi J K vastu abielu lahutamise ja laste elukoha kindlaksmääramise nõudes ja J K hagi N K vastu abielulahutuses.
4. Lahutada J K (isikukood xxx) ja N K (isikukood xxx) abielu, mis sõlmiti
5. juunil 1998.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr
7. Jätta J K ja N K abielust xxx sündinud poeg M K ja xxx sündinud poeg V K pärast poolte abielu lahutamist ema N K juurde.
8. Lõpetada menetlus lastega suhtlemise aja kindlaks määramiseks seoses nõudest loobumisega. Menetluskulude jaotus
9. Abielu lahutamise nõude ja laste elukoha kindlaksmääramise nõude lahendamisega seotud menetluskulud kannavad pooled ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Asjaolud 22.06.2006.a esitas N K kohtule hagi J K vastu abielu lahutamise, ühisvara jagamise, laste elukoha ja lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga oli registreeritud 12.06.1998.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses. Abielust on 2 last – M, sünd xxx ja V, sünd xxx. Lapsed elavad koos emaga. Alates 2005.a kevadest perekond elas Narva-Jõesuus (xxx). 2005.a suvel suhted poolte vahel hakkasid muutma pingeliseks. 2006.a veebruaris kostja praktiliselt viskas hageja lastega kodust minema, öeldes, et tal on teine naine, kellega ta hakkab siin elama. Pärast seda kostja ei kohtunud lastega ega tundnud huvi nende vastu kuu aja jooksul. Alates 2006.a aasta veebruarist hageja koos lastega hakkasid pidevalt elama aadressil Narva,xxx, kostja teise perekonnaga Narva-Jõesuus. Kuna kostja lõpetas osutama hagejale abi laste ülalpidamises alates 2006.a veebruarist 05.04.2006.a esitas hageja elatise väljamõistmise hagi kohtusse. Käesoleva ajani kostja ei osuta lastele ülalpidamist. Hageja ei takista kostjat suhelda lastega. Kuna poolte perekond lõplikult lagunes ja perekonna suhteid taastada ei ole võimalik, hageja palub abielu lahutada, jätta talle perekonnanimi K, määrata laste elukohaks tema juures ja määrata kostja lastega kohtumiste ajad. Hagiavalduses esitas hageja ka ühisvara jagamise nõude. 01.08.2006.a esitas J K kohtule hagi N K vastu abielu lahutamise nõudes. Kuna N K hagi J K vastu oli jäetud käiguta, võttis kohus J K hagi menetlusse ja pärast N K hagi menetlusse võtmist liitis hagid ühte menetlusse. J K hagi nõudeks on lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt pooled ei ela koos, abielusuhted poolte vahel on ammu lõppenud seoses sellega, et kostja hakkas rikkuma abielusuhteid teiste meestega. Hageja ei näe võimalust poolte abieluliste suhete taastamiseks. 2 J K vastus hagiavaldusele Vastuses N K hagiavaldusele kostja tunnistas hagi osaliselt (tlk 50). Kostja on nõus abielulahutuse nõudega ning palub jätta rahuldamata hagi ühisvara jagamise osas. Kohtule esitatud täiendatud vastuses hagiavaldusele (tlk 56-57) märgib kostja, et loeb lastega suhtlemiskorra määramise nõuet absurdseks. Poolte vahel puudub vaidlus lastega suhtlemise üle. Kostjal on toredad suhted lastega, ta kohtub nendega nii hagejale kui ka lastele sobival ajal ilma mingite graafikuteta ega kohtuotsustega. Kostja alati kooskõlastab aega hagejaga, ta ei takista teda, vaidlusi kunagi ei tekkinud. Kellegi õigusi ei ole rikutud. Samuti hageja viib kohut eksiarvamusse, et kostja ei osuta talle abi laste ülalpidamises. Tegelikkuses ja regulaarselt tasub kostja hagejale elatised laste ülalpidamiseks, samuti osutab vabatahtlikult teist abi, ostab asju jne. N K arvamus kostja vastuväidetele 12.11.2007.a esitatud arvamuse (tlk 86-87) kohaselt ei vasta tõele kostja poolt vastuses märgitud abielu lahutamise põhjus. Kostja viskas hageja koos lastega kodust välja. Pärast abielusuhete lõppemist kostja ei aidanud hagejat. Seisuga 01.12.2006.a oli tal elatise võlgnevus 12 500 krooni. Lapsed elavad koos emaga, neil säilivad suhtes isaga. Hageja toetab oma nõuet laste elukoha kindlaksmääramiseks tema juures. Menetluse käik Kohtuistungil jäid pooled abielu lahutamise nõude juurde. J K selgitas, et abielu suhted lõppesid veebruari alguses 2006.a. Ta soovib uuesti abielluda. N K selgitas, et poolte vahel puudub vaidlus laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja ise otsustab, millal lastega kohtuda. Palub peale lahutust jätta lapsed tema juurde. N K loobub nõudest lastega suhtlemise aegade määramiseks. J K on sellega nõus. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab et hageja nõue abielu lahutamiseks on põhjendatud ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 on selles osas võimalik teha osaotsus. Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest poolte abielulised suhted lõppesid 2006.a.veebruari alguses. Mõlemad pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Hageja soovib jätta endale perekonnanime K. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi kooselu taastamist, siis kuulub hagi rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi ning lahutab poolte abielu. PKS § 51 alusel tuleb poolte abielust sündinud laste M K ja V K elukohaks määrata nende ema elukoht, sest see on olnud laste harjumuspärane elukeskkond, lapsed jäid elama koos emaga pärast poolte suhete lõppu ning laste elukoha üle ei vaidle ka pooled. 3 TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 lg 1 alusel võtab kohus N K lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudest loobumine ning lõpetab menetluse selles nõudes. Kohus leiab, et hagi nõudest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. J K on nõus menetluse lõpetamisega selles nõudes. Ühisvara jagamise nõude osas kuulub asja menetlus jätkamisele. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Hagi on rahuldatud perekonnaseaduse § 29 alusel ja juhindudes TsMS § 436, 442, 450 lg 1, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg
10. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4